Üksikasjad

Avaldatud: 22 detsember 2014

• TÖÖLEPINGU SEADUS
• Maaleht

Lugeja küsib:
Mis alustel tuleb välja arvutada saamata tasud - tööandja ei ole esitanud mitme pärimise peale ei töögraafikuid ega tasusid. Tööandja kohustus on ju pidada tööaja arvestusi.

Vastab Tiit Kruusalu, juhatuse liige, METI personaliabi OÜ, www.facebook.com/METIabi

TLS § 28 lg 2 p 12 kohustab tööandjat andma töötaja nõudmisel andmeid temale arvutatud ja makstud või maksmisele kuuluva töötasu kohta ning muid töötajat või töösuhet iseloomustavaid teatisi.
Soovitav oleks pöörduda kirjalikult tööandja poole, viidates eeltoodud seadusepunktile. Kui see tulemusi ei anna, on põhjust pöörduda tööinspektori poole.

Loe lisaks nõuandeid samal teemal või küsi tasuta nõu vastused.ee lehel.

Üksikasjad

Avaldatud: 19 detsember 2014

• TÖÖLEPINGU SEADUS
• Maaleht

Töötan meditsiinisüsteemis graafiku alusel, selle järgi peab mul olema detsembris 11 vaba päeva koos ametlike puhkepäevadega. Sel kuul tegi aga tööandja nii, et paneb mul ühel tööpäeval kirja seitse tundi tööd, mitte kaheksa nagu tavaliselt. Sellise muutunud arvestuse tagajärjel tuleb nüüd välja, et jään ühest vabast päevast ilma.

Kas tööandjal on õigus senist töötundide arvestust ühepoolselt muuta?

Maalehe lugeja

Vastab Nelli Loomets, ametiühingute keskliidu jurist

Töölepingu seaduse järgi on tööandja kohustatud tagama töötajale kokkulepitud töö- ja puhkeaja ning pidama tööaja arvestust. Kui tööaeg ei ole igal kalendaarsel tööpäeval sama kestusega, peab tööandja tööaja arvestuse pidamiseks koostama töögraafikud. Töögraafikute koostamisel tuleb arvestada töötajaga sõlmitud tööaja kokkulepet ja kollektiivlepingut, kui see töötajale kohaldub ja selles on käsitletud tööaja küsimusi. Lisaks tuleb järgida töölepingu seadusest tulenevaid reegleid töö- ja puhkeaja kohta.

Kahjuks ei selgu küsimusest, milline on kokkulepitud tööaeg tundides kalendrikuus (tööpäevas), kas tegu on tööaja summeeritud arvestusega ja kui pikk on tööaja summeerimise periood. Peale selle oleks vaja teada detsembrisse planeeritud tööaegu kellaajaliselt. Alles pärast nende andmete saamist saaks vastata, kas töögraafik on koostatud õiguspäraselt.

Tööandja ja töötaja vahel sõlmitud kokkulepped peaksid olema mõlemale poolele selged ja arusaadavad ning tööandja ei tohi töölepingut ühepoolselt muuta. Kui olete näiteks töölepingus kokku leppinud tööpäevade kestuse tundides, peab tööandja seda arvesse võtma töögraafikute koostamisel. Töögraafikust peab selguma tegelik tööaeg.

Jääb arusaamatuks, miks töögraafikutes teie tööandja tavaliselt kajastab tööaega kaheksa tundi, kuid tööpäev süsteemis on kuus tundi.

Meditsiinitöötajate tööaja arvestamisel tuleb arvestada töölepingu seadusest tulenevate eranditega. Näiteks ei kohaldata meditsiinitöötajatele üldreeglit, mille järgi peaks töötajal iga 24tunnise ajavahemiku jooksul olema vähemalt 11 järjestikust tundi puhkeaega. Kindlasti peab aga summeeritud tööaja arvestuse korral ka meditsiinitöötajal olema vähemalt 36 järjestikust tundi puhkeaega iga seitsmepäevase ajavahemiku kohta.

Soovitan siiski veel kord paluda oma tööandjal selgitada töögraafikute koostamise reegleid. Alati võite pöörduda ka mõne tööõigust tundva juristi poole, kuid siis soovitatavalt koos dokumentidega tööaja arvestuse kohta.

