Üksikasjad

Avaldatud: 01 detsember 2014

• TÖÖLEPINGU SEADUS
• Delfi

Kasulik.ee

Alates 1. juulist tuleb töötamise registrisse erandina kanda ka andmed nende isikute kohta, kes tegutsevad äriühingus või FIE juures vabatahtlikkuse alusel selle eest tasu saamata. Sellega seoses on tekkinud ka uut liiki „vabatahtlikud”.

Paraku ei lähe nende „vabatahtlike” tegutsemine eriti kokku sellega, kuidas Siseministeerium ning Maksu- ja tolliamet on seni vabatahtlikku tegevust kirjeldanud. Nii hõlmab „päris” vabatahtlik tegevus kolme peamist tunnust:

* tegevus toimub isiku vabast tahtest, mitte kohustuslikult ega sunniviisiliselt;
* tegija ei saa rahalist ega materiaalset hüve, kuigi võib saada kasu (teadmisi, oskusi, kogemusi, kontakte jm) ning tänutäheks ka kingitusi;
* tegutsetakse väljaspool oma kodu ja perekonda, kellegi teise või laiemalt ühiskonna hüvanguks.

Paraku on kontrollimise käigus selgunud, et nende uut liiki „vabatahtlike” näol on tegemist inimestega, kelle tööandjad üritavad leida võimalust, kuidas vabatahtliku töö silti kasutades hoiduda ametlikult töötasu maksmisest ja sellega kaasnevast maksude maksmisest.

Vabatahtlikud ise, keda töökohtadel on küsitletud, on väitnud, et neid on tööle võetud vabatahtlikena, andes neile võimaluse tööga tutvuda ja end tulevase töötajana tõestada.

Töötaja sobivuse hindamiseks on aga hoopis seaduslik võimalus — katseaeg, mille jooksul saab tööandja hinnata töötaja tervist, teadmisi, oskusi, võimeid ja isikuomadusi ning töötaja saab otsustada, kas ametikoht ja tööülesanded on talle meelepärased. Katseaeg võib kesta maksimaalselt 4 kuud.

Erinevus vabatahtlikust tööst tuleneb aga sellest, et katseajal on töötaja töölepingulises suhtes ja talle makstakse töö eest tasu.

Üksikasjad

Avaldatud: 27 november 2014

• TÖÖLEPINGU SEADUS
• Postimees

Valitsus kiitis tänasel istungil heaks välismaalaste seaduse muudatuse, millega muuseas leevendatakse teatud valdkondades ka palkamisele seatud töötasu suuruse nõuet.

Kui praegu peab välismaalasele maksma vähemalt valdkonna keskmist palka korrutatuna koefitsendiga 1,24, siis nüüd soovitakse teatud valdkondades anda võimalus maksta ka valdkonna aasta keskmist brutokuupalka.

Teise muudatusega antakse luba anda tähtajaline elamisluba töötamiseks ilma Eesti Töötukassa loata valdkonnas, milles on vaja vähendada Eestis tööjõupuudust ning võtta Eestisse tööle vajalike teadmiste ja oskustega välismaalasi, et soodustada Eesti majanduse, teaduse, hariduse või kultuuri arengut. Loetelu valdkondadest, milles on tööjõupuudus, võib kehtestada Vabariigi Valitsus korraldusega kuni kaheks aastaks.

Loetelu valdkondadest, milles on tööjõupuudus, kehtestatakse kindlaks perioodiks, mis tähendab, et erinevate ministeeriumide koostöös (eelkõige Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Sotsiaalministeerium, Haridus- ja Teadusministeerium, Kultuuriministeerium) prognoositakse, millistes valdkondades võib pikemal perioodil eeldada tööjõupuudust Eestis.

Majandus24»Majanduspoliitika
Toimetaja: Kadri Hansalu

Üksikasjad

Avaldatud: 27 november 2014

• MAKSUKORRALDUSE SEADUS
• Postimees

Kommertstekst
Kasulik.ee

Kui veel mõni aeg tagasi askeldas paljudes söögikohtades ja ehitusobjektidel ringi suur hulk töölisi, kes maksuametnike saabudes väitsid, et teevad ilma lepinguta tasuta proovipäevi, siis töötamise registri rakendumisega sel suvel on need asendunud „vabatahtlikega”.

