Artiklid

Üksikasjad

Alo Lõhmus

Millisesse riigiametisse pürgida? Alljärgnevast tabelist saad ülevaate ministeeriumide ja nende allasutuste keskmistest brutopalkadest.

Maaleht küsis erinevatelt ministeeriumitelt:

Kui suur on ministeeriumide ja asutuste keskmine brutopalk praegu? / Kui palju tõusis palk ministeeriumeis ja nende haldusala asutustes 2014. aastal? / Milliseks kujuneb tänavune palgatõus või palgafondi kasv?

Siseministeerium: 1794 / 11,7% / 4,1%
Politsei- ja piirivalveamet: 1102 / 8,8% / 9%
Päästeamet: 892 / 6% / 4,2%
Häirekeskus: 1017 / 9,2% / 3%
Siseministeeriumi Infotehnoloogia- ja arenduskeskus: 1726 / 7,2% / 3%
Sisekaitseakadeemia: 1203 / 2,6% / 3%
Maavalitsused: 1084 / 6,8% / 2%

Põllumajandusministeerium: 1316,75/ 7,83% / 3%
Põllumajandusamet: 874,80 / 13,39% / 3%
Maamajanduse Infokeskus: 794,45/ 4,45% / 3%
Veterinaar- ja Toiduamet: 878/ 5,2% / 3%
Veterinaar- ja Toidulaboratoorium: 694,21 / 9,25% / 3%
Põllumajandusuuringute Keskus: 805,61/ 5,89% / 3%
Eesti Taimekasvatuse Instituut: 743,45/ 9,87% / 3%
Eesti Piimandusmuueum: 696,87/ 6,16% / 3%
Carl Robert Jakobsoni Talumuuseum: 539,62/ 7,63% / 3%
Eesti Põllumajandusmuusem: 627,08/ 11,29% / 3%
PRIA: 1140 / 4,49% /3%

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium: 1790 / 5% / 3%
Konkurentsiamet: 1650 / 9% / 3%
Lennuamet: 1744 / 8% / 3%
Maanteeamet regioonidega: 1421/ 10% / 3%
Riigi Infosüsteemi Amet: 1867 / 9% / 3%
Tarbijakaitseamet: 1337 /16% / 3%
Tehnilise Järelevalve Amet: 1437 / 11% / 3%
Veeteede Amet: 1340 / 6 % / 3%

Kaitseministeerium: 1753,17* / valikuline palgatõus / pole otsustatud
Kaitsevägi (sh Kaitseliidu tegevteenistuses olevad teenistujad): 1258,92 / 5% / pole otsustatud
Kaitseliit koos valveteenistusega: 949 / - / -

Keskkonnaministeerium: 1567 / 9,2% / 2,95%
Maa-amet: 1072 / 6,5% / 2,95%
Keskkonnainspektsioon: 1219 / 10,4% / 2,95%
Keskkonnaamet: 1088 / 7,4% / 2,95%
Keskkonnaagentuur: 996 / - / / 2,95%
Loodusmuuseum 967 / - / 2,95%
Keskkonnaministeeriumi Infotehnoloogiakeskus: 1949 / - / 2,95%

Rahandusministeerium: 1874 / 4% / 2,5%
Maksu- ja Tolliamet: 1249 / 4,2% / 3,6%
Rahandusministeeriumi Infotehnoloogiakeskus: 1763 / 3,7% / 3,0%
Riigi Tugiteenuste Keskus: 1393 / 7% / 2,5%
Statistikaamet 1062 / 3,2% / 1,4%

Haridus- ja teadusministeerium: 1621 / 8,9% / ei planeerita
Keeleinspektsioon: 1075 / 3,1% / 4,5%
Rahvusarhiiv: 980 / 6,67% / ei planeerita
Eesti Noosootöö Keskus: 1007 / 2% / 3%
SA Teadusagentuur: 1285 / ei / ei
SA Archimedes: 1404 / ei / ei
Hariduse Infotehnoloogia SA: 1671 / ei / 2%
SA AHAA: 914 / ei / üldist tõusu pole plaanis
Spordikoolituse ja -Teabe SA: 1181 / 3%/ 4,2%
SA Kutsekoda: 1300 / ei / 10%
SA Innove: 1197 / 9% / ei planeerita

Sotsiaalministeerium: pole teada / 5 - 17% / 3%

Välisministeerium: 1337,24 / 9,9% / 3%

Justiitsministeerium: 1719 / 4,6% / 3%.

