Üksikasjad

Avaldatud: 13 mai 2015

• Maaleht
• VÕRDSE KOHTLEMISE SEADUS

Koondatud 112 kahe kooli, Võru 1. põhikooli ja Võru Kreutzwaldi gümnaasiumi töötajast kandideeris uutesse koolidesse 96, neist töökoha said 88 inimest ehk 91,7 protsenti kandideerinutest. Töökohta ei saanud ainult kaheksa inimest, kandideerimisest loobus 16 inimest.

Miks oli vaja üldse õpetajaid koondada, kui kõik uuesti tagasi tööle võeti? Abilinnapea Sixten Sild põhjendas lauskoondamist Võrumaa Teatajale nii: „See oli ainus variant kohelda kõiki õpetajaid võrdselt.”

Võrdne kohtlemine tähendas seda, et kui esialgu oli plaanis ainult ühe kooli õpetajate koondamine ja teise kooli õpetajad oleksid jätkanud endises koosseisus, siis lõpuks koondati kõik õpetajad.

Üksikasjad

Avaldatud: 12 mai 2015

• Postimees
• TÖÖTURUTEENUSTE JA -TOETUSTE SEADUS

Tööinspektsioon avab täna uue nõustamisbüroo Paldiskis – kokku avatakse selle aasta jooksul 17 nõustamisbürood Eesti erinevates piirkondades.

«Ma tahan loota, et tööinspektsiooni spetsialistide kohalolek Eesti erinevates piirkondades annab töötajatele ja tööandjatele võimaluse senisest enim töökeskkonna turvalisusesse panustada ning meie tööelu senisest ohutumaks muuta,» märkis tööinspektsiooni peadirektor Maret Maripuu.

Tänaseks osutatakse nõustamisteenust juba Põltsamaal, Kilingi- Nõmmes, Vändras, Tapal ja Karksi-Nuias. Tööinspektsiooni nõustamisbüroodes konsulteerivad spetsialistid töötajaid ja tööandjaid töökeskkonda ning töösuhteid puudutavates küsimustes.

Maripuu sõnul on tööinspektsiooni üks olulistest rollidest olla töösuhete osapooltele nõuandev koostööpartner ning lisaks e- lahendustele on oluline pakkuda ka silmast silma nõustamise võimalusi.

Üle- eestiliste nõustamisbüroode loomine aitab pöörata rohkem tähelepanu mikro-, väikese ja keskmise suurusega ettevõtete muredele, ennetada tekkida võivaid probleeme ning säästa ühtlasi nii tööandjate kui ka töötajate aega, pakkudes võimalikult kodulähedast nõustamisteenust.

Lisaks Tööinspektsiooni büroodes ja kontorites toimuvatele vastuvõttudele saab töökeskkonnaalastele küsimuste kohta nõu küsida ka eesti- ja venekeelsel infotelefonil 640 6000, e-kirju on võimalik saata aadressile ning kõiki tööelu puudutavaid teemasid käsitleb laiemalt portaal www.tööelu.ee.

Tööinspektsiooni nõustamistegevust finantseeritakse Euroopa Sotsiaalfondi toetuse andmise tingimustest «Töövõimet hoidva ja säästva töökeskkonna arendamine».

Üksikasjad

Avaldatud: 12 mai 2015

• TÖÖLEPINGU SEADUS
• Ärileht

Anne-Mari Alver
ärileht.ee

Kahepoolne hea töösuhe võib vahel otsa saada sel põhjusel, et tööandja jaoks on kasulik töökoht soodsamasse piirkonda kolida, töötaja jaoks aga muutub võimatuks õigeks ajaks tööle jõuda.

Just nii lõppes ühe toimetusse helistanud laotöötaja töö: varem Tallinnas tegutsenud ettevõte kolis oma lao Harjumaale. Töötaja kurtis ülemusele muret, kuid sai lakoonilise vastuse – tööle jõudmine on töövõtja enda asi.

