Artiklid
- Üksikasjad
Palgatöötaja kuukeskmine brutotulu oli 2014. aastal 954 eurot, teatas statistikaamet. Varasema aastaga võrreldes kasvas brutotulu 6 protsenti.
Kasv on samas suurusjärgus olnud juba paar viimast aastat.
Eesti keskmisest kõrgemat brutotulu teenisid palgatöötajad Harju maakonnas (1061 eurot), Tartu ja Hiiu maakonnas teeniti Eesti keskmist brutotulu (vastavalt 955 ja 954 eurot). Kõige madalamat tulu teeniti Valga maakonnas (799 eurot). Enamiku maakondade palgatöötajate brutotulu oli vahemikus 800–900 eurot.
Omavalitsusüksuste võrdluses oli palgatöötaja kuukeskmine brutotulu suurim Viimsi vallas (1362 eurot) ja väikseim Piirissaare vallas (632 eurot).
Kümnest suurimat sissetulekut teeninud palgatöötajatega omavalitsusüksusest üheksa olid Harju maakonnas ja üks Lääne maakonnas (Vormsi vald).
Suurimat kuukeskmist brutotulu teenisid 25–49-aastased (1068 eurot), neile järgnesid 50–62-aastased (884 eurot). 63-aastaste ja vanemate ning alla 25-aastaste palgatöötajate tulu jäi alla 700 euro. Meeste kuukeskmine brutotulu oli 2014. aastal kõigis vanuserühmades suurem kui naistel. 2014. aastal oli mees- ja naispalgatöötajate brutotulu vahe 24 protsenti, võrreldes varasemate aastatega on vahe pisut vähenenud.
Kokku oli 2014. aastal 518 495 brutotulu saajat, mida oli varasema aastaga võrreldes 9172 inimese võrra rohkem. Brutotulu saajate arv kasvas kõigis vanuserühmades, v.a alla 25-aastaste seas, kelle hulk vähenes juba teist aastat järjest (2 protsenti võrreldes 2013. aastaga).
Esimest korda viimase kümne aasta jooksul ületas 63-aastaste ja vanemate tuluteenijate arv alla 25-aastaste oma (kokku 3434 inimese võrra).
- Üksikasjad
Noorte Y-põlvkonna keskmine tööstaaþ ühel ametikohal on 19,3 kuud. Vanem põlvkond püsib aga ühel ametikohal koguni 69,3 kuud, selgus enam kui 16 000 tööotsijat hõlmanud CV Keskuse tööportaali uuringust.
Kuigi noorte soovist liikuda on korduvalt räägitud, siis niivõrd suurt põlvkondade vahelist erinevust oli raske ette ennustada. Näib, et nii tööandjatel, poliitikutel kui ka personalispetsialistidel saab väga keeruline olema ette aimata järgmiste põlvkondade vajadusi Eesti tööturul, märgib CV Keskus.
Värskest uuringust selgus, et 18-29-aastased tööotsijad, keda peetakse Y-põlvkonna esindajateks, püsivad ühel ametikohal alla kahe aasta (keskmiselt 19,3 kuud). X-põlvkond ehk 30-51-aastased tööotsijad töötavad ühel ametikohal aga koguni 3,6 korda kauem ehk pea kuus aastat.
Veelgi enam selgus uuringust, et mehed on tööandjale lojaalsemad — noormehed püsivad ühel ametikohal koguni 12% kauem ehk 20,5 kuud.
„Noored soovivad liikuvamat tööd, taluvad vähem rutiini ning on tööd vahetades märksa riskialtimad. Kui miski ettevõttes ei meeldi, on lahkumine üsna kiire,“ kommenteerib uuringut CV Keskuse turundusjuht Henry Auväärt.
„Kiirelt väheneva tööjõuga riigis seab taoline trend aga paljud tööandjad küsimuse ette: Kuidas noori ettevõttes hoida? Noorem põlvkond on püsimatu ning neil on soov kiirelt karjääriredelil edasi liikuda ja kõrget töötasu teenida. Kuna piirid on muutunud avatuks ning konkurents talentide pärast kasvamas, on neile ka väga raske ette heita otsust haarata parem ametikoht tööandjalt, kes nende panust kõrgemalt hindab. Peagi siseneb tööturule juba järgmine põlvkond mis tähendab, et tööandjad peavad lähiaastatel hakkama saama koguni viie erineva generatsiooni töötajatega. Kuna erinevus Y ja X põlvkondade vahel on juba väga suur, on veelgi keerulisem ennustada, missugune saab töökoht olema aastal 2020,“ lisas Auväärt.
Võrreldes Leedu noortega on Eesti noorema põlvkonna keskmine tööstaaþ aga mõnevõrra pikem – nimelt püsivad Leedu 18-29-aastased töötajad keskmiselt ametikohal 17,1 kuud.
Uuring viidi läbi 16 717 Eesti tööotsija tööstaaþi analüüsimisel.
- Üksikasjad
Kui tunnete, et pole enam rahul oma tänase töökohaga, tahaksite töötada muus valdkonnas või tegeleda hoopis uute ja põnevamate asjadega, kuid ei oska või ei julge kusagilt otsast muudatustega alustada, on õige aeg pöörduda Töötukassa poole tasuta karjäärinõustamisteenuse saamiseks.
