Üksikasjad

Avaldatud: 30 märts 2015

• Postimees
• VÕRDSE KOHTLEMISE SEADUS

Valitsus saatis laiali sotsiaalkaitseminister Helmen Küti allkirjastatud eelnõu, mille kohaselt peaksid tööandjad hakkama koguma töötajate kohta soopõhiseid andmeid, et suurendada soolist võrdõiguslikkust töökohtades.

Tööandjad peaksid hakkama selliseid andmeid koguma eesmärgil, et asjaomased institutsioonid, kelleks võivad olla näiteks ametiühingud, õiguskantsler, soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise volinik jt, saaksid vajadusel jälgida ja hinnata, kas ja kuidas järgitakse võrdse kohtlemise põhimõtet töösuhtes.

Tööandjad peaksid hakkama soopõhiselt koguma järgmisi andmeid:

1. Personali koosseis organisatsiooni eri tasanditel ja ametigruppides vastavalt organisatsioonis kasutatavatele ametite rühmitamise alustele.

2. Liikumine ametikohtade vahel organisatsiooni piires.

3. Koolitustel osalemine.

4. Töötajate kasutatud puhkusepäevade arv puhkuseliikide lõikes ehk põhipuhkus, isapuhkus, lapsehoolduspuhkus, lapsepuhkus, õppepuhkus.

5. Tööaeg täistööaja ja osalise tööaja, ületundide arvu, öisel ajal ning nädalavahetusel töötatud tundide arvu, samuti valveaja tundide arvu lõikes.

6. Keskmine palk või töötasu nende erinevate osade lõikes

7. Töötajatele antud individuaalsed muud tasud, toetused, hüvitised ja soodustused nende liikide lõikes.

8. Tööandja peab koguma isikustamata andmeid ka eelmisel majandusaastal tööle kandideerinud ja tööle võetud naiste ja meeste kohta nende arvu ja osakaalu osas eri tasandi ametikohtade lõikes.

Eelnõu järgi peaksid tööandjad säilitama neid andmeid viis aastat, et asjaomased institutsioonid saaksid mõistliku aja jooksul ülevaate soolise võrdõiguslikkuse olukorrast organisatsioonis, jälgida ning hinnata naiste ja meeste võrdse kohtlemise põhimõtte järgimist töösuhetes.

Määrus peaks jõustuma 1. jaanuaril 2016.

Toimetaja: Piret Lakson
reporter

Üksikasjad

Avaldatud: 27 märts 2015

• TÖÖTERVISHOIU JA TÖÖOHUTUSE SEADUS
• Delfi

Arusaam töötervishoiu olulisusest on aastate taguse olukorraga võrreldes väga suure sammu edasi teinud, seda nii inimeste teadlikkuse osas kui ka kvaliteedi osas. Qvalitas Arstikeskuses käis eelmisel aastal töötervishoiu kontrollis 43 000 inimest, see on praktiliselt 10% tööjõulisest elanikkonnast. Arstikeskus teeb umbes kolmandiku töötervishoiu kontrollidest Eestis.

Keskuse peaarsti dr Toomas Põllu sõnul on olukord Eesti töötervishoius võrreldes kümne aasta taguse ajaga nagu öö ja päev. Teadlikkus on kasvanud ja tööandjad on aru saanud, et meie elanikkond vananeb ning töötajate hoidmiseks tuleb nende tervisesse rohkem panustada. „Eestis on väga palju ettevõtteid, kes töötervishoidu tõsiselt panustavad ja ma julgen öelda, et meie kliendid teevad oma töötajate heaks kindlasti rohkem ,kui seda seadus nõuab ning töötervishoidu ei investeerita pelgalt paberi pärast.“

Rutiinse töötervishoiu kontrolli käigus on arstid avastanud tõsiseid tervisehädasid kuni eluohtlike seisunditeni välja. Iga kümne terviskontrolli kohta leitakse kahel inimesel terviseprobleemid, mis vajavad lisauuringuid. „Praegusel hetkel on töötervise kontroll ainus regulaarselt tehtav tervisekontroll, mis aitab ennetada tõsisemaid terviseprobleeme või siis tekkinud haigustele kiiremini jälile saada,“ ütles Põld.

Kontrollides avastatakse arvukalt südame- ja veresoonkonnahaiguste riskifaktoreid: kõrge vererõhk, kõrge kolesteroolitase veres, ülekaalulisus, vähene füüsiline aktiivsus ja psühholoogilised tegurid. Kuid töötervishoiu kontrollis on avastatud ka väga tõsiseid terviseprobleeme nagu näiteks lahtist tuberkuloosi, diabeeti, infarkti ja kasvajaid. „Kõige levinumad tööga seotud probleemid on hetkel aga luu ja- lihaskonna kaebused ning probleemid on järjest noorematel inimestel. Kui selle probleemiga kohe ei tegeleta, siis on meil 20 aasta päras terve põlvkond kroonilisi haigeid,“ lisas Põld.

