Artiklid
- Üksikasjad
Helve Toomla, juris
Lugeja küsib:
kas käsundusleping, töö- või töövõtuleping võib olla ka suusõnaline? Firmal oli suusõnaline leping inimesega, kes tegi ehitisele omanikujärelevalvet ja oli majandustegevuse registris kirjas firma vastutava isikuna. Nüüd on tekkinud probleemid. Käsundis ja töövõtus võib suuliselt kokku leppida, tööleping nõuab üldjuhul kirjalikku vormi. Mõistlik on siiski kõik lepingud kirjalikult vormistada ja nii tehtav töö kui ka selle tasu täpselt määratleda. See ei tähenda siiski, et suulist lepet ei peaks täitma, kuid lepingutingimuste tõendamine võib raskeks osutuda.
Vastab jurist Helve Toomla:
Tööleping ja töövõtuleping on alati tasulised. Esimese puhul nähakse seadusega ette töötasu alammäär, teise tasus lepitakse kokku, riik alammäära ei kehtesta. Käsundit võib kokkuleppe korral täita tasuta, n-ö ühiskondlikus korras, kuid enamasti osutatakse ka käsunduslepingu aluselt tasulist teenust.
Käsunduslepingu ja töövõtulepingu teineteisest eristamine tekitab sageli küsimusi ja ka kohtuvaidlusi.
Riigikohtu lahendis 3-2-1-56-11 märgitakse: kui lepingu sisuks on teenuse osutamise protsess, mitte tulemuse kui sellise saavutamine, on tegemist käsunduslepinguga, ehkki leping oli vormistatud töövõtuna. Seega on töövõtuleping suunatud töö tulemusele, selle produktile, käsundusleping aga töö tegemisele ehk protsessile.
Ehituse üle omanikujärelevalvet tegeva ettevõtja kohustused loetleb ehitusseaduse
§ 50, tema kui teenuse osutaja üldised kohustused sätestab majandustegevuse seadustiku üldosa seaduse § 31.
Kui omanikujärelevalvet tegev isik on seadusest tulenevaid kohustusi rikkunud, võib küsija ka suulise lepingu alusel nende täitmist nõuda, olenemata sellest, kas suuliselt oli sõlmitud käsundus- või töövõtuleping.
Saada oma tööalane küsimus:
- Üksikasjad
Töötajate palgaootus on poole aastaga keskmiselt 100 euro võrra kasvanud, selgub Palgainfo Agentuuri ja partnerite poolt novembris läbiviidud töötajate küsitluse tulemustest.
Kui selle aasta mais jäi poolte vastajate netopalgaootus 800-1500 euro piiridesse, siis novembris oli see 900-1600 eurot. Aasta taguse ajaga on töötajate palgaootus kasvanud 200 euro võrra - eelmise aasta novembris jäi poolte vastajate palgaootus 700-1400 euro vahele. Mediaanpalgaootus oli aasta tagasi 1000 eurot, selle aasta novembris aga 1200 eurot.
Saadava netopalga tase sellisel määral muutunud ei ole, mis suurendab lõhet saadava ja oodatava palga vahel.
Kuigi palgaootused on kõrged, siis reaalselt loodab palgakasvu vaid veerand (24%) küsitluse vastanutest töötajatest. Keskmine oodatud töötasu kasv jääb 50-200 euro ringi. Kolmandik vastajatest ei oska arvata, kas nende palk muutub, 42% palgakasvu ei looda.
Tööandjatest märkis 23%, et nad on viimasel kuuel kuul töötajate põhipalkasid muutnud, 30% märkis, et kavandavad põhipalkasid lähemal kuuel kuul muuta, 16% oli põhipalkasid muutnud ja kavandas seda teha ka järgmisel perioodil, 31% tööandjatest põhipalkasid muutnud ei ole ja ei kavanda seda ka teha. Nii toimunud kui ka kavandatav keskmine põhipalga muutus jääb 5-10% piiresse, kuid see ei puuduta kõiki töötajaid.
- Üksikasjad
Kasulik.ee
Hiljuti Kasulikus ilmunud artiklis tõstatas lugeja küsimuse, kas graafiku alusel töötaja peab nädalavahetusel haigestudes EMO-se minema, et tööandja jaoks arstitõend saada. Mitmed lugejad leidsid, et praegune olukord on segadusttekitav ning ebamõistlik nii patsientide kui kiirabi suhtes.
Kommentaariumis kõlas soovitus hankida oma perearsti meiliaadress või isiklik telefoninumber, ent vaevalt et perearstile meeldiks, kui nad peaksid igapäevaselt ööpäev läbi valves olema, et meilidele ja telefonikõnedele vastata.