Pidevad muutused töömaailmas nõuavad kogu elu jooksul valikute tegemist ning seda ka õppimises ja töös. Karjäärinõustamine loob eelkõige eeldused, et inimene suudab paremini end ja oma võimalusi analüüsida, et alustada isikliku karjääriplaani elluviimist. Nõustaja töö põhisisu on kliendi — olgu ta siis õpilane, tudeng, pensionär, töötu või erivajadustega inimene — karjääriplaneerimise juhendamine.
Karjääriplaneerimisel aitab nõustaja suurendada inimeste teadlikkust iseendast, selgitab talle haridus- ja tööturuvõimalusi ning koos luuakse eesmärgid ja plaanid edasiseks.
Esimese sammuna tuleb kinni panna nõustamisaeg kas telefoni või e-posti teel või ise kohale minna. Nõustaja kabinetis arutatud teemad võõrasteni ei jõua, kliendile tagatakse konfidentsiaalsus ja oma töös lähtub nõustaja alati toetavast suhtumisest. Individuaalne nõustamine kestab orienteeruvalt 45 minutit ning vajaduse korral saab tulla korduvnõustamisele. Kahtluste ja kõhkluste korral võib nõustamisele tulla ka koos ema-isa, lapse või sõbraga. Mingit ettevalmistust kohtumine nõustajaga ei vaja.
Kindlasti ei maksa karta, et konsultatsioonil pannakse inimesi tegema mitmekümneleheküljelisi võimekus- ja isiksusteste — kutsenõustamine toimub palju lihtsamini. Tegelikult on ju igaühe jaoks olemas amet või töö, mis talle kõige paremini sobib. Põhiküsimus on selle leidmine ning oma kõhklustele vastuste saamine. Ja veel — karjääritegemine ei tähenda tingimata oma töökohal tingimusteta ülespoole pürgimist, vaid arenemist meeldival ja huvitaval alal.
Karjäärinõustajate kontaktid leiate SIIT http://minukarjaar.ee/millest-alustada-kontakt/.
- Üksikasjad
Koolilõpetamine ja õpitud erialal tööle asumine ei tähenda, et meie karjäär on lõplikult valitud ning töövaldkond elu lõpuni paigas. Tegelikult ei ole karjääri muutmiseks kunagi hilja, kuid õigete valikute tegemiseks on mõistlik arutada oma tulevikku professionaalse karjäärinõustajaga.
Elu on muutuv protsess ning praegu nii kindlana valitud eriala asemel võime juba aasta või paar hiljem leida end uuest ettevõttest ja uuelt töökohalt, olgu põhjuseks muudatused organisatsioonis, terviseprobleemid, kolimine või perega seotud kohustused. Et toetada iga Eesti inimest nende karjääri puudutavate otsuste tegemisel, avas Töötukassa veebilehe minukarjäär.ee.
Veebilehel minukarjäär.ee jagavad oma kogemusi hiljuti edukalt karjääri uuendanud Eesti inimesed, et julgustada ka teisi seda sammu ette võtma. Keegi ei pea töötama ametikohal ja tegema tööd, millega ta rahul pole. Oleme kõik väärt oma unistusi teostama, olgu need siis kuitahes suured või väikesed!
Vanus, haridus ja edukus ei ole karjäärinõustamisel määravad — praktikas vajavad igapäevast nõu nii noored, parimas tööeas inimesed kui ka pensioniealised. Sobiva ja meeldiva eriala valimine ei ole kindlasti ainult noorte inimeste privileeg, vaid karjäärinõustamisele on oodatud ka vanemad inimesed. Nende positiivseid kogemusi saab lugeda SIIT http://minukarjaar.ee/uncategorized/tiiu-lugu-sellest-kuidas-nou-ja-abi-saavad-ka-vanemad-inimesed/.
Töötukassa karjäärinõustajad on valmis andma tasuta asjatundlikku nõu oma tööelu planeerimiseks igale tööealisele Eesti inimesele. Selleks tuleb vaid panna kinni nõustamisaeg kas telefoni või e-kirja teel või tulla kohale Töötukassasse.
Nõustaja kabinetis arutatud teemad võõrasteni ei jõua, kliendile tagatakse konfidentsiaalsus ja oma töös lähtub nõustaja alati toetavast suhtumisest. Nõustamine kestab orienteeruvalt 45 minutit ja vajaduse korral saab tulla korduvnõustamisele.
Kunagi ei ole hilja teha uusi karjäärivalikuid!
- Üksikasjad
Agne Narusk,
Eesti Päevaleht
Palka saab Siilil osalenu kümne tööpäeva eest, ülejäänu eest maksab riik päevaraha auastme järgi.
Kõik reservõppekogunemisel osalenud mehed ei kaota järgmise kuu sissetulekus – neile, kelle brutopalk jääb alla 700 euro, tähendab 12-päevane Siilil osalemine rahalist võitu. Näiteks reservväelasele, kes töötab toitlustuse või majutuse valdkonnas: statistikaameti andmetel oli läinud aasta viimases kvartalis madalaim keskmine palk just sellel tegevusalal.
Õppekogunemisel oldud aja eest tööandja töötajale palka maksma ei pea. Sel ajal maksab riik päevaraha vastavalt õppustele kutsutud reservväelase auastmele: sõdurile 27 eurot päevas, allohvitserile 30 ja ohvitserile 40 eurot päevas. Need on brutosummad.
Artikkel jätkub ...
Täismahus lugemiseks logi sisse, telli digipakett või osta päevapilet.
Lehekülg 948 / 1613
- Sa oled siin:
-
Pealeht
- Palk.ee