Üksikasjad

Avaldatud: 15 april 2015

• TÖÖLEPINGU SEADUS
• Ärileht

Bussifirma Sebe juhatuse esimehe Kuldar Väärsi sõnul maksavad nad töötajatele ületundide tegemise eest 60 protsendi võrra kõrgemat tunnitasu.

"Üldiselt püüame tööd korraldada nii, et ületunde teha ei tuleks. Bussijuhtide tööaega regueerivad ka väga täpsed direktiivid. Kui siiski tuleb ületunde teha, siis maksame töötajatele 60 protsendi võrra kõrgemat tunnitasu," rääkis Väärsi Ärilehele.

Väärsi lisas, et kontoritöötajate osas ikka juhtub, et e-meile saadetakse ka töövälisel ajal. "Kui tuleb hea mõte, siis seda jagatakse ka teiste asjasse puutuvate inimestega. Seda nii töötajatelt ülemustele kui ülemustelt töötajatele."

"Samas ei eelda keegi kunagi, et ka vastus sellisele e-meilile laekub töövälisel ajal," lisas ta.

Tallinna ülikooli terviseteaduste ja spordi instituudi direktor Kristjan Port märkis eile ETV saates "Vabariigi kodanikud", et Eesti keskklass teeb rohkem tööd kui reeglid ette näevad, kuna kardab kukkuda vaesusesse, samuti muutub tööaeg ühes e-riigi hüvedega üha vähem määratletumaks ja inimesed ei oska end tööst välja lülitada.

Üksikasjad

Avaldatud: 13 april 2015

• TÖÖTERVISHOIU JA TÖÖOHUTUSE SEADUS
• Maaleht

Lugeja küsib:
Töötan graafiku alusel ning haigestusin. Kas see on õige, et haiguslehel oleku puhul nõutakse tundide järeletegemist?

Vastab tööinspektsiooni tööinspektor-jurist Anne Simmulmann:
Töötaja kaitse ja tööajapiirangute eesmärgist lähtudes peab tööaeg arvestusperioodis vähenema nende päevade võrra, mil töötaja ei saanud tööd teha nt haiguse või puhkuse tõttu. Kui töötaja haigestub, tuleb tööajanormi vähendada nii olukorras, mil tööajakava on juba koostatud kui ka järgmise kuu tööaja planeerimisel. Töötajalt ei saa nõuda, et ta peale haigust teeb oma "tegemata tunnid" järgi. Sama kehtib ka puhkuse (sh ka õppepuhkuse) kasutamise kohta.

Näide: Töötaja on kuu lõpus nädal aega töövõimetuslehel. Tööandja on töötajale koostanud tööajakava, mille kohaselt ta oleks pidanud nädalal, mil ta töövõimetu on, töötama tööajakava kohaselt 36 tundi. Sellisel juhul väheneb töötaja tööajanorm 36 tunni võrra. Juhul, kui töövõimetuslehel olemise aeg oleks langenud töötaja vabadele päevadele, tööajanorm ei väheneks.

Olukorras, kus töötaja on aga näiteks pikemalt haige ning uue kuu tööajakava veel koostatud ei ole, saab tööandja arvestada töötaja puudumisega ning korraldada töö ümber nii, et tööle naasmine ei too töötajale kaasa ebamõistlikku töökoormust. Seega kui tööajakava koostatud pole, tuleb lähtuda kalendaarsest tööajanormist. Näiteks kui töötaja on uuel kuul eemal seitse päeva (E-P) ehk viis kalendaarset tööpäeva, siis väheneb tööajanorm 5*8 ehk 40 tunni võrra.

Üksikasjad

Avaldatud: 15 april 2015

• TÖÖLEPINGU SEADUS
• Delfi

Õnnpoleraha

Lugesin huviga emotsionaalseid seisukohti asendamise teemal graafikuga töö juures. Mina esindan tööandjat ja olen asenduste osas sama emotsionaalne kui artikleid kommenteerinud töövõtjad. Õnneks oleme täpselt sama meelt: töötaja ei taha asendada ja mina ei taha asendusi korraldada. See on minu töö kõige vastikum osa, ausalt!

Mul tuleb siinkohal pähe selline humoorikas seik, et kunagi kooli ajal õpilased arvasid, et õpetajad ei jõua ära oodata vaheaja lõppu, et saaks aga õpilastele pinda käia. Tegelikult ootavad õpetajad ise vaheaegu ilmselt rohkem kui ükskõik milline laps.

