Üksikasjad

Avaldatud: 30 jaanuar 2015

• TULUMAKSUSEADUS
• Ärileht

Rahandusministeeriumi andmetel laekus detsembri lõpuks riigile tulusid 7,82 miljardit eurot ehk 97,5 protsenti aastaks planeeritust, mis on 206 miljonit eurot ehk 2,7 protsenti enam kui aasta varem. Kuludeks suunati aasta lõpuks 7,77 miljardit eurot ehk 95,1 protsenti aastaks planeeritust, mis on 36 miljonit eurot ehk 0,5 protsenti rohkem kui aasta varem.

2014. aasta eelarves oli planeeritud tulude maht koos edasiantavate tuludega 8,02 miljardit eurot ning kulude maht koos eelnenud aastast ülekantud vahenditega 8,18 miljardit eurot.

Maksutulusid laekus 2014. aastal kokku 6,64 miljardit eurot ehk 100,3 protsenti eelarves planeeritust, mis oli 504,2 miljonit eurot ehk 8,2 protsenti rohkem kui aasta varem.

Maksutuludest suurimate tululiikidena laekus aastaga sotsiaalmaksu 2,23 miljardit eurot ehk 99,4 protsenti kavandatust, käibemaksu 1,7 miljardit eurot ehk 101,4 protsenti kavandatust ning aktsiise 836 miljonit eurot ehk 99,9 protsenti aastaks kavandatust.

Aastaga kasvas enim sotsiaalmaksu ja käibemaksu laekumine, vastavalt 161,1 miljonit eurot ja 146,3 miljonit eurot. Riigi kogutulude aastane kasv tuleneski peamiselt maksutulude suuremast laekumisest võrreldes eelnenud aastaga.

Mittemaksulisi tulusid laekus kokku 1,16 miljardit eurot ehk 83,6 protsenti aastaks kavandatust, mis on 289,7 miljonit eurot vähem kui eelmisel aastal. Mittemaksuliste tulude liikidest moodustasid suurima osa toetused 665,1 miljoni euroga (73,7 protsenti kavandatust), mille maht vähenes 330,8 miljoni euro võrra ehk 33,2 protsenti võrreldes aasta varasemaga.

Peamine kahanemise põhjus on välisvahendite laekumine Euroopa Liidult väikesemas mahus võrreldes aasta varasema laekumise ja 2014. aastaks planeerituga, kuna vana 2007–2013 perioodi struktuuritoetused on lõpukorral (nende kasutustähtaeg on 2015. aasta lõpp) ja uue 2014–2020 perioodi vahendite kasutamine on algusjärgus. Finantstulusid laekus 184,9 miljonit eurot ehk 93,7 protsenti aastaks kavandatust, mis oli 88,5 miljonit eurot enam kui aasta varem.

Kulusid tehti kokku 7,77 miljardit eurot ehk 95,1 protsenti aastaks planeeritust. Võrreldes aasta varasemaga oli 2014. aasta kulude maht 36 miljonit eurot suurem kui aasta varem. Detsembri väljamaksed ulatusid 923,2 miljoni euroni, moodustades 11,9 protsenti aastaks planeeritud kogukuludest ja ületades eelnenud aasta detsembri kulusid 84,3 miljoni euro võrra ehk 10 protsenti.

Tööjõu- ja majandamiskuludeks suunati aastaga 1,33 miljardit eurot ehk 100 protsenti aastaks planeeritust. 2013. aastal oli vastavate kulude maht 1,19 miljardit eurot. Tööjõukuludeks suunati 2014. aastal 675,6 miljonit eurot, mida oli 51,6 miljonit ehk 8,3 protsenti enam võrreldes aasta varasemaga. Majandamiskuludeks kasutati 657,7 miljonit eurot ehk 16,4 protsenti rohkem kui aasta varem.

Investeeringuteks suunati 2014. aastal 438,6 miljonit eurot ehk 64 protsenti aastaks plaanitud eelarvest. Riigiasutused investeerisid ise 193,1 miljonit eurot ehk 73 protsenti eelarvest ja andsid investeeringutoetusi 245,5 miljoni euro ulatuses ehk 58 protsenti aastaks planeeritud eelarvest. Võrreldes aasta varasemaga vähenes investeeringute maht 36,6 protsenti ehk 252,8 miljonit eurot, kuna Euroopa Liidu 2014–2020 finantsperioodi plaanitud vahendeid investeeringuteks kasutusele ei jõutud võtta ning eelmise 2007–2013 finantsperioodi jääkide ümbersuunamine võttis plaanitust rohkem aega.

