Üksikasjad

Avaldatud: 03 detsember 2014

• VÕRDSE KOHTLEMISE SEADUS
• Tööinspektsioon

3. detsembril kirjutavad Eesti ja Lõuna-Soome Tööinspektsioonide juhid alla koostöölepingule, mille eesmärgiks on tagada Eestist Soome lähetatud töötajate õigused ja võrdne kohtlemine tööturul.

Möödunud aastal lähetati Soome veidi üle 9000 Eesti töötaja. Kõikide lähetuste arv on aga teadmata, sest Eesti ja Soome vahel toimub väga palju ebaseaduslikku lähetamist. Peamiselt töötavad eestlased ehituse, klienditeeninduse, koristusteenuse ja logistika valdkonnas.

Eesti ja Lõuna-Soome Tööinspektsioon on otsustanud sõlmida koostööleppe, mille eesmärgiks on tihe infovahetus ja ühistegevus, mis tagab Eesti töötajate võrdse kohtlemise Lõuna-Soome tööturul. Kiire ja efektiivne andmevahetus võimaldab Tööinspektsioonidel sekkuda ja kaitsta töötajaid tööalase ärakasutamise eest. On olukordi, kus Soome seadused ei võimalda karistada neid tööandjaid, kes Eesti töötajaid ebaõiglaselt kohtlevad. Seejuures on oluline tegeleda lisaks Soome ettevõtetele ka Eesti omadega, kes enda töötajaid ära kasutavad, jättes töötasu maksmata või makstes madalamat töötasu, kui Soomes kehtivas kollektiivlepingus ette nähtud. Samuti jäävad lähetatud töötajad sageli ilma ületunnitöö hüvitistest ja kohustuslikust iganädalasest puhkeajast.

„On tähtis, et ühisel tööturul oleksid kõikidel tööandjatel ja töötajatel võrdsed õigused ja kohustused. Koostöö aitab mõlemaid osapooli suunata oma järelevalvet nendesse valdkondadesse, kus kõige tõenäolisemalt rikkumisi esineb,“ ütleb Lõuna-Soome piirkondlik töötervishoiu- ja tööohutuse ameti juhataja Kaarina Myyri-Partanen.

Tööinspektsiooni peadirektor Maret Maripuu selgitab: „Koostöö ühisel tööturul on ühtlasi ennetav meede. Kiire ja efektiivne andmevahetus aitab vähendada töötajate ärakasutamist. Ühtlasi tõhustab see seadusi rikkuvate tööandjate tabamist ja karistamist.“

Töölähetuse ja lähetatud töötajate alase teadlikkuse tõstmiseks viis Eesti Tööinspektsiooni Euroopa Sotsiaalfondi toetusel tänavu sügisel läbi kampaania „Tunne oma õigusi: lähetatud töötaja“. Lähemalt saab töölähetusest ja töötajate lähetamisest lugeda Tööelu portaalis asuvast broðüürist. Eesti Tööinspektsioon teostab detsembrikuu esimesel kahel nädalal sihtkontrolle Eesti ettevõtetes, kus töötavad need töötajad, kes on meile tööle saadetud Euroopa Liidu teistest liikmesriikidest.

Üksikasjad

Avaldatud: 02 detsember 2014

• TÖÖLEPINGU SEADUS
• Ärileht

Helve Toomla
jurist

Lugeja küsib: kõik töötajad allkirjastasid lepingu, mille järgi on palk alates sellest kuust kõrgem. Nüüd aga tahab juhtkond otsuse tühistada, töötajad pole nõus. Kas palka saab ilma töötajaga läbi rääkimata n-ö tagaselja muuta?
Töötasu võib koosneda mitmest tasust ehk peale põhipalga ka lisatasudest – preemiast, lisatöö tasust jms. Lisatasude maksmine jäetakse mõnikord lepingus väga ebamääraseks või ei vormistata seda üldse. Kirjutatakse töölepingusse näiteks nii: võimaluse korral maksab tööandja lisatasu. Selline lause ei kohusta tööandjat tegelikult midagi maksma ja töölepingus pole sellistel sisutühjadel sätetel mingit mõtet.

Küsimusest ei selgu täpselt, millist palgaosa tööandja ühepoolselt vähendada tahab. Kui lisatasu, mille maksmise tingimustes ei ole täpselt kokku lepitud, võib see kõne alla tulla. Põhitöötasu ega kindlalt kokkulepitud lisatasu ei ole tööandjal õigust ilma töötaja nõusolekuta vähendada, kuna töölepinguseaduse § 12 kohaselt saab töölepingut, sh palgatingimusi, muuta ainult poolte kokkuleppel. Vältimaks n-ö vaikiva nõusoleku andmist, tuleks tööandjale kirjalikult teatada, et töötasu vähendamisega ei olda nõus. Tööandjalt, kes seda siiski teeb, võib töötaja vähem makstud töötasu nõuda töövaidluskomisjoni või kohtu kaudu.

