Artiklid
- Üksikasjad
Ingrid Piirsalu, Eesti Telekom
ärileht.ee
Tulude deklareerimise tippajaks valmis maksu- ja tolliametil kaasaegne kõnekeskus, kus pilveteenuse võimalusi kasutades saab korraga vastu võtta tuhandeid kõnesid. Saadav statistika võimaldab paremini planeerida nii kõnekeskuse tööd kui iseteeninduse infomaterjale.
Tuludeklaratsioonide esitamise perioodil on maksu- ja tolliameti teeninduskanalid vägagi koormatud. Sissetulevaid kõnesid on tulude deklareerimise ajal keskmiselt 40 000 kuus (tavapäraselt 17 000) ja pikenevad ka ooteajad. Kui tavaliselt oodatakse 15 sekundit, siis kõrgperioodil 90 sekundit.
Selleks, et amet saaks oma kliendid läbi telefoniteeninduse kaasaegselt ja mugavalt teenindatud, oli vaja kasutusele võtta kõnekeskuse teenus. Maksu- ja Tolliamet kuulutas selleks välja hanke, mille võitis Eesti Telekom.
Eesti Telekomi suurkliendi laheduste valdkonnajuhi Pearu Tamme sõnul oli koostöö maksu- ja tolliametiga väga meeldiv, sest klient teadis täpselt, millist kõnekeskust on neil vaja. Selge ülesandepüstitus aitas kaasa, et arendused said tehtud vaid mõne kuuga ning ajaks kui jõudis kätte tulude deklareerimise tippaeg, said maksumaksjad helistades oma küsimustele kiiresti vastused.
Teenus pilves
Uudseks teeb maksu- ja tolliameti kõnekeskuse IT - alase muudatuse see, et teenust kasutatakse nö pilveteenusena. See tehniline lahendus teebki võimalikuks, et korraga saab vastata tuhandetele kõnedele.
Oluline on siinkohal mainida, et pilves on ainult kõnekeskuse kõnede käsitlemise teenus, mitte maksu- ja tolliameti klientide andmeid. Andmed on ikka ameti enda serverites.
Pearu Tamm: „Kuna pilveteenused pole veel laialt levinud, siis nende spetsiifikat väga ei tunta. Pilveteenuste kohta levib igasuguseid müüte, mis tõele ei vasta. Tegelikkuses näitavad IT maailma arengutrendid seda, et juba lähitulevikus muutuvad pilveteenused üha populaarsemaks, sest pilve kaudu saab pakkuda kvaliteetsemat ja rohkemate võimalustega teenust.“
Andmed ja analüütika
Maksu- ja tolliameti kontaktkeskuse juhataja Roman Spasjuki sõnul on kõnekeskuse uus rakendus muutunud ameti jaoks oluliseks juhtimisinstrumendiks, mille abil korraldada teenindusprotsesse ja tagada optimaalne inimressursside kasutamine.
„Kõnekeskuse keskkond annab pidevat ülevaadet infoliinidel toimuvast ning saame operatiivselt reageerida näiteks kõnede arvu suurenemisele, lisades kõnekeskusesse täiendavaid teenindajaid, või vastupidi – kõnede arvu vähenemisel suunata ametnikke teistele töölõikudele,“ märkis Spasjuk.
Lisaks võimaldavad eelmiste perioodide statistilised andmed ka ette planeerida, kui palju vajatakse kõnekeskuses teenindajaid ühel või teisel perioodil.
Spasjuk toob välja ka selle kasu, et uue kõnekeskuse abil tekkis võimalus pöörata suuremat tähelepanu väljastatava info kvaliteedile. „Kõnede sisu analüüsides saame välja selgitada küsimused, millega kliendid kõige sagedamini pöörduvad ja muuta see info iseteeninduskanalites arusaadavamaks ja kergemini leitavamaks,“ ütles Spasjuk. „Samuti saame hinnata kõnekeskuses töötavate teenindajate teadmiste taset ja juhtida nende tähelepanu vajakajäämistele.“
Loomulikult jääb kõnekeskus tööle ka pärast tulude deklareerimise aega.