Sarnaselt proovipäevaga on ka nn vabatahtliku töö üks eesmärkidest hoida kokku tööjõukulusid ning vajadusel lõpetada vabatahtliku tegevus lihtsustatud korras. Töölepinguga tagatud õigused aga vabatahtlike töötajate puhul ei kehti. Mida siis ikkagi teha, kui tööandja soovib töötajat registrisse kanda vabatahtlikuna?

„Kui inimene vormistatakse tööle vabatahtlikuna, kuid tegelikult on nii töö sisu kui -tingimused ikkagi igapäevane töö ja majandustegevus, aga tööandja keeldub seda töösuhteks vormistamast, on inimesel õigus pöörduda töövaidluskomisjoni,” ütles Tööinspektsiooni peadirektor Maret Maripuu, kelle sõnul on komisjoni ülesandeks vastavalt nõudele tuvastada, kas tegemist on oma olemuselt ja sisult töösuhtega.

Maripuu sõnul ei või vabatahtliku töö otsene eesmärk olla majandustegevus, tulu saamine ega tööjõukulu kokkuhoid. Vabatahtlikuna ei või reeglina teha ka tööd, mille tegemiseks tavaliselt organisatsioonis kasutatakse palgalist tööjõudu.

Iga töötaja saab e-maksuametis asuvast töötamise registrist kontrollida, kas ja millise töötamisega on tööandja teda registreerinud. Samuti saab peale tulu- ja sotsiaalmaksu deklareerimist jälgida, kas töötaja eest on sotsiaalmaksu tasutud.

Vaata ka Tööeluportaali http://www.tooelu.ee/et/avaleht.

Üksikasjad

Avaldatud: 26 november 2014

• TÖÖLEPINGU SEADUS
• Ärileht

Keskmine brutokuupalk oli 2014. aasta III kvartalis 977 eurot ja brutotunnipalk 5,89 eurot. 2013. aasta III kvartaliga võrreldes tõusis keskmine brutokuupalk 5,0% ja brutotunnipalk 5,6%, raporteerib statistikaamet.

III kvartalis tõusis keskmine brutokuupalk ilma ebaregulaarsete preemiate ja lisatasudeta 5,7%. Ebaregulaarsed preemiad ja lisatasud langesid 2013. aasta III kvartaliga võrreldes palgatöötaja kohta 20,4% ning vähendasid keskmist brutokuupalga tõusu 0,7 protsendipunkti.

Reaalpalk, milles tarbijahinnaindeksi muutuse mõju on arvesse võetud, tõusis 2014. aasta III kvartalis 5,6%. Reaalpalk tõusis eelmise aasta sama kvartaliga võrreldes kolmeteistkümnendat kvartalit järjest.

Palgastatistika uuringu alusel oli septembri lõpu seisuga töötajate arv 4,9% suurem kui 2013. aasta septembri lõpus. Kõige enam suurenes palgatöötajate arv majutuses ja toitlustuses ning kinnisvaraalases tegevuses – mõlemas veidi üle 14%.

Keskmine brutokuupalk ja -tunnipalk tõusis 2014. aasta III kvartalis eelmise aasta III kvartaliga võrreldes kõige enam kinnisvaraalase tegevuse palgatöötajatel (vastavalt 12,8% ja 13,9%).

Keskmine brutokuupalk langes 2013. aasta III kvartaliga võrreldes kõige enam info ja side tegevusala palgatöötajatel (3,2%). Brutotunnipalk langes ainult info ja side tegevusala palgatöötajatel (3,6%).

Info ja side tegevusalal ebaregulaarsed preemiad ja lisatasud langesid 2013. aasta III kvartaliga võrreldes palgatöötaja kohta 53,0%, mis viis keskmise brutokuupalga sellel tegevusalal langusesse. Ilma ebaregulaarsete preemiate ja lisatasudeta tõusis selle tegevusala palgatöötajate keskmine brutokuupalk 0,9%.

Keskmine brutopalk oli juulis 984 eurot, augustis 956 eurot ja septembris 990 eurot.