Välistoetusi koos ettemaksetega maksti 654,0 miljonit eurot ehk 72,7 protsenti aastaks plaanitust, mis oli 215 miljonit eurot vähem kui aasta varem. Kahanemine oli peamiselt tingitud 2007.–2013. aasta perioodi struktuuritoetuste väljamaksete vähenemisest 214,1 miljoni euro võrra. Uue 2014–2020 programmiperioodi vahenditest oli detsembri lõpu seisuga väljamakseid tehtud 1,6 miljonit eurot (maaelu arengukava tehniline abi). Struktuuritoetuste väljamakseid perioodi 2007–2013 vahenditest tehti 2014. aasta jooksul 376,5 miljonit eurot ehk 74,9 protsenti aastaks planeeritust. Aasta varem mullu ulatus vastav summa 590,6 miljoni euroni.

Likviidseid finantsvarasid ehk deposiite ja võlakirju oli riigikassas novembri lõpu seisuga 1,49 miljardit eurot, millest likviidsusreservis oli 1,11 miljardit eurot ja stabiliseerimisreservis 368,9 miljonit eurot. Likviidsete varade maht vähenes kuuga 176,3 miljoni euro võrra peamiselt kassareservi vähenemise tõttu. Võrreldes 2013. aasta lõpu seisuga oli riigikassa hallatavate likviidsete varade maht suurenenud 77,7 miljonit eurot ehk 5,5 protsenti. Kasv tulenes eelkõige likviidsusreservi suurenemisest 73,7 miljoni euro võrra.

Novembri lõpuks oli valitsussektori eelarve ülejääk 0,65 protsenti sisemajanduse koguproduktist (SKP) ehk 126,8 miljonit eurot. Aasta varem samal ajal oli eelarve 89,9 miljoni euro ehk 0,49 protsendiga SKP-st puudujäägis. Erinevus kahe aasta vahel tulenes nii keskvalitsuse eelarve ülejäägist (58,6 miljonit eurot) kui ka kohalike omavalitsuste ülejäägist (15,6 miljonit eurot) 2014. aastal. Sotsiaalkindlustusfondid olid alates juunist ülejäägis ning kasvasid teisel poolaastal, ulatudes novembri lõpuks 51,6 miljardi euroni.

Üksikasjad

Avaldatud: 29 jaanuar 2015

• TÖÖLEPINGU SEADUS
• Postimees

Tartu Ülikoolis tehtud magistritöö kohaselt ei käi eestimaalased Soomes tööl vaid raha pärast, vaid ka selle tõttu, et soomlastest tööandjad väärtustavad neid.

Soomes töötab regulaarselt umbes 15 000 Eestist pärit inimest, kellest 12 000 on mehed, kirjutab Novaator.err.ee.

Keiu Telve uuris oma magistritöös «Kvalitatiivne lähenemine pendeltööle Soomes töötavate Eesti meeste näitel», mis paneb inimesi aasta aasta järel Eesti ja Soome vahel pendeldama.

Uuring näitas, et Soome tööle minemise esmaseks põhjuseks on raha. Kuna Soomes teenib rohkem kui Eestis, siis on lihtsam seal saada vajalik summa kas auto või eluaseme ostuks.

Uurimuses osalenud selgitasid, et Soomes töötatakse ka toetamaks rahaliselt kas lapsi või eakaid vanemaid. Paljud Soome tööle suundunud koguvad raha pensioniks.

Ilmnes, et ainult raha ei olnud siiski põhjuseks, miks eestimaalased Soomes töötada tahavad.

Vastanud mehed rõhutasid, et Soomes on töötajate mitmed õigused paremini kaitstud ning töötukassaga on lihtsam asju ajada.

Eestimaalaste jaoks oli tähtis ka see, et Soome tööandjad hindavad neid ja kohtlevad hästi.