Eesti Telekomi kõnekeskuse teenus annab seda kasutavale asutusele hea ülevaate kõigist sisenevatest kõnedest ja võimaldab ühele numbrile tulnud kõned jaotada asutuse töötajate vahel olenemata nende asukohast. Kõnekeskuse tööd juhitakse veebipõhiselt, nii saab asutus määrata halduskeskkonnas ise kõnede jagamise reegleid, valida suunamise võimalusi, salvestada ettemängitavate tekstide helifaile, näha statistikat, jälgida ülevaadet kõnekoormusest ning kuulata salvestatud kõnesid.
- Üksikasjad
Vahel tuleb tunnistada, et töötaja teeb ettevõttele rohkem kahju, kui toob kasu ning tema lahti laskmine on vajalik, et töökeskkond ja äritulemused liigselt ei kannataks. Entrepreneur.com jagab kümmet küsimust, mida iga juht peaks endalt vallandusotsuse langetanuna küsima.
Kogu artiklit saab lugeda originaalist http://majandus24.postimees.ee/3113677/10-kusimust-mida-tuleks-endalt-tootaja-vallandamisel-kusida
- Üksikasjad
«Enne lapsehoolduspuhkusele jäämist töötasin ametikohal vahetustega. Väikse lapse tõttu selline töölaad enam ei sobi, kuid sama ametinimetusega töötajaid on ka, kes käivad tööl E-R 8st 17ni. Kas mul on õigust tööandjalt paluda tööaega 8st 17ni, lisan ka asjaolu et minu asendaja on võetud tööle tähtajatu töölepinguga,» kirjutab küsija.
«Tööandjale olen mitmeid kordi avaldanud soovi tööle naasmiseks, kuid leiab, et minu ametikohal 8st 17ni tööd tal mulle pakkuda pole ning alternatiivset tööpakkumist ootan juba kaks kuud. Viimati kontaktis olles sain selgust, et kui ei soovi enda töökohale naasta ja vahetustega käia ning madalama palgaga alternatiivtööd vastu ei võta, pean ise kirjutama lahkumisavalduse. Kas selline tööandja poolne ettepanek on ikka kooskõlas seadusandlusega?» küsib ema.
Vastab tööinspektsiooni tööinspektor-jurist Ingrid Iter.
Lapsehoolduspuhkuse katkestamise või lõppemise järel on töötajal õigus samale tööle ja töötingimustele, milles oldi tööandjaga kokku lepitud enne puhkusele jäämist. Seadus ei näe ette erisusi väikelaste vanematele tööaegade osas. Seega, kui tööandjaga on lepitud kokku töötamine vahetustega, ei ole tööandjal kohustust tagada Teile tööaega 8.00 - 17.00.
Ettepanekuid töötingimuste muutmiseks on võimalik teha mõlemal poolel. Teie võite pöörduda tööandja poole ettepanekuga muuta tööaegu, samuti võib tööandja pakkuda Teile tööd teistel tingimustel. Kuid kui kokkulepet töölepingu muutmiseks ei saavutata, tuleb tööd anda ja töötada vastavalt kehtivatele kokkulepetele. Juhul kui Te ei soovi vahetustega tööl käia, on Teil võimalik tööleping omal soovil üles öelda.
Loe lisaks nõuandeid samal teemal või küsi tasuta nõu vastused.ee lehel.
Toimetaja: PM Tarbija
- Üksikasjad
Tööreisid võivad tihti olla stressirohked ja kiired, kuid siiski on mõned võimalused, kuidas avastada tööreisil ka kohalikku elu ning muuta see samal ajal ka puhkuseks.
Ajakiri Time toob välja mõned soovitused, kuidas muuta tööreis väikeseks puhkuseks.
