Üksikasjad

Avaldatud: 13 veebruar 2015

• Delfi
• Elatisabi seadus

Lugeja küsib:
"Kas annab teha lapsevanemate vahel sellist kokkulepet, kus ema märgib ära, et ei soovi isalt elatisraha? Nimelt plaanib ema kolida välismaale lapsega ning soovis lapse hooldusõigust. Kuid kas annab ka teha mingisuguse lepingu meie vahel elatisraha osas? Mainin ka ära, et saame emaga hästi läbi ja et olin nõus aitama kaasa hooldusõiguse suhtes, kui mina saan kindluse elatisraha osas, ning tema sõnul ei soovi ka tema minul mingisugust raha kuigi olen seda siiani ise maksnud."

Vastab Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo Puurits & Partnerid, www.puurits.ee:
"PkS § 109 sätestab, et kokkulepe, millega välistatakse ülalpidamiskohustuse täitmine tulevikus või piiratakse ülalpidamiskohustust ebamõistlikult, on tühine. Eeltoodust lähtuvalt tuleb Teil arvestada sellega, ei vastava kokkuleppe sõlmimine ei võta lapse emalt õigust pöörduda lapse elatisnõudega kohtusse, kui ta seda mingil hetkel vaatamata kokkulepitule teha soovib."

Üksikasjad

Avaldatud: 09 veebruar 2015

• TÖÖLEPINGU SEADUS
• Maaleht

Vastab tööinspektsiooni tööinspektor-jurist Anne Simmulmann: Valveaeg ei ole tööaeg ega puhkeaeg. Valveaeg on aeg, mil töötaja ei ole kohustatud täitma tööülesandeid, aga on kohustatud olema kokkulepitud tingimustel valmis tööandja korralduse alusel tööülesandeid täitma asuma.

Kuna valveajal ei saa töötaja täiel määral puhkamisele keskenduda ning peab olema vajadusel valmis koheselt tööülesandeid täitma, on õigustatud valveaja eest tasu maksmine 1/10 ulatuses kokkulepitud töötasust.

Näiteks kui töötaja töötasu on 12 eurot tunnis, peab tööandja valveaja tunni eest maksma 1,20 eurot. Valveaja osa, mil töötaja asub tööülesandeid täitma, loetakse töölepingu seaduse § 48 lõike 3 alusel tööajaks ning selle eest peab tööandja maksma töötajale kokkulepitud töötasu. Valveaega saab rakendada töötaja ja tööandja kokkuleppel. Valveaja rakendamisel peab tööandja tagama töötajale igapäevase ja iganädalase puhkeaja. Töötajal peab igapäevane puhkeaeg olema vähemalt 11 järjestikust tundi. Tööaeg saab seega olla maksimaalselt 13 tundi.

Näiteks juhul, kui töötaja tööaeg on 8 tundi päevas ja tema tööpäevasisene puhkeaeg on 30 minutit, võib töötajat samal päeval rakendada valveajale täiendavalt 4 tundi ja 30 minutit. Samuti peab kinni pidama iganädalase puhkeaja nõudest, mille kohaselt peab töötajale jääma 48 tundi järjestikust puhkeaega seitsmepäevase ajavahemiku jooksul. Summeeritud tööaja arvestuse korral peab iganädalane puhkeaeg olema vähemalt 36 tundi.

Üksikasjad

Avaldatud: 09 veebruar 2015

• Maaleht
• Elatisabi seadus

Lugeja küsib: Elatisraha sai kokku lepitud ajal, mil elatisraha maksja töötas ja sai ka vanaduspensioni, hetkel on olukord muutunud. Lapsevanema ainsaks sissetulekuks on jäänud pension ja tervis ei luba enam lisaks töötada.

Kas on võimalik antud olukorras elatisraha vähendada ja kui suur summa peab lapsevanemale pensionist peale elatise maksmise alles jääma?

Vastab jurist Hanna Kivirand, Õigusbüroo Puurits & Partnerid

Reeglina peaks igale lapsele olema tagatud elatisraha poole alampalga ulatuses – hetkel on alampalga suuruseks 355 eurot, millest tulenevalt peaks elatisraha ühele lapsele olema 2014. aastal minimaalselt 177,5 eurot kuus. Üldiselt kohtud elatisraha alla kehtiva miinimumi ei vähenda, kuid erandkorras on selline võimalus siiski olemas.

