Artiklid
- Üksikasjad
Lugeja küsib:
Töötan summeeritud tööaja arvestuse alusel. Selle kuuga lõpeb taas üks arvestusperiood ja meil on tööandjaga selle aja jooksul olnud erimeelsusi.
Oktoobris matsin oma isa ja mul oli vaja võtta selle jaoks üks vaba päev. Saan TLS lugedes nii aru, et tööandja oleks tegelikult pidanud selle päeva eest maksma keskmist tasu, ehk siis oleks pidanud arvestama selle päeva tööaja sisse, mida ta ei teinud. Sama on ühe päevaga septembris, 3. september, kui Obama oli Tallinnas. Töötan vanalinnas ja meile anti sel päeval vaba päev ja seda tööaja sisse ei arvestatud. Kuidas oleks olnud õige?
Vastab jurist Grete Lüüs, Advokaadibüroo LMP
Töölepinguseaduse (TLS) § 42 järgi on töötajal õigus nõuda vaba päeva TLS §-s 38 ettenähtud tingimustel. Vaba aja andmisel tuleb arvestada tööandja ja töötaja huve. § 38 annab tööandjale kohustuse maksta töötajale keskmist töötasu aja eest, mil töötaja ei saa teha tööd tema isikust tuleneval põhjusel või kui töötajalt ei saa töö tegemist oodata muul tema isikust mittetuleneval põhjusel. Vastavalt sellele sättele on tööandjal kohustus Teile anda vaba päev lähedase inimese matuse jaoks ning seejuures peab tööandja maksma selle eest keskmist töötasu.
Mis puudutab Obama visiiti Tallinnasse, siis kuna sel päeval ei saanud Teilt töö tegemist oodata Teist mittetuleneval põhjusel (tööandja andis vaba päeva), siis on ka sellisel juhul tööandjal kohustus maksta Teile keskmist töötasu.
Keskmise töötasu maksmise kohustust pole tööandjal vaid siis, kui töötegemise võimatus on tekkinud töötaja tahtlikust tegevusest või raskest hooletusest.
Juhul, kui vajate antud küsimuse lahendamiseks täiendavalt nõu või tekib täiendavaid küsimusi, pöörduge julgelt Advokaadibüroo LMP poole kas telefoni teel 7 300 400 või e-posti aadressil: .
Loe lisaks nõuandeid samal teemal või küsi tasuta nõu vastused.ee lehel.
- Üksikasjad
Lugeja küsib:
Töötaja esitas detsembri lõpus puhkuseavalduse sooviga jääda jaanuari keskpaigas põhipuhkusele. Kas tööandjal on kohustus anda töötajale enne puhkuste ajakava kinnitamist põhipuhkust?
Vastab tööinspektsiooni töösuhete nõustamistalituse juhataja Anni Raigna:
Töölepingu seaduse (edaspidi TLS) § 69 lg 2 kohaselt on tööandjal kohustus koostada hiljemalt märtsi lõpuks puhkuste ajakava, millesse on märgitud põhipuhkus (sh kasutamata), kuid vajadusel ka muud seaduses ettenähtud puhkused (nt õppepuhkus, lapsepuhkus jne).
Kui märtsi lõpuks pole ajakava kinnitatud, siis on töötajal õigus teha avaldus ning alates aprillist enda jaoks sobival ajal põhipuhkusele jääda. Avaldusega saab põhipuhkust kasutada ka juhul, kui ajakava on olemas, kuid kogu põhipuhkust ei ole ajakavasse kantud. Mõlemal juhul tuleb avaldus esitada vähemalt 14 kalendripäeva enne puhkusele jäämist.
Kui aga ajakava on alles koostamisel, siis on töötajal õigus põhipuhkusele jääda vaid poolte kokkuleppel. Küll aga võib töötaja kasutada enne puhkuste ajakava kinnitamist muid puhkusi (nt õppepuhkus, lapsepuhkus), teatades oma soovist tööandjale 14 kalendripäeva ette.
Seega peaksid töötaja ja tööandja enne puhkuste ajakava kinnitamist põhipuhkuse kasutamise osas kokkuleppele jõudma.
Siinkohal toon välja aga erisuse selle kohta, kes saavad nõuda põhipuhkust sobival ajal ka enne puhkuste ajakava kinnitamist. Nimelt peab tööandja arvestama puhkuse soove, mis tulevad TLS § 69 lg-s 7 nimetatud isikutelt ja sätestatud olukordades. Õigus nõuda põhipuhkust sobival ajal on naisel vahetult enne ja pärast rasedus- ja sünnituspuhkust või vahetult pärast lapsehoolduspuhkust; mehel vahetult pärast lapsehoolduspuhkust või naise rasedus- ja sünnituspuhkuse ajal; vanemal, kes kasvatab kuni seitsmeaastast last; vanemal, kes kasvatab seitsme- kuni kümneaastast last – lapse koolivaheajal; koolikohustuslikul alaealisel – koolivaheajal.