Tööd tuleks teha veel ka parema koostöö nimel — kõik töötervishoiu arstid peaksid oma informatsiooni samuti digilukku panema, et perearst dünaamikat jälgida saaks. Seda täna paljud teenuseosutajad ei tee ja siin peaks riik järelevalve abil kindlasti muutuste kiirendamisele kaasa aitama. Samuti tuleks rõhku pöörata sellele, et töötervishoiu arsti ja töökeskkonnale tehtud riskianalüüsi poolt välja toodud probleemidega tegeletakse ka parktikas ning siinkohal on väga oluline nii tööandja kui ka töötaja poolne panus.

Üksikasjad

Avaldatud: 29 märts 2015

• TÖÖLEPINGU SEADUS
• Postimees

Eesti inimestel on kõige enam juriidilisi vaidlusi tarbijaõiguste ja töösuhete alal ning haritumad inimesed seisavad rohkem oma õiguste eest.

Kõige enam ehk 19 protsenti Eesti inimestest on viimase kolme aasta jooksul pidanud juriidilisi vaidlusi tarbijaõiguste ja 18 protsenti töösuhete alal, selgus mullu uuringufirma Faktum & Ariko poolt tehtud õigusabi kättesaadavuse uuringust. Õiguslikke probleeme kodu ja sõidukitega seotud küsimustes on olnud 13 protsendil vastanutest. Kindlustusseltsidega on vaielnud vaid kaheksa ning õnnetustega seotud õiguslikke probleeme lahendanud üksnes viis protsenti eestimaalastest.

Tarbijaõigustega seotud küsimustes on sagedamini probleeme naistel (21% vs 18%) ning 18- kuni 29-aastastel. Mida kõrgem on haridustase, seda sagedamini on vastanul neid vaidlusi ette tulnud. Sissetulekute võrdluses selgus uuringust, et pea veerandil 201- kuni 400-eurose sissetulekuga vastajatel on viimase kolme aasta jooksul olnud tarbijavaidlusi. Kõige vähem (11%) on selle temaatikaga kokku puutunud jõukamad, 1001- kuni 1500-eurose sissetulekuga vastajad.

Töövaidlusi on uuringu andmetel kõige enam pidanud nooremad ehk iga viies 18- kuni 29-aastastest. Taaskord kehtib muster, et mida kõrgem on vastaja haridus, seda sagedamini on tal viimase ette tulnud vaidlusi töösuhetele alal. Selles valdkonnas on olnud erimeelsusi kolmandikul kuni 200-eurose sissetulekuga ning 41 protsendil üle 1500-eurose sissetulekuga vastanutest. Kuna nii kõrget kuupalka teenivad inimesed on sageli juhipositsioonil, siis tuleb neil ilmselt vaielda oma alluvatega. Madalpalgalistel vastanutel võivad vaidluspartneriteks olla nende endi ülemused.

Koduga seotud vaidlusi on veidi rohkem pidanud lahendama naised, üle 1500 euro kuus teenivad inimesed (17%) ning taaskord nooremad, 18- kuni 29-aastased vastanud (19%). Viimased tegelevad tõenäoliselt sagedamini elukoha vahetamise, üürimise või soetamisega, mistõttu vastanute vanuse kasvades kodudega seotud vaidluste hulk ka väheneb.

Sõidukiga seotud vaidlusi on rohkem olnud meestel (17% vs 8%), 18- kuni 29-aastastel noortel (21%) ning kõrgema palga saajatel. Mida kõrgem on vastaja haridus, seda tihedamini on ta sõidukiga seotud küsimustes kokku puutunud juriidiliste probleemidega.

Kindlustusseltsidega on pidanud kõige rohkem juriidilisi vaidlusi mehed (9% vs 5%), kõrgema haridusega vastanud (12%) ning kõige suurema sissetuleku teenijad (21%), kelle kuupalk on üle 1500 euro. Seevastu madalama palga saajatest (kuupalk kuni 200 eurot) on viimase kolme aasta jooksul kindlustusseltsidega õiguslikke probleeme olnud vaid 1%-l.

Kokkuvõtlikult võib öelda, et pea kõigis valdkondades kõige enam on vaidlustesse sattunud nooremad (18- kuni 29-aastased) ning kõrgema haridustasemega inimesed, kes on sageli paremini teadlikud oma seaduslikest õigustest. Hoopis teine küsimus on aga see, kas nende vaidluste lahendamiseks on inimesed saanud kasutada juristi või advokaadi abi.

Faktum & Ariko õigusabi kättesaadavuse uuringu andmetel on ligi 60 protsenti Eesti inimestest viimase kolme aasta jooksul õigusabi vajanud, kuid kasutanud on seda vaid veidi enam kui kolmandik. Üle poole vastanutest (60%) pidas õigusteenuse kõrget hinda peamiseks põhjuseks, miks nad ei saanud vajaduse korral juristi või advokaadi abi kasutada. Paradoksaalselt on kõige enam õigusabi vajanud keskmisest madalama sissetulekuga inimesed, kel enamasti ei ole võimalik oma taskust välja käia 1000-2000 eurot, mis kohtuvaidluse korral on õigusabi minimaalseks maksumuseks kujuneb.

