Artiklid

Agne Narusk,

Eesti Päevaleht

Vahendajad kahtlevad voliniku töös. Kas see on õige, mida ja miks ta üritab?

Veebruari alguses andis võrdõigusvolinik Mari-Liis Sepper kaheksale internetipõhisele töövahendusportaalile teada, et pole hea tava küsida töölesoovijatelt nende sugu, laste olemasolu, vanust ja rahvust. „Portaalides täna kasutusel olevad eluloovormid ja otsingufiltrid teevad võimalikuks selle, et tööandja saab värbamisel välistada inimesed, kes talle isiklike eelarvamuste tõttu ei sobi. Eelkõige puudutab selline põhjendamatu välistamine väikelapsevanemaid, naisi, samuti üle 50-aastaseid kandideerijaid, kelle suhtes on tööandjatel pahatihti negatiivseid eelhoiakuid,” kirjutas volinik varakevadel.

Töövahendusportaalid said asja parandamiseks poolteist kuud, mis on nüüd möödas. Mida kostavad kaks suuremat vahendajat nüüd? „Sisuliselt on asjad võrdõigusvoliniku ettepanekutega kooskõlla viidud,” ütles CV-Online’i turundusjuht Heikko Gross. „Tegelikkuses aga on küsimus pigem ühiskonna ja tööandjate valmisolekus – kui tööandja ikkagi väga soovib inimese kohta taustinfot saada, siis selleks on ka muid kanaleid. Näiteks haridustee või muu info järgi on võimalik inimese umbkaudne vanus välja arvutada. Seega tuleks hakata probleemi ehk teisest otsast lahendama, kui soovida hoiakuid muuta,” ütles Gross. „Samas tuleb siiski välja tuua, et väga harvad on juhud, kus tööandjad kasutavad esmase valiku tegemisel kriteeriume, mis võrdõigusvolinik oli välja toonud.”

Artikkel jätkub ...

Täismahus lugemiseks logi sisse, telli digipakett või osta päevapilet.

Võrdõigusvolinik Mari-Liis Sepper kutsub tänasel võrdse palga päeval valitsust üles panema järgmiseks neljaks aastaks paika uue tegevuskava soolise palgalõhe kahandamiseks. Olukorra parandamiseks on vajalik ka tööandjate valmisolek vaadata kriitilise pilguga üle oma personali- ja palgapoliitikad.

„Naiste ja meeste keskmiste palkade suur erinevus näitab Eesti ühiskonnas valitsevat ebavõrdsust, mille negatiivsest mõjust saavad peale naiste osa ka lapsed. Naiste jaoks tähendab praegu ligi 30 protsenti väiksem palk tulevikus meestest märkimisväärselt väiksemat pensioni, mis põlistab ebavõrdsuse kogu elukaare jooksul,“ ütles võrdõigusvolinik Mari-Liis Sepper.

Ta lisas, et erinevalt levinud ettekujutusest ja ootusest ei ole võimalik lahendada neid küsimusi kiirelt ega ühe-kahe otsuse ega aastaga.

„Soolise palgalõhe kahandamisel mängivad rolli eelkõige valitsuse eesmärgipärane, läbimõeldud ja pikaajaline tegevus ning tööandjate valmisolek vaadata kriitilise pilguga üle oma personali- ja palgapoliitikad,“ rõhutas Sepper.

Võrdõigusvolinik kutsub valitsust üles panema vähemalt järgmiseks neljaks aastaks paika uue tegevuskava, milles nähakse ette konkreetsed abinõud palgalõhe kahandamiseks ning vahendid riigieelarvest kavandatud tegevusteks. Volinik tervitab uue valitsuse plaani teha Tööinspektsiooni kaudu järelevalvet tööandjate organisatsioonides esineda võiva soolise diskrimineerimise üle sama ja võrdväärse töö tasustamisel.

„Sooline diskrimineerimine töö tasustamisel on üks soolise palgalõhe põhjuseid ning selle kui olulise põhiõiguse rikkumise tõkestamine on oluline samm muutmaks Eestit naiste ja meeste võrdseid õiguseid austavaks riigiks,“ märkis võrdõigusvolinik.

Tööandjatel on soolise palgalõhe kahandamiseks vaja head ülevaadet selle kohta, kes ja millistel tingimustel organisatsioonis töötavad. Samuti kas sama ja võrdväärset tööd tegevate inimeste palgad on võrdsed ehk kas valdavalt naiste poolt tehtud töid väärtustatakse samavõrd töödega, mida teevad peamiselt mehed. Selleks et tööandjad regulaarselt sellist ülevaadet omaks, on Sotsiaalministeeriumil valminud soopõhiste tööalaste andmete kogumise määruse eelnõu.