Kultuuriministeerium: 1739,85 / 2,01% / ei ole kavas

* Välja arvatud minister ja kantsler

Üksikasjad

Lugeja küsib:
Minu ametijuhendis on punkt, et lisaks seal loetletud tööülesannetele on kohustus täita otsese juhi poolt antavaid ühekordseid tööülesandeid. Kas see tähendab, et vahetusmeister võib nõuda minult igasuguste jooksvate tööde tegemist?

Vastab Tööinspektsiooni tööinspektor-jurist Ülle Mustkivi:

Selline sõnastus ei tähenda kindlasti, et töötaja peab täitma kõiki otsese tööjuhi korraldusi, vaid tööandja saab nõuda üksnes nende töökohustuste täitmist, mis on töölepingus kokku lepitud või mis tulenevad töö laadist.

Töölepingu seaduse (edaspidi TLS) § 5 lõike 1 punkt 3 kohustab tööandjat teavitama töötajat tehtavatest tööülesannetest, mis võivad näiteks olla kirjas töölepingus või töölepingu juurde lisana kuuluvas ametijuhendis. Tööülesannete kirjeldus peab olema piisavalt selge ja mõlemale poolele üheselt arusaadav. Töölepingus kokkulepitud tingimused on muudetavad üksnes poolte kokkuleppel.

TLS § 15 lg 2 p-d 1-3 näevad ette töötaja põhilised töökohustused, st töö tegemise kokkulepitud tingimustel ning tööandja korralduste täitmise. Töötaja peab lisaks kokkulepitud tööülesannetele täitma ka töö iseloomust tulenevaid kohustusi. Nt ei pea tööandja lisama juristi lepingusse kohustust olla kursis seadusandluse muudatustega, kuna selline kohustus tuleneb juba töö laadist.

Töösuhte käigus on tööandjal õigus nõuda töötajalt just sellist tööd, nagu tööülesannete kirjelduses on kokku lepitud (TLS § 17 lg 1) ja töötaja ei ole kohustatud tegema muud tööd (v.a. juhul, kui ülesande/korralduse täitmine tulenes hädavajadusest (TLS § 17 lg 4), s.o olukorras, kus on tõsine oht tööandja varale või muule hüvele kahju tekkimiseks).

Seega kui otsene tööjuht annab korraldusi, mis ei tulene töölepingust, siis tuleb hinnata, kas tegemist on töötaja töö iseloomust tuleneva korraldusega või mitte. Kui töötaja leiab, et otsese juhi poolt antavad ülesanded ei ole seotud tavapäraste tööülesannetega, siis on õigus nende täitmisest keelduda.

Kuna erimeelsused on tekkinud otsese tööjuhiga, siis soovitan pöörduda edasiste arusaamatuste vältimiseks tööandja poole ja paluda täpsustada Teie poolt täidetavad tööülesanded. Nimelt kohustab TLS § 5 lõige 2 tööandjat esitama töölepingu andmed (sh tööülesanded) heauskselt, selgelt ja arusaadavalt. Andmed tuleb sõnastada viisil, mis võimaldab töötajal neist üheselt aru saada.

Töösuhtes tekkinud eriarvamused tuleks proovida lahendada esmalt poolte läbirääkimiste käigus ja kui see tulemusi ei anna, saab edasi juba oma õiguste kaitseks pöörduda töövaidlusorganisse.

Üksikasjad

Helve Toomla, jurist

Lugeja küsib:
kas vabatahtlikud abilised tuleb samuti kanda töötajate registrisse?

Maksukorralduse seadus (§ 25.1 lg 5) nõuab töötamise registrisse kandmist ainult äriühingus ja füüsilisest isikust ettevõtja juures vabatahtlikuna töötamise puhul.
Artikkel jätkub ...

Täismahus lugemiseks logi sisse, telli digipakett või osta päevapilet.

Üksikasjad

Riikliku pensionikindlustuse seaduses planeeritakse mõiste „aastakoefitsient“ asendada uue mõistega „kindlustusosak“, pensioni arvutamise sisu jääb samaks.