Tarbija

Autor: Maiko Kalvet
D.A.S. Õigusabikulude Kindlustuse ASi juhatuse liige

Üksikasjad

Avaldatud: 27 märts 2015

• TÖÖLEPINGU SEADUS
• Ärileht

CV-Online-i hallatav Eesti suurim palgauuringute keskkond Palgad.ee avaldas 50 kõrgeima tasuga positsiooni kuupalgad. Allpool on välja toodud netotöötasud täistööaja puhul ning need sisaldavad lisatasusid.

Valdkondade lõikes on kõrgeim keskmine töötasu infotehnoloogia, telekommunikatsiooni, kindlustuse, pangandus- ja finantssektoris.

Positsioonide lõikes teenivad kõrgeimat palka lennukipiloot, turundusdirektor ja tegevdirektor.

„Töötajatel ja tööotsijatel on olnud väga keeruline saada ülevaatlikku palgainfot. Leiame, et palgatasemed ei peaks olema suureks saladuseks, mistõttu Palgad.ee keskkonna lõimegi. CV-Online-is näeme igapäevaselt, et inimestel oleks töövestlustele minnes ja palgaläbirääkimisteks vaja ülevaadet, mis on üldse turu keskmine nende positsiooni puhul. Vastasel juhul on keeruline hinnata enda soovi adekvaatsust," kommenteeris olukorda CV-Online-i turundusjuht Heikko Gross.

„Kindlasti on ka just noortel hea teada, mis valdkondades ja ka konkreetsemalt mis ametikohtadel kui suuri töötasusid makstakse. Samas ei tasu eriala valikul vaid numbrist lähtuda, eks inimene saab ikkagi teha hästi asju, mis on talle südamelähedased ja siis on ka tulemused parimad. Ühtlasi kipub ainult numbri nimelt töötamine ühel hetkel ennast ammendama, on vaja ka sügavamat põhjust, miks ühte või teist tööd teha," arutles Gross.

„Siiski tasub vaadata ka kui suur on kõrgeim tasu ja kui väike on madalaim tasu ametikohal. Puhtalt keskmine ei pruugi alati olla parim indikaator, sest tulenevalt näiteks ettevõtte suurusest ja töötaja kvalifikatsioonist võivad ka ühe positsiooni sees olla väga suured käärid," lisas Gross.

50 kõrgeima töötasuga positsiooni:

Positsioon Keskmine netokuupalk koos lisatasudega Madalaim netokuupalk koos lisatasudega Kõrgeim netokuupalk koos lisatasudega
Lennukipiloot 2557 1375 4942
Turundusdirektor 2462 1814 3567
Tegevdirektor 2436 700 5625
Majandus- ja finantsjuht 2429 750 4000
Tootmisdirektor 2414 1000 4000
IT-juht 2412 1000 5500
IT-arhitekt 2370 1800 3667
Filiaalijuht 2289 940 5347
CEO / ettevõtte tegevjuht 2265 750 6967
Tehniline direktor 2156 1800 3283
Finantsjuht 2055 1192 4850
Aktuaar (kindlustus) 2019 1500 2933
ASP.NET-programmeerija 1999 1130 3133
Turvateenuste juht 1990 1200 4345
C-programmeerija 1968 1200 3000
Juriidilise osakonna juhataja 1877 681 3476
SEO-analüütik 1863 600 4200
Riskijuht 1849 1200 2400
Hambaarst 1844 1000 2633
Farmaatsiatoodete juht 1832 1300 2600
Logistikajuht 1830 1480 2200
Äriinfo spetsialist (IT) 1816 940 2783
Tehniline juht 1777 900 5383
E-äri juht (kaubandus) 1769 1000 3200
Müügimeeskonna juht 1760 800 4333
C++-programmeerija 1745 1000 4100
Võrguadministraator 1740 1000 2583
Börsimaakler 1714 970 3000
Rahaturgude spetsialist 1703 800 3917
Tootearendusspetsialist 1691 1154 2579
Piirkonnajuht 1661 1000 2867
Kliendisuhete juht 1652 800 2679
Tarkvarainsener 1634 850 3000
Ametkonna juht (avalik sektor) 1634 800 2740
Süsteemiinsener 1611 1000 2500
Meremees 1607 670 3400
Tehnilise osakonna juhtaja 1601 940 2300
Java-programmeerija 1601 858 2967
Advokaat 1581 920 3100
Müügijuht 1573 610 5017
Autopargi juht 1571 700 3000
IT-turbespetsialist 1544 1300 1700
IT-projektijuht 1534 800 3025
Osakonnajuhataja 1531 829 2783
Oracle-programmeerija 1528 1147 1800
Siseaudiitor 1516 864 2110
Müügiesinduse juhataja 1514 800 3000
Reklaamijuht 1509 640 3083
Protsessiinsener (mehaanika) 1505 688 4500
Maakler (pangandus) 1495 300 2500

Allikas: palgad.ee

Palgad.ee tasuta palgauuringus on osalenud üle 21 000 inimese. Kui sinu positsiooni kohta ei ole siin infot välja toodud või soovid enda ametikoha osas haridustasemete või maakonna lõikes statistikat saada, siis vaata Palgad.ee keskkonda.