Võrdõigusvoliniku sõnul ei saa Eesti praeguses soolise ebavõrdsuse olukorras minna seda teed, et probleemide ees pigistatakse silm kinni ega tehta midagi. „Seega on kümme aastat oodatud määrus oluline tööriist, et tööandjad saaksid hakata analüüsima, mis toimub nende oma organisatsioonis ning kas värbamise- või palgakorraldus vajaks muutusi, et tagada naistele ja meestele töökeskkonnas võrdsed õigused ja võimalused,“ ütles Sepper.

Võrdse palga päev (inglise keeles - Equal Pay Day) tähistab aastas ajahetke, milleks naistel oleks tehtud tööpäevad, mida oleks neil vaja teha lisaks oma tööaastale, et teenida välja meeste aasta keskmise palgaga võrdne palk. Teisisõnu annab võrdse palga päev teada, kui palju tuleb naistel rohkem tööd teha, et teenida sama palju kui mehed ühe aasta jooksul keskmiselt.

Ametiühingute Keskliidu esimees Peep Peterson kirjutab Postimehe arvamusportaalis sellest, kas Eestis on tõesti hea töötu olla nagu väitis seda möödunud nädalal Suurbritannia ajalehes ilmunud artikkel.

Briti ajaleht The Guardian tegi hiljuti üldise kokkuvõtte Euroopa riikide sotsiaalkindlustussüsteemide poolt pakutavast ja leidis, et Eestis töötu olla on kõige parem. Tõsi – Eestis on paberimajandus ilmselt kõige paremini korraldatud ning meie Töötukassa on töötajate ja tööandjate seas üldiselt mainekas, on süsteemil ka varjukülgi, mida välisajakirjanikud ilmselt lihtsalt ei tea ning mille kõrvaldamine eeldaks ennekõike valitsuse juhtparteilt tõsist poliitilist tahet.

Eesti Töötukassa on loodud tööandjate, ametiühingute ja valitsuse kokkuleppel ja seda ka juhitakse koos nõukogu tasemel, kus igalt osapoolelt on kaks esindajat. 2008. aastal sõlmitud kokkuleppe alusel täidab Töötukassa ka endise tööturuameti ülesandeid, ehk tegeleb vahetult tööotsijate ja tööpakkujate vahendamisega ning pakub tööturu osapooltele mitmesuguseid muid abistavaid teenuseid, mida erialakeeles kutsutakse aktiivseteks tööturumeetmeteks. Nii tööotsijatel kui tööandjatel tasuks olemasolevate võimalustega kindlasti tutvuda.

Rahaline tugi ainult pooltele abivajajaist

Kuigi meie 2008. aasta kokkulepe tööandjate ja valitsusega sisaldas töötuskindlustushüvitise saajate ringi laiendamist, jäi kokkuleppe see osa täitmata ja nii saavad reaalset rahalist abi Töötukassast vaid pisut enam kui pooled abivajajaist. Uutest registreeritud töötutest 30 protsenti saavad töötuskindlustushüvitist Guardiani kirjeldatud nn «ahvatleva» skeemi alusel (alul 50 protsenti senisest palgast, hiljem 40). 28 protsenti saavad 124,31 euro suurust töötutoetust ja ülejäänud 42 protsenti rahalist tuge ei saa.

Möödunud aastal võeti vastu seadusemuudatus petuskeemide likvideerimiseks, kus inimesed võtsid töötutoetusi vaatamata sellele, et tegelikult tegutseti aktiivselt ja tulukalt ettevõtluses. Paraku tabati ebaõnnestunud sõnastusega ka tõelisi abivajajaid mittetulundusühingute ja mitteaktiivsete äriühingute juhatustes. Sellise lahenduse suhtes on väga kriitilised nii Ametiühingute Keskliit, Mittetulundusühingute ja Sihtasutuste Liit, Tööandjate Keskliit, Kaubandus-Tööstuskoda kui Teenusmajanduskoda. Nõuame siin ühiselt Taavi Rõivase koalitsioonilt kiiret vigadeparandust.

Rohkem koolitust

Ametiühingud saavad liikmetelt sageli tagasisidet, et kord juba töötuks jäänud inimesed tahavad töötuaega kasutada oma konkurentsivõime tõstmiseks tööturul – õppida keeli, arvutit, autojuhtimist või omandada konkreetseid uusi kutseoskusi. Paraku on siin töötajate ootused vastuolus Töötukassa poliitikaga. Koolitust pakutakse ennekõike reaalse töösaamisperspektiivi olemasolul selle perspektiivi realiseerimiseks. Juhtumikorraldajad suunavad töötuid koolitustele mitte nende õppimissoovi vaid nn põhjendatud vajaduse korral ja nii jäi mullu tööalase koolituse saajate osakaal töötutest 7 protsendi kanti.

