Üksikasjad

Avaldatud: 21 jaanuar 2015

• TULUMAKSUSEADUS
• Raamatupidaja.ee

Uuel TSD-vormil deklareeritakse 2015. aasta jaanuaris tehtud väljamaksed ja vorm tuleb esmakordselt esitada 10. veebruariks 2015. a. Samas tuleb deklareerida ka tulumaksukohustust mõjutavad asjaolud.

Suurimad muudatused seni kehtiva vormiga on lisadel 1 ja 2, kus maksusummasid hakkab maksumaksja asemel arvutama Maksu- ja Tolliamet. Seetõttu lisanduvad deklaratsioonile mitmed väljamakseliigid ning kord väljamakstud summade tagastamise/tasaarvestamise deklareerimine hakkab toimuma eraldi tabelis 1b.

Lisale 2 koondatakse kõik mitteresidentidele, nii füüsilistele kui juriidilistele isikutele, tehtud väljamaksed.
Lisade 1 ja 2 uute ja senikehtinud väljamakseliikide võrdluse leiate TSD2015 tehniliste spetsifikatsioonide lehelt üldiste dokumentide tabelist.

Lisal 3 hakkab toimuma mitteresidendi püsiva tegevuskoha maksuarvestus.
Lisadel 4 ja 5 põhimõttelisi muudatusi ei ole.
Ka Lisa 6 jääb suures osas samaks, vaid püsiva tegevuskoha maksustamist puudutanud osa on viidud üle lisale 3.
Muutub Lisa 7 ülesehitus ning lisale 7 on liidetud ka INF11 andmed. Samuti lisanduvad täiendavad väljad ühinemisel ja jagunemisel üleantud/saadud õiguste deklareerimiseks. Kasumi jagamisel maksuvabastust andvad õigused tuleb 2015.aastast alates deklareerida saamisel, mitte enam kasumi väljamaksmisel. INF11 iseseisva deklaratsioonina kaob ära.

Alles jääb INF1, kus põhimõttelisi muudatusi pole.
Muutub ka INF14 deklaratsioon, kus tuleb hakata lisaks isikliku sõiduauto hüvitistele esitama andmeid ka töötajate tasemekoolituskulude kohta. Uuel vormil INF14 esitatakse 2015.aasta kohta esmakordselt 01.02.2016.a.

Uuendusena tuleb juurde (rippmenüüst valitava) põhjenduse märkimine juba esitatud deklaratsioon TSD muutmisel.

NB! 10. veebruariks tuleb deklareerida ka tulumaksukohustust mõjutavad asjaolud.
Seni kehtinud seaduse kohaselt deklareeriti maksuvabastuse või maksukohustuse vähendamise alus selle kasutamise ajal koos väljamaksega. 01.01.2015 jõustunud seaduse kohaselt tuleb maksukohustust mõjutavad asjaolud deklareerida juba asjaolu esinemisele järgneva kalendrikuu 10. kuupäevaks. Seejuures on oluline, et kõik enne 01.01.2015 tekkinud maksukohustust mõjutavad asjaolud tuleb deklareerida hiljemalt 10. veebruariks 2015. Deklareerimata asjaolusid maksuvabastuseks ja –vähendamiseks kasutada ei saa.

Selleks on TSD lisa 7, mis täidetakse alates 01.01.2015 juhtudel kui:
• makstakse dividende [täidetakse kood 7010 (osa I dividend), kood 7310 (osa II dividend)] alati koos vormiga INF 1;
• tehakse omakapitalist väljamaksed [täidetakse kood 7060 (osa Ia väljamakse omakapitalist), kood 7320 (osa II väljamakse omakapitalist)] alati koos vormiga INF 1;
• tehakse sissemaksed omakapitali (osa I kood 7030);
• saadakse välisriigist tulu, mille puhul võetakse Eestis arvesse välisriigis kinnipeetud või tasutud tulumaksu (täidetakse osa Ib koodid 7101 kuni 7150);
• saadakse tulu, mida kasutatakse maksuvabade dividendide või omakapitali väljamaksete tegemisel (täidetakse osa II koodid 7201 kuni 7280);
• ühinemistel/jagunemistel antakse üle õigusi (täidetakse osa III);
• ühinemistel/jagunemistel saadakse õigusi (täidetase osa IV).

Tulumaksukohustust mõjutavate asjaolude kajastamise põhjalikud juhendid leiate Maksu- ja tolliameti leheküljelt SIIT.

Allikas:MTA

Üksikasjad

Avaldatud: 19 jaanuar 2015

• TÖÖLEPINGU SEADUS
• Maaleht

Lugeja küsib:
Olen juba mõni nädal töötanud, aga tööandja ei ole minuga kirjalikku töölepingut sõlminud. Kui küsisin tööandjalt töölepingut, vastas tööandja, et kuna töötamise registrisse on minu töötamise kohta kanne tehtud, siis töölepingut sõlmima ei peagi. Kas tööandjal on õigus?

Vastab tööinspektsiooni tööinspektor-jurist Ingrid Iter:
Ei, tööandjal ei ole õigus. Töötamise registreerimine registris ei asenda pooltevahelist töölepingut. Töötamise registreerimise eesmärk on vähendada ebaseadusliku tööjõu kasutamist ning kindlustada tööd tegevate isikute sotsiaalsete õiguste parem kaitse. Kirjaliku töölepingu sõlmimine on vajalik, et nii töötaja kui tööandja oleksid teadlikud oma õigustest ning kohustustest ning kokkulepitud töö tegemise tingimustest. Üldjuhul on olulisteks tingimusteks, mis tuleb töölepingus kokku leppida, töötasu, tööaeg, tehtavad tööülesanded ja töö tegemise koht.