Kahjuks ei selgu Teie kirjeldusest, kui suur on makstav elatis ja kui suur on vanema sissetulek (pension). Kui elatisraha on kehtivast miinimumist suurem ja pension keskmises suuruses (u 300 eurot), võiks elatisraha vähendamine iseenesest olla põhjendatud, kuivõrd asjaolud on muutunud võrreldes ajaga, mil vanemad elatise maksmises kokku leppisid.

Loe lisaks nõuandeid samal teemal või küsi tasuta nõu vastused.ee lehel.

Üksikasjad

Avaldatud: 09 veebruar 2015

• TÖÖTERVISHOIU JA TÖÖOHUTUSE SEADUS
• Raamatupidaja.ee

Alanud aastal asendus paberkandjal töövõimetusleht elektroonilisega. Nüüd on Haigekassal valminud ka teavitusteenus, millega liitunud tööandjatele hakkab e-kirjaga saabuma teavitus juhul, kui süsteemi on laekunud mõni töövõimetusleht.

Elektroonilise töövõimetusleht on tekitanud ka mõningast segadust - kui töötaja ei teavita tööandjat oma haigusest ning tööandja ei kontrolli pidevalt, kas mõni e-leht on üleval, tekivad probleemid palgaarvestuse ja hüvitistega - see tähendab, et haiguslehel olevale töötajale arvestatakse välja ka töötasu, mis tuleb hiljem ümber arvestada. Ka on töötajatele üllatusena tulnud see, et mitmel kohal töötades arvestatakse haiguslehti kõigil töökohtadel, s.t et enam ei saa ühest töökohast haiguslehel olles teisel tööpostil reipalt tööd murda.

Haigekassa teavitussüsteemiga saab liituda riigiportaalis

Eesti Haigekassa avalike suhete juhi Katrin Romanenkovi sõnutsi käivitas Haigekassa alates veebruarist info sujuvamaks liikumiseks elektroonilise töövõimetuslehe teavitusteenuse, millega liitunud tööandjatele hakkab e-kirjaga saabuma teavitus juhul, kui süsteemi tekib mõne selle tööandja töötaja täiendamist vajav leht. Teenusega liitumiseks tuleb tööandjal teha riigiportaalis vastav märge, et teavitust soovitakse.

Teavitamise kord asutuses tuleks kindlaks määrata töösisekorraeeskirjades

Elektrooniline töövõimetusleht muutub tööandjale süsteemis nähtavaks ning täidetavaks siis, kui arst on omalt poolt lehe lõpetanud. Katrin Romanenkov soovitab tööandjatel töösisekorraeeskirjades määratleda viis, kas ja kuidas (kirjalikult, suuliselt) töötaja tööandjat haigestumisest teavitama peab.

Kui haigestumisest teavitamine on töötaja ja tööandjavaheline kokkulepe, siis töövõimetuslehe lõpetamisest teavitamise kohustus tuleneb kindlustatud isikule ravikindlustuse seadusest. See tähendab seda, et iga töötaja on kohustatud teavitama oma tööandjat töövõimetuslehe lõpetamisest esimesel võimalusel. Seejärel on tööandjal seaduse kohaselt aega 7 päeva, et töövõimetuslehte menetleda ning see omakorda haigekassale edastada.

Töötajatel on aga oluline teada, et enam ei täida töötaja igakordselt töövõimetuslehel arvelduskonto andmete lahtrit. Töövõimetuslehe alusel arvutatud hüvitis kantakse sellele pangakontole, mille kindlustatu on haigekassale edastanud. Igal inimesel on haigekassa andmebaasis kehtiv viimati esitatud kontonumber.
Seni haiguste kõrgajal nädalaid oodatud hüvitis võib tänu e-töövõimetuslehele saabuda pangaarvele juba järgmisel päeval. Seega on oluline, et haigekassal oleks olemas kõigi kindlustatute korrektne arvelduskonto number ning kindlustatul ise tuleks arvelduskonto numbri olemasolu kindlasti kontrollida.

Tuuli Seinberg