Sama on tööandjatega – tõepoolest, paluks mitte arvata, et ülemus hirmsasti tahab pidevalt paluda kedagi pikemalt või rohkem tööl olla. Teate, kui alandav ja ebameeldiv on jälle pöörduda oma inimeste poole ja hakata ajama seda sama vana jama, et näe, no läks kolleeg jälle haiguslehele, õppepuhkusele või haiget last hooldama – äkki võtad mõne päeva juurde?

Jääb aga küsimus: mida siis teha? Keegi peab ju puudujate töö ära tegema. Suures firmas on lihtsam - kui keegi puudub, saavad teised ikka hakkama. Poe analoogia põhjal näiteks on üks kassa rohkem kinni, järjekorrad küll pikemad, aga vähemalt on pood lahti ja saate oma kauba kätte.

Kujutage aga ette väikefirma argipäeva, kus oletame, et kolmest töötajast viibib üks iga kuu haiguslehel ja teine õppepuhkusel. Enamik väikefirma omanikke loeb pingsalt raha, ega osta pidevalt kogu perele luksautosid ja kalleid reise, mis on saadud töötajate palgakulude pealt kokku hoidmisest, nagu paljud töötajad kommentaaride põhjal arvavad.

Võtad justkui inimesed tööle, aga sageli neid tööl ei ole

Julgen arvata, et paljudes väikestes firmades, eriti teatud kompetentsi nõudvates firmades, on omaniku sissetulek töötajate omaga võrdne või isegi väiksem. Ta ei saa endale lubada mingi varutöötaja palgal hoidmist, kui just teised töötajad pole nõus palgalangusega või tulevastest palgatõusudest loobumisega. Mina isiklikult ei oleks.

Olukord on nutune. Võtad justkui inimesed tööle, aga tihti neid tegelikult tööl ei ole. Kui elus oleks võrdsus, et näiteks kõik inimesed oleks haiguslehel kaks korda kaks nädalat aastas ja kõik asendaksid teisi võrdselt, siis oleks ju lihtne. Elu aga näitab, et sageli on kollektiivis inimesi, kes stabiilselt puuduvad teistest rohkem.

Asendaja leidmine on tööandja kohustus, aga mõelgem nüüd natuke kaasa, millised võimalused tööandjal asenduste korraldamiseks on. Esimeseks ja ilmselt populaarseimaks variandiks ongi paluda olemasolevatel töötajatel kuidagi tööaeg ära jagada. Sel juhul tulevad teistel aga korralikud ületunnid, mis ei mahu kuidagi seadusega määratud normidesse. Ühtlasi on ületundide hüvitamine päris kulukas.

Ega reaalselt tööd tegevaid kolleege ülisuure koormusega päris ära tappa ka ei saa - keegi ei jõua lõpmatult teiste eest rabada. Pealegi on absurdselt ebaeetiline pidevalt töötajaid hirmu all hoida, et ülemus hakkab jälle poole kuu pealt käima kraapimas ja palumas, et ehk ikka tuleks vabal päeval ka tööle.

Teine variant on leida asendaja väljastpoolt. Siin on jälle omad probleemid. Esiteks on paljudel elualadel vajalik kvalifikatsioon, teiseks on olemasolevatel inimestel pidevalt vaja töötada koos võõrastega ja neid välja õpetada ning kolmandaks: proovige leida asendaja väljastpoolt näiteks tunni ajaga.

Haiguslehe võtmiseks sobib iga põhjus – depressioon, halb ilm jne

Üldjuhul näeb ju puudumisest teavitamine välja nii, et töötaja saadab hommikul sõnumi, et jääb tänasest haiguslehele. Kui on selline töö, mida ülemus ka ise oskab, siis ilmselt lööb ta oma plaanidele ja tegemistele käega ja jookseb ise asendama, aga tegelikult peab ta ju millalgi ka oma töö ära tegema. Selge see, et oma pere arvelt.

Olen märganud ka huvitavat seaduspära, et need inimesed, kes eriti asendada ei taha, on tihti ise need, kes kõige rohkem puuduvad ning sageli ka oma kolleegide soovidele (graafikumuudatused jms) vastu ei tule.

Pidev puudumine on ebamugav nii kolleegidele kui tööandjale, aga kõige ebameeldivam on pidevalt puuduv nahaal ja ärakasutaja. Selline, kes südamerahuga ütleb, et ta pikendab veel igaks juhuks haiguslehte, et saaks kodus välja puhata, samal ajal kui teised rabavad oma tervise arvelt tööd teha. Haiguslehe võtmiseks, muide, sobib iga põhjus – depressioon, halb ilm, ette teada pingeline tööperiood – arstid annavad haiguslehti väga ladnalt.

