Artiklid
- Üksikasjad
Töötervishoiu arst on avastanud arvukalt südame- ja veresoonkonnahaiguste riskifaktoreid: kõrge vererõhk, kõrge kolesteroolitase veres, ülekaalulisus, vähene füüsiline aktiivsus ja psühholoogilised tegurid, aga rutiinse kontrolli käigus on avastatud ka väga tõsiseid terviseprobleeme nagu näiteks lahtist tuberkuloosi, diabeeti, infarkti ja kasvajaid.
Qvalitas Arstikeskuse peaarst Toomas Põllu sõnul on kõige levinumad tööga seotud probleemid aga luu ja- lihaskonna kaebused ning probleemid on järjest noorematel inimestel. „Kui selle probleemiga kohe ei tegelda, siis on meil 20 aasta päras terve põlvkond kroonilisi haigeid,“ lisas Põld.
Arusaam töötervishoiu olulisusest on aastate taguse olukorraga võrreldes väga suure sammu edasi teinud, seda nii inimeste teadlikkuse osas kui ka kvaliteedi osas. Qvalitas Arstikeskuses käis eelmisel aastal töötervishoiu kontrollis 43 000 inimest, see on praktiliselt 10 protsenti tööjõulisest elanikkonnast. Arstikeskus teeb umbes kolmandiku töötervishoiu kontrollidest Eestis.
Dr Toomas Põllu sõnul on olukord Eesti töötervishoius võrreldes kümne aasta taguse ajaga nagu öö ja päev. Teadlikkus on kasvanud ja tööandjad on aru saanud, et meie elanikkond vananeb ning töötajate hoidmiseks tuleb nende tervisesse rohkem panustada.
„Eestis on väga palju ettevõtteid, kes töötervishoidu tõsiselt panustavad ja ma julgen öelda, et meie kliendid teevad oma töötajate heaks kindlasti rohkem ,kui seda seadus nõuab ning töötervishoidu ei investeerita pelgalt paberi pärast.“
Rutiinse töötervishoiu kontrolli käigus on arstid avastanud tõsiseid tervisehädasid kuni eluohtlike seisunditeni välja. Iga kümne terviskontrolli kohta leitakse kahel inimesel terviseprobleemid, mis vajavad lisauuringuid. „Praegusel hetkel on töötervise kontroll ainus regulaarselt tehtav tervisekontroll, mis aitab ennetada tõsisemaid terviseprobleeme või siis tekkinud haigustele kiiremini jälile saada,“ ütles Põld.
Tema meelest tuleks teha tööd veel parema koostöö nimel. Kõik töötervishoiu arstid peaksid oma informatsiooni samuti digilukku panema, et perearst dünaamikat jälgida saaks. Seda täna paljud teenuseosutajad ei tee ja siin peaks riik järelevalve abil kindlasti muutuste kiirendamisele kaasa aitama. Samuti tuleks rõhku pöörata sellele, et töötervishoiu arsti ja töökeskkonnale tehtud riskianalüüsi välja toodud probleemidega tõepoolest ka tegeldaks.
60 PLUSS»Uudised
Toimetaja: 60+
- Üksikasjad
Eesti Ametiühingute Keskliidu (EAKL) teatel tuleks alampalka tõsta kiirendatud korras; samuti tuleks keskenduda ümberõppesüsteemi loomisele ning tööohutuse suurendamisele spetsiaalse kindlustussüsteemi kaudu.
«Oleme seisukohal, et alampalk peab uuel aastal tõusma peaaegu samas tempos, mille pakkus aasta tagasi välja Indrek Neivelt,» ütles EAKL esimees Peep Peterson pärast keskliidu volikogu koosolekut pressiteate vahendusel.
Ekspankur Neivelt tõstis möödunud suvel Eestis diskussiooni keskpunkti miinimumpalga problemaatika. Neivelti hinnangul tuleks aastaks 2018 tõsta miinimumpalk 1000 euroni kuus vähendamaks inimeste Eestist lahkumist.
Toona leidis EAKL, et miinimumpalga tõstmisega tuleks käituda ettevaatlikult vältimaks tööhõive langemist. Miinimumpalga tõstmist 800 euroni lubasid valimisprogrammis ka sotsiaaldemokraadid.
Miinimumpalga lepivad Eestis kokku ametiühingute keskliit ja tööandjate liit, tänavu on see 390 eurot.
Koostöös haridus- ja teadusministeeriumi ning töötukassaga töötavad ametiühingud selle nimel, et igal töötajal tekiks võimalus saada vähemalt viie aasta tagant korralik väljaõpe. «Ka seisame selle eest, et ohutusse töökeskkonda investeerimine muutuks tööandjale soodsamaks, kui sellesse mitteinvesteerimine,» rääkis Peterson.
Möödunud aastat kokkuvõttes toodi positiivse poole pealt välja streigiseaduste jõustumise ärahoidmise ning töövõimereformi muutmine ametiühingute jaoks soodsamaks.
Eesti Ametiühingute Keskliidu volikogu koguneb kolm kord aastas ning see moodustatakse keskliidu liikmete esindajatest neljaks aastaks.
MajandusȀriuudised
Toimetaja: BNS
- Üksikasjad
Ülemuse otsuste ja valikute küsimärgi alla panemine on keeruline ülesanne, kuid vahel võib õigeaegne kriitika ära hoida veelgi suurema kahju. Kuidas ülemust kritiseerida nii, et see ei ohustaks sinu töökohta, kirjutab Entrepreneur.com.
Kogu artiklit loe originaalist..
- Üksikasjad
Liina Valdre
ärileht.ee
Ajakirja Director peatoimetaja Taivo Paju sõnul peaksid palgatöötajad Eestis julgemalt nii-öelda suu lahti tegema.
„Palgatöötajad peaksid julgemad olema ja selgelt välja ütlema nii seda, kui nad endale rohkem ja huvitavamat tööd tahavad, aga samal ajal ka seda, kui nad puhkust vajavad ja rohkem ei jaksa,“ rääkis Paju neljapäeval Tallinnas toimunud karjääripäeva üritusel.
Samas leidis Paju, et inimestel ei tohiks olla „üheksast viieni“ mõtteviisi, kuid rõhutas sealjuures siiski, et tööandja ei tohiks töötaja entusiasmi ka ära kasutada ja teda tühjaks pigistada. „Noorem põlvkond oskab enda eest rohkem seista,“ märkis Paju.
Paju rõhutas ühtlasi, et tööandjad muutuvad töötajate palkamisel järjest valivamaks ja kõige hullemaks peetakse keskpärasust. „Heale tööle saamine on järjest raskem, kuid samas hoiavad tööandjad head töötajat kui kullatera,“ lisas ta.
Kokkuvõtlikult leidis Paju, et töötaja ja tööandja suhtes peaks valitsema tasakaal.
- Üksikasjad
Lisaks oma suurimate saavutuste kirjeldamisele tuleb tööintervjuu käigus tihtipeale vastata ka küsimustele, mis puudutavad suurimaid tööalaseid läbikukkumisi. Business Insider annab nõu, kuidas sellest situatsioonist auga välja tulla.
Kogu artiklit loe originaalist
http://majandus24.postimees.ee/3133023/kuidas-toovestlusel-oma-suurimatest -labikukkumistest-raakida
Lehekülg 964 / 1613
- Sa oled siin:
-
Pealeht
- Palk.ee