Üks lugeja pakkus välja, et miks ei võiks perearsti automaatvastajale haigestumise korral teadet jätta. Paraku ei võimalda seadus praegu perearstil tagantjärele haiguslehte väljastada.
"See ei ole normaalne, et kui inimesel on lihtsalt viirus kallal, peab ta EMO-sse seetõttu jooksma. Ja siis imestame, miks on seal nii pikad järjekorrad. Rääkimata faktist, et perearst on maapiirkonna inimestele siiski valdavalt lähemal kui EMO. Kellel ikka autot ei ole peres, võib see EMO-sse pöördumine olla ikka tõsine probleem," avaldas lugeja kommentaariumis arvamust.
Haigekassa avalike suhete juht Katrin Romanenkov ütles Kasulikule, et perearst lähtub haiguslehe väljakirjutamisel sotsiaalministri määrusest, mille kohaselt saab arst haiguslehe väljastada pärast haige läbivaatust.
"Nädalavahetusel tuleks pöörduda EMO-sse või kutsuda kiirabi, kes teostab patsiendi läbivaatuse ning väljastab selle kohta tõendi. Siis on perearstil õigus väljastada haigusleht ka tagasiulatuvalt. Perearstil on õigus haiguslehe väljaandmisest tagasiulatuvalt keelduda, kui puuduvad dokumendid läbivaatuse kohta konkreetsel kuupäeval," rääkis Romanenkov.
Ta rõhutas, et ajutise töövõimetuse aja arvestus algab fikseeritud haigestumise päevast ning kui inimene ei tööta graafiku alusel ning juhtub nädalavahetusel haigestuma, algab töövõimetusleht alati sellest päevast, mil inimene arstile pöördus ja haiguslehe võttis.
- Üksikasjad
Kasulik.ee
Lugeja küsib:
"Töötame igapäevaselt suures hallis, kus toimub liinitöö. Meil otsustati ära keelata igasugused muusikaseadmed. Kõrvaklappide kasutamise ärakeelamisest võib veel aru saada, sest need juhtivad kõrvale inimese tähelepanu, kuid töölaua ääres vaikselt mängiv raadio ju ei sega, vaid pigem leevendab stressi. Kas tööandjal on lubatud kõikide muusikaseadmete kasutamine ära keelata?"
Vastab ohutuse spetsialist-töökeskkonna nõustaja Jaan Kiviall:
"Töökeskkonnaalastes õigusaktides ei ole muusikaseadmete kasutamine reguleeritud. Vajadusel peab tööandja selle küsimuse lahendama.
Muusika võib olla töökohas tõepoolest stressi leevendajaks, võib aga olla ka häirivaks psühholoogiliseks ohuteguriks, mõningatel juhtudel isegi ohuallikaks, näiteks kui see häirib ohusignaalide kuulmist. Suures ja hästi kajavas tööruumis võib ka näiliselt vaikne muusika tõsta oluliselt müra taset. On võimalik küll kokku leppida, kui vali võib muusika olla, aga selle kokkuleppe kontrollimine võib olla küllaltki tülikas. Seejuures võivad ühises tööruumis olla töötajate arvamused vägagi erinevad.
Soovitav oleks taolised küsimused läbi arutada tööandjaga, pöördudes tema poole kas otse või töökeskkonnavoliniku vahendusel."
- Üksikasjad
President Toomas Hendrik Ilves kuulutas täna välja kaks hiljuti riigikogus vastu võetud töövõimereformi käivitavat seadust.
Eilsel kohtumisel puuetega inimeste esindajatega sõnas president, et ta ei näe töövõimereformi seaduse vastuolu põhiseadusega, mis oleks riigipeale aluseks jätta seadus välja kuulutamata.
Riigikogu võttis puuetega inimestes meeleavaldusi ja proteste esile kutsunud reformieelnõud 55 poolt- ja 32 vastuhäälega vastu 19. novembril.
Üleminek seniselt töövõimetuspensionide süsteemilt töövõimetoetustele algab 2016. aasta algusest. Töövõimetuspensionäridest saavad töövõimetoetuse saajad ning neilt, kel leitakse olevat osaline töövõime, kuid kes tööl ei käi, nõutakse aktiivset tööotsimist.
Puuetega inimesed on peamiselt kritiseerinud seda, et reform on tehtud poolikult ja kiirustades ning pole piisavalt läbi mõeldud.
Lehekülg 981 / 1613
- Sa oled siin:
-
Pealeht
- Palk.ee