Olukorda saab vaadata ka ettevõtja positsioonilt. Linn kallis, lähiümbrus veidi soodsam. Töötaja(te) vedu kulukas, uu(t)e otsimine ehk veelgi keerulisem. Mida teha ning kuidas lahendada olukord nii, et mitte minna vastuollu seadusega, kulutada võimalikult vähe ning ideaalis säilitada ka head suhted?

Artikkel jätkub ...

Täismahus lugemiseks logi sisse, telli digipakett või osta päevapilet.

Üksikasjad

Avaldatud: 11 mai 2015

• Ärileht
• TÖÖTURUTEENUSTE JA -TOETUSTE SEADUS

Aprillis registreeritud töötute arv vähenes. Kuu lõpus oli töötuna arvel 29 195 inimest ehk 4,6% 16-aastasest kuni pensioniealisest tööjõust, raporteeris töötukassa.

"Aprillis vähenes registreeritud töötute arv märgatavalt kiiremini kui eelneval kuul, kuid aeglasemas tempos kui eelmisel aastal. Samas eelmise aasta aprilliga võrreldes on töötuna registreeritud inimesi pea 3500 võrra vähem," rääkis töötukassa juht Meelis Paavel.

Kõrgeim oli aprillis registreeritud töötuse määr jätkuvalt Ida-Virumaal (9,6%) ja Valgamaal (8,6%) ja madalaim Harjumaal (3,3%) ja Tartumaal (3,5%).

Kõige suurema osa eelnevalt töötanud registreeritud töötutest moodustasid aprilli lõpus oskustöötajad ja käsitöölised (20%), lihttöölised (19%) ja teenindus- ja müügitöötajad (17%).

Aprillikuu jooksul lisandus märtsikuuga võrreldes vähem uusi tööpakkumisi. Kuu jooksul lisandus 4084 uut tööpakkumist, millest 59% sisestati töötukassa portaali kaudu.

Kuu jooksul vahendatavate töökohtade koguarv oli 8662. Kõige suurem osakaal vahendatavatest töökohtadest oli teenindus- ja müügitöötajatele (27%). Järgnesid oskustöötajatele ja käsitöölistele (17%) ja lihttöölistele (16%) pakutavad töökohad.

Tööalasel koolitusel osales aprillis 4129 ja tööotsingu koolitusel (tööotsingu töötoas) 1209 inimest. Tööpraktikal osales 1 153, tööharjutusel 1046 ning tööklubis 832 inimest.

Karjäärinõustamise teenust osutati 1834 korral. Töötavatele ja mitteaktiivsetele inimestele mõeldud karjäärinõustamisel osaleti aprillis 814 korral.

Ettevõtluse alustamise toetuse abil sai ettevõtte luua 45 inimest, kelle äriplaanide kohaselt luuakse 58 uut töökohta. Palgatoetusega oli aprillis töötamas 917 inimest. Lisaks osales veel 3332 inimest erinevates teistes aktiivsetes meetmetes. Aprillikuus sai töötukassa abiga tööle või alustas ettevõtlusega 3755 inimest.

Töötukassa maksis aprillis töötuskindlustushüvitist 10 396 inimesele ehk 30% kuu jooksul arvel olnud töötutest. Keskmine täiskalendrikuu eest makstud hüvitis oli 388 eurot, hüvitisteks maksti kokku ligikaudu 3,6 miljonit eurot. Ligikaudu 124 euro suurust töötutoetust sai aprillis 8418 inimest ehk 25% kuu jooksul arvel olnud töötutest.

Kindlustushüvitist koondamise korral määras töötukassa aprillis 587 inimesele. Keskmine aprillis määratud hüvitis oli 1555 eurot ja hüvitisteks maksti kokku üle 948 000 euro.

Tööandja maksejõuetuse hüvitise määras töötukassa aprillis 59 inimesele. Keskmine määratud hüvitis oli 2191 eurot, hüvitisteks maksti aprillis üle 134 00 euro.