Kui töösuhte kestus ületab kahte nädalat, tuleb vastavalt töölepingu seaduse § 4 lõigetele 2 ja 5 sõlmida kirjalik tööleping. Juhul kui tööandja ei ole töölepingut töötajale esitanud, on töötajal õigus seda igal ajal nõuda. Seadusest tulenevalt peab tööandja esitama töötajale töölepingu kahe nädala jooksul pärast nõude saamist. Kui tööandja seda kohustust ei täida, võib töötaja pöörduda märgukirjaga tööinspektsiooni poole.

Üksikasjad

Avaldatud: 20 jaanuar 2015

• Postimees
• TÖÖTURUTEENUSTE JA -TOETUSTE SEADUS

Aasta algusest jõustunud digihaigusleht tekitas haigekassale tööd juurde, sest paljudel hüvitist saavatel inimestel puudub andmebaasist kontonumber ning haigekassa peab tegelema selle leidmisega.

Praegu võiks haiguste kõrgajal nädalaid oodatud hüvitis saabuda tänu e-töövõimetuslehele pangaarvele juba järgmisel päeval. Igapäevaselt on aga kontonumbri puudumise tõttu väljamaksmist ootamas ligikaudu 500 töövõimetushüvitist, mille osas haigekassal tuleb teha järelepärimisi. Seega on oluline, et haigekassal oleks olemas kõigi kindlustatute korrektne arvelduskonto number ning kindlustatul ise tuleks arvelduskonto numbri olemasolu kindlasti kontrollida.

Haigekassa avalike suhete juhi Katrin Romanenkovi sõnul puudutab probleem eriti nooremaid inimesi, kes pole varem haigushüvitist saanud.

Oma kontoandmeid on võimalik lihtsalt kontrollida ja muuta näiteks riigiportaalis eesti.ee, numbrit saab kontrollida helistades haigekassa infotelefonil 16 363. Veel on võimalik täita haigekassa kodulehel vastav vormi ning edastada see haigekassale kas e-posti teel digitaalselt allkirjastatuna () või posti teel.

Alanud aastal asendus paberkandjal töövõimetusleht elektroonilisega. Sellega seoses on oluline silmas pidada, et enam ei täida töötaja iga kord töövõimetuslehel arvelduskonto andmete lahtrit. Töövõimetuslehe alusel arvutatud hüvitis kantakse sellele pangakontole, mille kindlustatu on haigekassale edastanud. Igal inimesel on haigekassa andmebaasis kehtiv viimati esitatud kontonumber.

Kui on soov konto andmeid muuta või saada töövõimetushüvitis mõnele teisele arvelduskontole, tuleb seda teha enne, kui tööandja andmed haigekassale esitab.

Jaanuarist jõustus ravikindlustuse seaduse muudatus, mille kohaselt liiguvad andmed arsti, tööandja ja haigekassa vahel nüüdsest ainult elektrooniliselt. Töötaja seisukohast on töövõimetuslehe elektroonilise liikumise puhul oluline silmas pidada seda, et haigekassas on kindlustatul kasutusel vaid üks arvelduskonto ja kõik rahalised hüvitised (töövõimetushüvitised, hambaravihüvitised, ravimihüvitised) kantakse kindlustatu viimati esitatud kontole.

2013. aasta põhjal hüvitatakse aastas umbes 340 000 haigulehte. Seega makstakse iga päev haigushüvitist ligi 1300 inimesele.

Toimetaja: Triin Ärm
reporter

Üksikasjad

Avaldatud: 16 jaanuar 2015

• Postimees
• Individuaalse töövaidluse lahendamise seadu

Möödunud aastal pöörduti tööinspektsiooni poole ligi 50 000 korral – enim küsimusi tekitasid töölepingu ülesütlemise tingimused, puhkuste kasutamisega seonduv, töötasu maksustamise põhimõtted ning nõuded töö- ja puhkeajale.

«Infotelefonile helistatakse kõige enam, sest see on kiireim viis teabe saamiseks,» märkis tööinspektsiooni töösuhete nõustamistalituse juhataja Anni Raigna. Nii andis tööinspektsiooni jurist 2014. aastal infotelefoniteenusele helistanutele vastuseid 40 954 korral.

Järgnesid e-kirja teel pöördumised, millele vastati 4664 puhul, ning nõustamised juristi vastuvõtul, kus käidi 3931 korda. E-kirja saatsid pigem need inimesed, kes soovisid kirjalikku selgitust, mida vajadusel ka tööandjale või töötajale näidata.

«Vastuvõtule tulijate soov on aga eelkõige töösuhetega seotud dokumentide näitamine juristile, et nende alusel oma küsimustele vastused saada,» lisas Raigna.

Kõige enam soovisid inimesed möödunud aastal teada töölepingu ülesütlemise tingimusi, puhkuste kasutamisega seonduvat, töötasu maksmise põhimõtteid ning nõudeid töö- ja puhkeajale.

«Vajadus töösuhetealase nõustamise järele on jätkuvalt olemas nii töötajatel kui tööandjatel,» sõnas Raigna. Tööinspektsioon on aktiivse töösuhetealase teavitustööga tegelenud viimased seitse aastat. Eelmise aasta lõpus lisandus juristi infotelefonile eraldi keelevalik, et ka venekeelseid kliente paremini teenindada.

Alanud aastal on inspektsioonil kavas juristi vastuvõtte laiendada ka maakondlikesse tõmbekeskustesse. Juba jaanuari lõpus avatakse kontor Põltsamaal, kus hakkavad töösuhete ja töökeskkonna küsimustele vastama jurist ja tööinspektor.

Toimetaja: Siiri Liiva
reporter