Saada oma tööalane küsimus:

Üksikasjad

Avaldatud: 03 detsember 2014

• Eesti Päevaleht
• Elatisabi seadus

Joosep Värk

Valitsus kiitis heaks eelnõu, mis võib parandada ligi 12 000 lapse majanduslikku heaolu.
Eelmise nädala neljapäeval kiitis valitsus heaks täitemenetluse seadustiku muutmise eelnõu, mis võimaldab karmimate vahenditega lastele elatisraha välja nõuda. Üks olulisemaid eelnõuga kaasnevaid punkte puudutab just elatisraha võlgnike õigusi. Kui seadus jõustub, tekib võimalus, et lastele elatisraha maksmata jätnud vanemad võivad ilma jääda oma juhi-, jahi- või näiteks kalastusloast.

Justiitsminister Andres Anvelti sõnul on eelnõu eesmärk signaali saatmine ühiskonnale, et kui inimesed täidavad oma kohustusi, siis täidab riik samuti oma kohustusi. „Sunnimeetmed on alati viimased, mida riik kasutama peaks, aga on oluline saata ühiskonnale signaal, et elatisraha maksmata jätmise korral on risk jääda ilma juhiloast, jahiloast või mingist hobiga seotud teisest loast. Inimesed saavad siis kaaluda, kas pidev oma kohustuste täitmata jätmine kaalub üles need hüved,” sõnas Anvelt.

Artikkel jätkub ...

Täismahus lugemiseks logi sisse, telli digipakett või osta päevapilet.

Üksikasjad

Avaldatud: 02 detsember 2014

• TÖÖLEPINGU SEADUS
• Ärileht

Tööportaali CV Keskuse palgastatistikast selgus, et noorte palgasoov on aastaga kasvanud 8,6 protsenti ning brutopalgasoov on praegu tööturul 818 eurot.

„Erinevad uuringud on meile varem näidanud, et koolinoored sooviksid tööturule sisenedes saadud haridusega teenida rohkemgi või vähemalt Eesti keskmist palgataset. Värske palgaanalüüs toob aga välja, et tööturule sisenemisel muutub ka noorte palgasoov realistlikumaks,“ kommenteerib tulemusi CV Keskuse turundusjuht Henry Auväärt.

„Teisalt ei ole tööturult kuhugi kadunud ka noored, kes seisavad julgelt oma teadmiste ning ambitsioonide eest ja küsivad keskmisest palgatasemest kõrgemat tasu," lisas ta.

Koguni 23 protsenti noortest küsivad kõrgemat tasu kui kolmanda kvartali keskmine brutopalk. Kõrgema palga küsimisel on julgemad noormehed, kellest koguni 29,2 protsenti sooviksid teenida keskmisest palgast kõrgemat tasu.

"Noored on väga hästi mõistnud, et tööturul läbilöömiseks on neil lisaks teooriale tarvis ka praktilist töökogemust ning ka aasta esimeses pooles läbiviidud uuring näitas, et 90 protsenti koolinoortest proovib enne ülikooli lõpetamist haarata tööturult ka töökogemust, et parandada oma väljavaateid töökoha otsingul ning kindlasti ka palgaläbirääkimistel," märkis Auväärt.

CV Keskuse värbamisosakonna juhi Renita Käsperi sõnul on noortel tunduvalt kõrgemal tasemel ka pehmemad väärtused.

„Uus põlvkond otsib tööturult märkimisväärselt loovamat ning liikuvamat töökohta kui varem. Lisaks on noortele äärmiselt tähtsal kohal ka tööandja kuvand turul,ühised väärtused ning võimalused ettevõtte käekäigul kaasa rääkida," selgitas ta.

Ainult palganumbriga on Käsperi sõnul lähitulevikus noori spetsialiste ülimalt keeruline meelitada ning tööandja peab mõistma, et väheneva tööjõuga riigis on tulevaste spetsialistide nimel konkurents üpriski karm.

"Eesti noortel on väga head võimalused liikuda ka välismaale ning talentide hoidmisel tuleb meil juba täna noorte tööotsijate nimel pingutada," kommenteeris Käsper.

CV Keskuse noorte palgaanalüüs pärineb kuni 23-aastaste tööotsijate poolt sisestatud 8526 palgasoovist.