Tööandja aga muudkui maksab – asenduste eest, haiguslehe eest... Ja kui keegi arvab, et meie töölepinguseadus võimaldab sellise kollektiivi häiriva kodaniku lahti lasta, siis arvake veel üks kord. Inimeste vallandamine ebameeldiva iseloomu eest, vähemalt ausalt ja seadust järgides, on praktiliselt võimatu.

Üksikasjad

Avaldatud: 12 april 2015

• Ärileht
• TÖÖTURUTEENUSTE JA -TOETUSTE SEADUS

Märtsis lõppes registreeritud töötute arvu suurenemine ning võrreldes veebruari lõpuga registreeritud töötute arv mõnevõrra vähenes. Kuu lõpus oli töötuna arvel 30 725 inimest ehk 4,9% 16-aastasest kuni pensioniealisest tööjõust.

Kõrgeim oli märtsis registreeritud töötuse määr jätkuvalt Ida-Virumaal (10,0%) ja Valgamaal (9,0%) ning madalaim Harjumaal (3,4%) ja Tartumaal (3,8%).

Töötukassa juhatuse esimees Meelis Paaveli sõnul oli registreeritud töötute arvu vähenemine märtsis ootuspärane ning tõenäoliselt vähenemine jätkub, kuigi mitte sama kiires tempos kui eelmisel aastal. Veel lisas ta, et selle aasta algusest on hästi käivitunud uued teenused, mis on mõeldud ka töötavatele inimestele, näiteks märtsis käis töötukassas karjäärinõustamisel pea 700 inimest, kes ei ole töötukassas töötuna või tööotsijana registreeritud.

Kõige suurema osa eelnevalt töötanud registreeritud töötutest moodustasid märtsi lõpus oskustöötajad ja käsitöölised (21%), lihttöölised (19%) ning teenindus- ja müügitöötajad (16%).

Märtsikuu jooksul lisandus veebruarikuuga võrreldes rohkem uusi tööpakkumisi. Kuu jooksul lisandus 4 468 uut tööpakkumist, millest 39% sisestati töötukassa portaali (www.tootukassa.ee ) kaudu. Kuu jooksul vahendatavate töökohtade koguarv oli 7 736. Kõige suurem osakaal vahendatavatest töökohtadest oli teenindus- ja müügitöötajatele (26%). Järgnesid oskustöötajatele ja käsitöölistele (16%) ning lihttöölistele (15%) pakutavad töökohad.

Tööalasel koolitusel osales märtsis 4 199 ja tööotsingu koolitusel (tööotsingu töötoas) 1 357 inimest. Tööpraktikal osales 1 078, tööharjutusel 1 123 ning tööklubis 780 inimest. Karjäärinõustamise teenust osutati 1 901 korral. Lisaks registreeritud töötutele käis märtsis töötukassas karjäärinõustamisel 670 töötavat või mitteaktiivset inimest. Ettevõtluse alustamise toetuse abil sai ettevõtte luua 36 inimest, kelle äriplaanide kohaselt luuakse 47 uut töökohta. Palgatoetusega oli märtsis töötamas 904 inimest. Lisaks osales veel 3 771 inimest erinevates teistes aktiivsetes meetmetes. Märtsikuus sai töötukassa abiga tööle või alustas ettevõtlusega 4 243 inimest.

Töötukassa maksis märtsis töötuskindlustushüvitist 10 213 inimesele ehk 29% kuu jooksul arvel olnud töötutest. Keskmine täiskalendrikuu eest makstud hüvitis oli 388 eurot ning hüvitisteks maksti kokku üle 3,2 miljoni euro. Ligikaudu 124 euro suurust töötutoetust sai märtsis 8 532 inimest ehk 24% kuu jooksul arvel olnud töötutest.

Kindlustushüvitist koondamise korral määras töötukassa märtsis 549 inimesele. Keskmine märtsis määratud hüvitis oli 1 486 eurot ning hüvitisteks maksti kokku üle 771 tuhande euro.

Tööandja maksejõuetuse hüvitise määras töötukassa märtsis 53 inimesele. Keskmine määratud hüvitis oli 1 507 eurot ning hüvitisteks maksti märtsis üle 183 tuhande euro.