Ärka vara
Isegi kui tööreisil olles on päevakava väga tihe, on alati võimalik ärgata veidi varem, et teha jalutuskäik või sörk hommikuses linnas või võimalusel mereäärses piirkonnas.
Söö kohalikku toitu
Enne tööreisi on mõistlik tutvuda ka kohaliku kultuuri ja toidulauaga, et siis reisil seda koos oma töökaaslastega järgi proovida.
Broneeri linnatuur
Kui päeval jääb koosolekute või kohtumiste vahele vaba aega, on võimalik alati võtta mõni bussi- või paadituur linnas. See ei võta palju aega, kuid annab siiski aimu koha tähtsamatest vaatamisväärsustest.
Võta soe vann ja maga korralikult
Kui hotelliruumis on vann, siis on hea pärast pikka tööpäeva lõõgastuda soojas vannis. Pereinimese puhul on tööreis on ka heaks vahelduseks, sest pakub võimalust üksi suures voodis laiutada ning pikalt magada.
Mine õhtul välja
Hotellibaarid on head puhkusetunde tekitajad. Hea on võtta koos töökaslastega õhtul veidi aega, et mõnes baaris juttu vesta ja drink teha.
Võimalusel pikenda reisi
Kui töö võimaldab, siis pikenda reisi mõned päevad, et saaksid veel rahulikult uusi paiku avastada ning puhata.
Tarbija»Töö
Toimetaja: PM Tarbija
- Üksikasjad
Nii mõnigi tulumaksutagastuse lootuses töötaja on deklaratsiooni esitamisel märganud, et tööandja on makse kas valesti arvestanud või need üldse maksmata jätnud. Üllatuste vältimiseks soovitab MTA e-maksuametis jälgida seda, kas tööandja ikka palgalt tööjõumakse õigesti deklareerib.
Lugeja küsib:
Mida teha siis, kui tööandja on jätnud maksud maksmata või need valesti arvestanud?
Maksu- ja tolliamet vastab:
Kui töötajal on aasta jooksul brutopalgast talle teadaolevalt kõik maksud õigesti kinni peetud ja tal on selle tõendamiseks ka tööleping ja panga väljavõtted, siis on tema ainukeseks kohustuseks deklareerimise perioodil esitada andmed kinnipeetud maksude summa kohta. Kui reaalselt ei ole kinnipeetud maksud aga maksu- ja tolliametile deklareeritud, siis võtab maksuhaldur ühendust tööandjaga asjaolude väljaselgitamiseks. Kindlasti ei saa tekkida olukorda, kus töötaja peaks kahel korral tulumaksu tasuma.
Kui tööandja on aga töötasult tulumaksu vähem makse arvestanud kui ette nähtud, siis tuleb tööandjal esitatud deklaratsioonid parandada. Kui maksuarvutus on vale olnud töötaja enda tõttu, näiteks on töötaja andnud mitmele tööandjale maksuvaba tulu arvestamise avalduse ja sellest lähtuvalt on tulumaksu tasutud ettenähtust vähem - tööandja deklaratsioone parandama ei pea ning töötajal endal tuleb tuludeklaratsiooni esitamisel tulumaksu juurde maksta. Alates 2015.aastast arvutab tööandja maksukohustused maksuhaldur ning kui tööandja on algandmed õigesti esitanud, ei saa tekkida olukorda, kus maksud on arvutatud valesti.
Töötajal on võimalik e-maksuametist TSD koondväljavõttelt jälgida ka jooksvalt seda, kas tööandja ikka tema palgalt tööjõumakse õigesti deklareerib. Kui on näha, et tööandja pole eelmiste kuude palgaväljamaksete pealt makse õieti deklareerinud, siis tasub see kõigepealt üle uurida tööandjalt ja siis vajadusel pöörduda juba maksu- ja tolliameti poole.
Tuuli Seinberg
Lehekülg 968 / 1613
- Sa oled siin:
-
Pealeht
- Palk.ee