Üksikasjad

Avaldatud: 20 detsember 2014

• Maaleht
• VÄLJATEENITUD AASTATE PENSIONIDE SEADUS

Olen 75aastane, mul on kuus last, nende hulgas ühed kaksikud. Samas on pensioniraamatus kirjas, et mul on viis last. Pensioniamet ütleb, et teil oli viis sünnitust, mis sest et ühe sünnitusega tulid ilmale kaksikud. Kas kaksikute kasvatamine läheb pensioni maksmisel arvesse, justkui oleks ühe lapse üles kasvatanud? Või on mul õigus saada pensioni kuue lapse eest?
Lugeja Võrumaalt

Vastab sotsiaalkindlustusameti nõunik Katrin Välling

Isiku pensioniõigusliku staaži hulka arvatakse lisaks töötamise ajale ka laste kasvatamise aeg. Iga lapse eest, keda isik on kasvatanud vähemalt kaheksa aastat, arvatakse pensioniõigusliku staaži hulka kaks aastat. Seega, kui teil on kuus last, keda olete kasvatanud vähemalt kaheksa aastat, arvatakse teie pensioniõigusliku staaži hulka laste kasvatamise eest kokku 12 aastat.

Riikliku pensionikindlustuse seaduses on sätestatud tingimused soodustingimustel vanaduspensioni saamiseks. Üks tingimus on viie või enama lapse kasvatamine. Seega võib pensionitunnistusele viie lapse märkimine olla tingitud seaduse sõnastusest. Üldjuhul pensionitunnistusele laste arvu ei märgita. Seda võidakse teha ainult juhul, kui see annab õiguse soodustingimustel vanaduspensionile.

Üksikasjad

Avaldatud: 18 detsember 2014

• TÖÖLEPINGU SEADUS
• Ärileht

Kei Karlson, GoWorkaBit kaasasutaja

“Kas ja kui palju ma peaks siis palka tõstma, et mul oleks lihtsam uusi töötajaid leida ja praegused oleks rahul?” See on palgamaksjate peamine küsimus palgauuringutele. Aga ühte õiget vastust seal paraku ei ole, tõdeb GoWorkaBit kaasasutaja Kei Karlson.

Ja ükskõik kui teraselt need eksperdid uuringute tulemusi ja graafikuid ei vaataks, ühte õiget vastust seal ei ole. Ja ei saagi olla. Miks?
Inimesi motiveerivad erinevatel aegadel erinevad asjad. Luua üks ja ainuke motivatsioonimudel, mis sobib kõikidele töötajatele? No ei ole võimalik. Inimesed on erinevad: kes alles otsib ennast ja peab kõige olulisemaks võimalust õppida; kes kasvatab üksi lapsi ja vajab ehk hoopis selle jaoks rohkem vaba aega.

Erinevad uuringud näitavad, et palgaga motiveerimisel on kõige olulisem, et inimene saaks täpselt aru, millest palk koosneb ja millega tal on võimalik seda ise mõjutada.

Palgauuringust selgus, et ainult 15 % inimestest saab aru, kuidas nende ettevõttes palk kujuneb. Äkki ei olegi tarvis 20 senti tunnipalka tõsta, vaid lihtsalt ausalt ja avatult oma töötajatega palgast rääkida ning luua neile võimalusi enda või kogu meeskonna palgamäära oma tööga mõjutada.

GoWorkaBitis tegeleme igapäevaselt just noorte ootustega tööturule ja seetõttu on päris kurb lugeda, et ainult 7% tööandjatest peab oluliseks, et pakutud töö oleks huvitav ja 6%, et see oleks vaheldusrikas. Kusjuures just need kaks faktorit on noorte jaoks töökoha valikul ühed olulisemad.

Arutasime mõni päev tagasi Raadio 2 saates koos CV-Online turundusjuhi Heikko Grossiga palga- ja motivatsiooniteemadel. Ühel hetkel küsis ta imestunult, et kas siis suures kaupluses, kus on mitukümmend töötajat kassas, peaks igalt kassapidajalt küsima eraldi, et mis tema motivatsiooni tõstaks? Ma küll ei saanudki täpselt aru, kas ta pidas silmas, et kui meeskonnas on rohkem kui 30 inimest, siis ei tasu enam omavahel motivatsiooni teemadel rääkida või siis ei tasu seda küsida inimestelt, kes töötavad klienditeenindajatena. Aga vastus oleks igal juhul - otse loomulikult!

Seda enam, et tegelikult ei ole sarnastel ametikohtadel kaubanduses palgaerinevus märkimisväärne ja ka Rimi personalijuht Kaire Tero tõdes saates, et palga kõrval on muutunud oluliseks lisaks pehmed väärtused ja töö keskkond.

Et palgaralli sama valdkonna ettevõtete vahel lihtsalt ei ole jätkusuutlik ja kuna 30% uuringus osalenud ettevõtetest ei saa või ei plaani palka muuta, siis võiks ju kaaluda loovamaid lahendusi ja veidi katsetada. Sest seni, kuni töötajad on ettevõtte jaoks numbrid Exceli tabelis kulu poole peal, ei muutu ilmselt ka nende motivatsioon paremaks.