Vastajad arvasid, et võrreldes teistest riikidest pärit võõrtöölistega, on eestimaalased töökamad ja sõbralikumad.

Üks vastaja andis soovituse ka soomlastele: «Soomlased teevad kõike kella järgi. Kui kell kukub, siis jääb näiteks kruvi keeramine pooleli. Eestlased teevad töö lõpuni ja võivad teha nurisemata ka ületunde».

Uuringu teinud Telve sõnul tõstab Soomes töötamine Eesti meeste enesehinnangut.

Eestimaalastel on Soomes töötamise eesliseks ka eesti ja soome keele sarnasus, mille tõttu soome keelt on lihtne rääkima õppida. Tööturul on keeleoskus lisaboonus.

Uuring näitas, et keskealised Eestist pärit võõrtöölised kasutavad Soomes soome keelt, kuid noorema põlvkonna esindajad eelistavad inglise keelt.

Telve küsis ka seda, kuidas Soomes töökoht leiti. Enamik vastas, et sotsiaalvõrgustiku ehk sõprade ja tuttavate abil.

Ilmnes, et kui Eestit tabas majanduslangus, siis lahkus üsna suur hulk Eestis töö kaotanud mehi Soome tööle. Kõige enam lahkus Soome noori mehi, kes ei olnud veel perekonda loonud. Eestis tekkisid selle tõttu asulad, kus noori mehi enam üldse ei olnud.

Telve sõnul on Eesti noorte Soome tööle suundumine jätkunud, kuna palgad on Eestis siiani üsna madalad.

Telve kaitses oma magistritööd 22. jaanuaril.

Toimetaja: Inna-Katrin Hein

Üksikasjad

Avaldatud: 29 jaanuar 2015

• TÖÖLEPINGU SEADUS
• Delfi

vastused.ee

Lugeja küsib:
"Kui töölepingus on palgapäev kindlal kuupäeval, kuid tööandja ei ole seda ka veel 14 päeva hiljem üle kandnud, kas siis nii ongi, et see on õige või on töötajal ka mingid õigused oma teenitud palk kätte saada?"

Vastab Grete Lüüs, jurist, Advokaadibüroo LMP, www.lmp.ee:
"Töötasu maksmine kokkulepitud tingimustel ja ajal on üks tööandja peamisi kohustusi ning kui seda tähtaegselt täidetud ei ole, on tegemist rikkumisega.
Juhul, kui tööandja on niivõrd pikka aega olnud töötasu maksmisega viivituses, on töötajal võimalik öelda tööleping erakorraliselt üles vastavalt TLS § 91 lõikele 1. Selle jaoks tuleb tööandjale esitada kirjalik ülesütlemisavaldus ning selles ülesütlemise põhjusi kirjeldada. Etteteatamise tähtaega sellisel puhul ei ole ning töölepingu võib lugeda lõppenuks järgmisest päevast alates avalduse esitamisest. Lõppemise kuupäev tuleks aga kindlasti sellesse avaldusse märkida. Töölepingu erakorralise ülesütlemise puhul on töötajal õigus nõuda tööandjalt hüvitist töötaja kolme kuu keskmise töötasu ulatuses.
Lisaks on töötajal õigus nõuda viivist tasumata palga summalt seadusjärgses määras, milleks hetkel on 0,022% päevas."

Üksikasjad

Avaldatud: 29 jaanuar 2015

• TÖÖLEPINGU SEADUS
• Maaleht

Heli Raamets
Maaleht

VÄLJARÄNNE versus PALK:
millist mõju avaldab tööealiste elanike Eestist lahkumine kodumaale jäänute teenimisvõimalustele?
Kas ja millal hakkavad lahkunud inimesed tagasi tulema?

Piiri taha paremat elu otsima läinud eestlased ei oska aimatagi, et nende kolimise otsus ning uues kohas nullist alustamise raskused on suuresti see hind, tänu millele saavad kodumaale jääjad kõrgemat palka.

Kolme viimase aasta jooksul on Eestist ära kolinud 17 600 inimest. Suur osa neist on parimas tööeas. See tähendab aga, et kodumaal on jäänud vähemaks tuhandeid töökäsi.

Artikkel jätkub ...

Täismahus lugemiseks logi sisse, telli digipakett või osta päevapilet.