Artiklid

«Töötan kokana ühes toitlustusasutuses. Nädalavahetusel toimus minu poolt inimlik eksimine, kuna unustasin varem sulama pandud sügavkülmiku uuesti sisse lülitada ning külmikusse pandud toiduained sulasid üles. Tööandja leidis esmaspäeva hommikul riknenud toiduained ning lubas nende maksumuse palgapäeval minu töötasust kinni pidada. Kas tööandja võib nii teha?» küsis lugeja.

Vastab tööinspektsiooni tööinspektor-jurist Leonid Siniavski.

Töötajate varalist vastutust reguleerib töölepingu seaduse (edaspidi TLS) 4. peatükk, milline sisaldab õigusnorme nii tööandjale tekitatud kahju hüvitamise kui ka töötaja töötasust kinnipidamise ehk tasaarvestuse osas. Hüvitamisele kuuluva kahjusumma kindlaksmääramisel on peamine tuvastada tekkinud kahju suurus ning töötaja süü vorm. Süü vormideks on hooletus, raske hooletus ja tahtlus. Hooletuseks saab lugeda olukorda, kus töötaja on jätnud kohustuse täitmisel järgimata vajaliku hoole. Raske hooletusega on tegemist siis, kui töötaja jättis vajaliku hoole olulisel määral järgimata. Tahtluse korral soovib töötaja ise õigusvastast tagajärge, ehk teeb midagi nii-öelda meelega.

Hooletuse olemasolu kindlakstegemisel lähtutakse töösuhtele omasest hoolsuse määrast. TLS § 16 lõike 1 kohaselt peab töötaja täitma töökohustusi lojaalselt, oma teadmiste ja oskuste kohaselt tööandja kasu silmas pidades ning töö iseloomust tuleneva vajaliku hoolsusega. Vajaliku hoolsuse määra kindlakstegemisel tuleb arvestada tööandja tegevuse ja töötaja tööga seotud tavalisi riske, töötaja väljaõpet, töötaja ametialaseid teadmisi, töötaja võimeid ja omadusi (TLS § 16 lg 2). Töötaja vastutab üldjuhul ainult süü olemasolul. Kui töötaja on töölepingut tahtlikult rikkunud, vastutab ta rikkumise tagajärjel kogu tööandjale tekitatud kahju eest (TLS § 74 lg 1).

Kui töötaja on töölepingut rikkunud hooletuse (ettevaatamatuse) tõttu, vastutab töötaja tööandjale tekitatud kahju eest ulatuses, mille määramisel arvestatakse töötaja tööülesandeid, süü astet, töötajale antud juhiseid, töötingimusi, töö iseloomust tulenevat riski, tööandja juures töötamise kestust ja senist käitumist, töötaja töötasu, samuti tööandja mõistlikult eeldatavaid võimalusi kahjude vältimiseks või kindlustamiseks. Hüvitist vähendatakse tööandja tegevusega seonduva tüüpilise kahju tekkimise riski tagajärjel tekkinud kahju võrra (TLS § 74 lg 2). Näeme, et töötaja vastutus ei ole piiratud konkreetse summa või ülempiiriga, vaid sõltub eelkõige TLS § 74 lõikes 2 nimetatud asjaolude hindamisest kogumis.

Eelnevast nähtub, et tööandja nõue talle tekitatud varalise kahju (toiduainete sulamisest tekkinud kahju) täielikuks hüvitamiseks teie poolt ei ole täielikult põhjendatud. Reaalsem on tööandjale tekkinud varalise kahju osaline hüvitamine töötaja poolt, sealjuures sõltub tekitatud kahju hindamine paljuski juhtunu asjaolude täpsemast hindamisest asjaosaliste, vajadusel ka töövaidlust lahendava organi (töövaidluskomisjoni või kohtu) poolt. Kui te töötajana siiski oma süüd tunnistate ja olete nõus tööandjale kahju hüvitama, kasvõi näiteks osaliselt, sel juhul võite anda tööandjale (kirjaliku) nõusoleku tekitatud kahjusumma kinnipidamiseks töötasust. Kui te aga töötajana enda süüd ei tunnista või ei ole nõus tööandja poolt esitatud kahjunõude suurusega, siis peab tööandja pöörduma talle tekitatud varalise kahju hüvitamise osas nõudeavaldusega töövaidluskomisjoni või kohtusse.

Tööandja ei või omavoliliselt, ilma töötaja vastava kirjaliku või kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis (näiteks e-kiri) antud nõusolekuta, töötaja töötasust talle tekitatud kahju kinni pidada ehk seaduse mõistes tasaarvestada (TLS § 78 lg 1). Kui tööandja aga siiski peaks Teie töötasust talle tekitatud varalise kahju kinni pidama, on teil oma õiguste kaitseks võimalik pöörduda töökohajärgse töövaidluskomisjoni või kohtu poole. Töövaidluskomisjoni avalduse näidis ja selgitused selle koostamiseks on olemas tööinspektsiooni veebilehel: ti.ee.

Tarbija»Lugeja küsib
Triin Ärm

Toimetaja: Triin Ärm
reporter

Maria Kaljuste, ettevõtja
Eesti Päevaleht

Töötukassa saab ühe lihtsa ideega tõhusamalt tööle panna

Väikeettevõtjana, kes on maal uut tootmisharu alustanud ja soovib oma tegevust laiendada, olen silmitsi tööjõuprobleemiga. Kui tootmine jõuab punkti, kus oma jõududega enam tellimusi täita ei suuda, tuleb personali juurde leida. Tööjõudu otsides mängivad rolli kõige tavalisemad aspektid: töö, mis on vaja ära teha, ja tasu, mis on võimalik selle eest maksta. Maal mängib suurt rolli veel asukoht, kus töö on korraldatud. Kui suurfirma võib oma kontori/tootmishoone ehitada asulasse, kust inimesed pole veel ära kolinud, siis põllutükki või kasvavat istandust paremasse ettevõtluskeskkonda ümber paigutada ei ole võimalik. Seega mängib rolli ka transport ja tootmise paratamatu hooajalisus.