- Üksikasjad
Töötuskindlustushüvitist on sel aastal võimalik saada maksimaalselt 1198 eurot ja 77 senti kuus. Minimaalne töötuskindlustushüvitis on käesoleval aastal 183 eurot ja 52 senti kuus.
Maksimaalse töötuskindlustushüvitise suuruse aluseks on kolmekordne Eesti keskmine ühe kalendripäeva töötasu. Sellel aastal on keskmine ühe kalendripäeva töötasu 25 eurot ja 78 senti. Keskmise ühe kalendripäeva töötasu arvutab töötukassa igaks kalendriaastaks möödunud aastal kindlustatute makstud töötuskindlustusmaksete alusel.
Töötuskindlustushüvitise suuruseks on hüvitise maksmise esimesel sajal päeval 50% ja seejärel 40% kindlustatu üheksa kuu keskmisest kalendripäeva töötasust enne kolme viimast kuud, mis eelnesid töötuks jäämisele.
Ühe kalendripäeva hüvitise suurusele on kehtestatud ülempiir, milleks on kolmekordne Eesti keskmine ühe kalendripäeva töötasu eelmisel kalendriaastal. Sel aastal on hüvitist võimalik saada esimesel sajal päeva 38 eurot ja 67 senti päevas ja alates 101. päevast 30 eurot ja 94 senti päevas.
Töötuskindlustusega hõlmatute arv oli eelmisel aastal 602 557 inimest, mis on 10 049 inimest rohkem kui 2013. aastal.
Alates 1. jaanuarist muutus ka töötutoetuse päevamäär, mis on nüüd 4 eurot ja 1 sent päevas, eelmisel aastal oli töötutoetuse päevamäär 3 eurot ja 62 senti. Töötutoetuse 31-kordne päevamäär on 124 eurot ja 31 senti.
- Üksikasjad
Tööandjate jaoks ei muutu uute töötajate leidmine 2015. aastal lihtsamaks ega odavamaks, kirjutab Palgainfo Agentuuri juht ja analüütik Kadri Seeder Äripäevas.
Kõige keerulisem om tema sõnul organisatsioonides, kus töötajate voolavus on suur ja /või on vajadus rohkemate töökäte järele.
Seeder märgib, et töötajate palkamine olemasolevate töötajatega sama palgatasemega on muutunud keerulisemaks. See on arusaadav, kui palgatakse töötavaid inimesi. Seederi sõnutsi on põhipalga tase olulisim põhjus, miks töökohta vahetatakse või jäetakse vahetamata.
Väiksema palgaga tööde puhul võib töökoha vahetuse ajendiks olla 10-30 eurot. kõrgema palga puhul aga 100-200 eurot puhtalt kätte.
Loe pikemalt Äripäevast.
- Üksikasjad
Lugeja küsib:
Arvestan töötajale detsembrikuu töötasu, mille väljamakse toimub 10. jaanuaril. Töötasu alammäär jaanuaris suurenes. Kas detsembrikuu töötasu arvestan uue või vana alammäära järgi?
Vastab tööinspektsiooni töösuhete nõustamistalituse juhataja Anni Raigna:
Töölepingu seaduse kohaselt ei tohi töö eest makstav tasu olla väiksem kui vabariigi valitsuse poolt kehtestatud töötasu alammäär. Kuigi pooled on vabad kokku leppima neile sobivas töötasu suuruses ja selle arvestamise alustes, siis töötasu kujunemine ei või viia selleni, et töötajale makstakse vähem kui kehtestatud töötasu alammäärale vastav summa.
Töötasu alammäär on alates 1. jaanuarist 2015. a täistööaja korral 390 eurot kuus ning tunnitasu alammääraks 2,34 eurot.
Kuna detsembrikuu töötasu on välja teenitud enne 1. jaanuari 2015. a, arvestatakse detsembrikuu töötasu veel vana alammäära alusel (kuutasu 355 eurot, tunnitasu 2,13 eurot). Küll aga tuleb töötasu makstes arvestada aasta alguses kehtima hakanud uute maksumääradega.
Lisan, et järelevalve teostamise käigus nõuab tööinspektsioon tööandjalt töötajale garantii andmist ehk töötaja teavitamist töölepingu kirjalikus dokumendis, et ta ei saa vabariigi valitsuse kehtestatud alammäärast madalamat töötasu. Töötasu alammäär peab seejuures olema numbriliselt väljendatud. Seega tuleb tööandjal töötasu alammäära muutumisel töötajat teavitada uuest töötasu alammäära suurusest (numbriliselt, nt e-kirjaga).
Näiteks võib tööandja töölepingu kirjalikus dokumendis välja tuua, et töötajale makstakse töötasu selle alammääras ning sel hetkel kehtiva töötasu alammäära suuruse. Dokument võib sisaldada sätet, et töötasu alammäära muutumisel maksab tööandja töötajale töötasu uue alammäära alusel, samuti selgitusi, kust võib töötaja leida kehtiva töötasu alammäära suuruse. Heauskne tööandja teavitab töötajat ka maksumäärade muutusest.
Lehekülg 978 / 1613
- Sa oled siin:
-
Pealeht
- Palk.ee