Ametiühingute hinnangul on töötute vähene ja liiga hiline koolitamine probleem, mis soodustab korduvat töötust ja inimeste väljalangemist tööturult. Enamus loodavatest töökohtadest on eelnevatest keerulisemad ja tööandjad esitavad töötajatele järjest kõrgemaid ootusi. Kuigi Töötukassa on fokusseeritud töötu kiirele töölesuunamisele, ei tohi silmist kaotada suuremat pilti.

Kolmandik töötutest ei pruugi tööturule naasta

Tõsi – eesti keele õpetamise ja arvutikoolitusega tegelevad ka mitmed muud asutused ja kutseoskuste arendamiseks on olemas terve ülikoolide ja kutseõppeasutuste võrgustik. Paraku ei ole hetkel olemas asutust mis töötajate-töötute õpitahte ja reaalsed õpivõimalused kokku suudaks viia. See tuleb meie poolt jutuks, kui hakkame Töötukassa nimetama Töökassaks. Leiame, et tööjõu pidev väärindamine on meie rahvusliku rikkuse üks võtmeeeldusi.

Kolmas mure on see, et kolmandiku töötute kohta pole teada, mis neist reaalselt sai – kas nad naasesid tööturule või heitusid. Nimelt näitab statistika, et 12 protsenti lahkub töötustaatusest omal soovil ja 21 protsenti kaotavad staatuse, kuna jätavad Töötukassa nõuded rahuldamata. Võib eeldada, et osad neist hakkavad tegelikult ettevõtjaks ja osad leiavad tööd Eestis või mujal, täpsed arvud selle kohta puuduvad.

Tööportaali CV Online palgauuringutekeskkonna andmetel on samal positsioonil töötavate naiste palk meeste omast keskmiselt 11 protsenti madalam.

„Tihtilugu on meedias palgalõhe põhjendanud eeskätt naiste töötamisega madalamalt tasustatud positsioonidel. Statistikaameti tööjõu-uuring ja CV Online andmebaasi palgaootuste analüüs aga näitab, et tegelikkuses on üheks peamiseks põhjuseks see, et naiste palgaootus on märgatavalt madalam ning sellest tulenevalt on madalam ka makstav palk," analüüsis tulemusi CV Online turundusjuht Heikko Gross.

Statistikaameti viimaste andmete põhjal on naiste ja meeste palgaootuse vaheline lõhe 20,3 protsenti. "Alles seejärel tulevad muud põhjused, nagu see, et rohkem mehi töötab juhtivatel positsioonidel," lisas Gross.

CV Online palgaootuste analüüsist selgus, et naiste palgaootus sama ametipositsiooni puhul on keskmiselt 15% protsenti väiksem kui meestel.

Eurostati andmetel on meeste ja naiste palgalõhe veidi alla 30%, seega umbes poole palgaerinevusest võib panna naiste madalama palgaootuse arvele. "Iseküsimus aga on, millest tuleneb naiste madalam palgaootus ja kas see on ka kuidagi ratsionaalselt põhjendatav – miks naised saavad sama töö eest keskmiselt 11 protsenti väiksemat tasu," küsis Gross.

Kui see 11 protsenti arvudesse panna, siis on vahe täiesti arvestatav – sama töö eest saab mees 1000 eurot, naine 890 eurot.

Liina Järviste, soolise võrdõiguslikkuse ekspert
Eesti Päevaleht

Laste ainult ema mureks jäämine põhjustab suurt palgalõhet.
Täna tähistataks Eestis võrdse palga päeva. Alles nüüd teenib keskmine Eesti naine välja palga, mille keskmine Eesti mees teenis eelmise kalendriaasta lõpuks. Palga ebavõrdsus mõjutab meid kõiki ja loob veelgi suuremat ebavõrdsust tulevikus. Vaatame ühe pere lugu.

Kohtuvad kahekümnendates eluaastates naine ja mees. Ütleme, et nende nimed on Mari ja Mart. Maril on magistri- ja Mardil bakalaureusekraad. Pärast kooli lõppu alustab Mari teenistust riigiametis ja Mart arenevas eraettevõttes. Nende sissetulekud on üsna samaväärsed. Vahest on Mari lootused töökohta vahetades saada isegi kõrgemat tasu kui vastsel abikaasal. Mõne aasta pärast otsustatakse luua pere. Loomulikult jääb koju laste eest hoolitsema Mari. Kuna Mari palk on olnud pere eelarves oluline, tunneb Mart nii suurt sisemist survet kui ka sõprade ootust olla oma karjääris veelgi edukam. Mardi tööpäevad kisuvad pikemaks, aega naise ja laste seltsis olla jääb vähemaks, stressi maandab õllepudel.

Artikkel jätkub ...

Täismahus lugemiseks logi sisse, telli digipakett või osta päevapilet.