Mis võimalused on jõuda sobivate inimesteni? Selleks et korjata õigel ajal marju või ürte, tegeleda aiandustöödega, mille maht ja iseloom varieerub olenevalt ilmastikust, oleks loogiline kutsuda appi sõbrad, sõprade lapsed, naabrid, kuulutada FB-s. Seadus aga ütleb, et iga töötaja peab olema otsekohe tööregistrisse kantud, tal peab olema leping. Eraldi kokkulepped peavad olema sõlmitud veel juhul, kui abilised on alaealised. See kõik on aeganõudev ja koormav.

Artikkel jätkub ...

Täismahus lugemiseks logi sisse, telli digipakett või osta päevapilet.

22 Euroopa suurimat firmat on viimase kahe aastaga suurendavad naiste osakaalu ettevõtete tippjuhtkonnas kiiremini kui on kasvanud nende osakaal ettevõtte töötajaskonnas üldiselt.

Briti majandusleht Financial Times tõdeb, et see on märk sellest, et nn klaaslaest läbimurdmine toimib.

„Tööstusettevõtete jaoks on suurim väljakutse naiste osakaalu suurendamine tootmis- ja tippjuhtimises,“ tõdes Belgia keemiagrupi Solvay juht Jean Pierre Clamadieu.

Naisi edutavate firmade seas on Saksamaa tööstusgigant Siemens, farmaatsiafirma Bayer, käibelt maailma suurim toidutööstuse kontsern, Ðveitsi Nestlé ning Prantsusmaa naftagrupp Total, mis kokku annavad turukapitalisatsioonilt Euroopa 20 suurimast firmast viiendiku.
Siemensi töötajaskonnast moodustavad naised alla veerandi ehk 24%, mis on 2012. aasta näitajast protsendipunkti võrra vähem, kuid tippjuhtkonnas on n aiste osakaal samal ajal tõusnud 14 protsendilt 16-le.

Nestlé töötajaskonnas on üldine naiste osakaal jäänud kolmandiku tasemele, kuid tippjuhtkonnas on see kerkinud 28,5 protsendilt 32,6-le. See on ka 22 ettevõtte seas kõige kõrgem näitaja.

Toimetas: Kaja Koovit
ärileht.ee

Eestis tuleb miinimumpalgaga tööd tehes vaesusest pääsemiseks tööd rabada enam kui 72 tundi nädalas ehk peaaegu poole rohkem kui seaduses ette nähtud 40 tundi, selgub OECD värskest raportist.

Kokku on 34-liikmelises organisatsioonis miinimumpalk kehtestatud 26. riigis ning nendest 21s ei ole 40tunnise täistöönädalaga võimalik end miinimumpalgaga vaesuslõksust päästa, vahendab Bloomberg.

Vaesuspiiriks on OECD võtnud 50% riigi mediaanpalgast. Mediaanpalk on tasu, millest pooled inimesed teenivad vähem ja pooled rohkem.

Eesti on selles tabelis nukral tagantpoolt teisel kohal, meist rohkem tuleb miinimumpalgaga end vaesuspiirist kõrgemal hoidmiseks tööd rabada Tðehhis, üle 80 tunni. Meile järgneb Hispaania, kus tööd tuleb rabada samuti üle 72 tunni.

Lõunanaabrid lätlased peavad töötama veidi alla 70 tunni.
Kui miinimumpalgad ostujõule ümber arvutada, siis on Eesti tabelis tagantpoolt neljas, meist eespool on Mehhiko, Läti ja Tðiili.

Turismissektorit teeb murelikuks viimaste päevade trend, kus üritatakse ettevõtjaid vastandada riigiteenistujatele, politseinikele ja õpetajatele, kinnitas Eesti Hotellide ja Restoranide Liidu (EHRL) juhatuse esimees Verni Loodmaa.

„Tahan lihtsalt meelde tuletada, et raha ei tule seina seest. Raha ei tule isegi mitte riigieelarvest. Raha tuleb suures osas sellesama turisti käest, keda Eestisse tuleb muuseas 2015 aastal oluliselt vähem, kui aasta varem,” rääkis Loodmaa.

Selleks, et see raha kätte saada ja majanduse elavnemise kaudu maksudena eelarvesse tagasi kanda, teevad kümned tuhanded inimesed Loodmaa sõnul väga palju tööd ja mitte sugugi kõrgete palkade eest. ”Kui raha ei ole, ei ole võimalik tõsta ka palka. Eesti turismisektoris töötavate inimeste vastandamine muule osale ühiskonnast ei ole viis, kuidas jõuda kõiki pooli rahuldava tulemuseni,” kinnitas Loodmaa. ”

"Pannes hotellitöötaja tundma, et ta oma niigi vähese sissetulekuga elab õpetaja arvelt, on täiesti lubamatu ja solvav. Seda nii õpetaja kui hotellitöötaja suhtes," lausus Loodmaa.

Riigijuhtide ülesanne on tema sõnul ühiskonda konsolideerida, mitte üksteise vastu üles ässitada.

Ligi 45 000 inimesele tööd andva tööstusharu inimeste nimel rääkides tõdes Loodmaa, et praegune majutusteenuse käibemaksu alane debatt on küll pingeline, kuid suures osas siiski kaetud argumentidega. Ning liit tahab tunnustada neid valitsuse liikmeid, kes selles debatis osalevad ja avaldas lootust, et otsuseni jõutakse ilma isiklik solvangute ja vastandumiseta.