Riigikogus läbis kolmapäeval läbis esimese lugemise riikliku pensionikindlustuse seaduse muutmise seaduse eelnõu, millega tehakse seaduses tehnilised muudatused ning asendatakse mõiste "aastakoefitsient" mõistega "kindlustusosak", teatas Riigikogu pressiteenistus BNSile. Pensioni arvutamise sisuline kord jääb samaks ja kehtivaid põhimõtteid ei muudeta.

Kehtiva korra kohaselt koosneb vanaduspension kolmest osast: baasosast, staažiosakust ja kindlustusosakust. Baasosa ja staažiosaku kujunemismehhanism on pensionikindlustatutele arusaadavad. Samas mõistetakse kindlustusosaku suuruse kujunemist erinevalt. Kindlustusosaku suurus on võrdne pensionikindlustatu aastakoefitsientide ja aastahinde korrutisega. Asendades mõiste „aastakoefitsient“ uue mõistega „kindlustusosak“, peaks erinevalt senisest üheselt nähtuma, et tegemist on pensionikindlustuskomponendiga ehk rahalise komponendiga, mille suuruse arvutamisel võetakse aluseks inimese töötasult arvutatud sotsiaalmaksu riikliku pensionikindlustuse osa suurus.

Terminite tehnilise korrastamise käigus muudetakse ka vanaduspensioni staažiosaku nimetus staažiosaks.

Üksikasjad

Sotsiaalministeerium

Alates 1. jaanuarist 2016 hakatakse inimeste töövõimetust hindama uue metoodika järgi, samuti aidatakse vähenenud töövõimega inimestel tööd leida.

Eestis on üle 100 000 töövõimetuspensionäri, samas töövõimereformi ajakavasse lülituvad nad järk-järgult. Veel aasta aega ei juhtu midagi, tähtsaim kuupäev on 1. jaanuar 2016.

Sellest alates hakatakse uue metoodika alusel hindama neid, kellele varem pole püsivat töövõimetust määratud ehk uusi taotlejaid.

Aega poolteist aastat

Sama aasta 1. juulist hakatakse hindama töövõimet ka nendel, kelle püsiva töövõimetuse tähtajad sotsiaalkindlustusametis lõpevad. Inimesed liiguvad uude süsteemi järk-järgult vastavalt neile sotsiaalkindlustusameti määratud püsiva töövõimetuse tähtaegade lõppemisele.

Vähenenud töövõimega inimestele hakkab teenuseid osutama töötukassa. Puuduva töövõimega inimestele osutab elukvaliteeti tõstvaid sotsiaalse rehabilitatsiooni teenuseid sotsiaalkindlustusamet.

Praegustel töövõimetuspensionäridel hakatakse töövõimet hindama alles 1. juulist 2016 (mitte seaduse jõustumise hetkest 1.01.2016).

Seega need inimesed, kelle püsiva töövõimetuse tähtaeg lõpeb veel 2016. aasta esimesel poolaastal (s.o kuni 30.06.2016), peavad korduvekspertiisi taotlemiseks endiselt pöörduma sotsiaalkindlustusametisse. Kui aga püsiva töövõimetuse tähtaeg lõpeb pärast 1.07.2016, tuleb töövõime hindamiseks esitada taotlus töötukassasse.

Tähtajatult määratud püsiva töövõimetusega inimesi uuesti hindama ei hakata. Neile maksab sotsiaalkindlustusamet jätkuvalt töövõimetuspensioni kuni vanaduspensionieani. Nad võivad pöörduda töötukassasse töövõime hindamiseks, aga ka töö leidmisel abi saamiseks, kui nad soovivad. Samas mingit kohustust neil tööd otsida ei ole ning töövõimetuspensioni maksmisel aktiivsusnõudeid neile ei rakendata.

Meetmed tööandjale

Puuetega inimestele makstakse endiselt puuetega inimeste sotsiaaltoetusi. Kui inimene läheb tööle, lisandub sissetulekuna töötasu. Aga uue metoodika kohast töövõimehindamist ja tööalast rehabilitatsiooni hakatakse pakkuma alates 1.01.2016.

Tööandjatele ei ole tehtud kohustuseks võtta tööle teatud protsent töövõimekaoga inimesi. Arvestama peab ka seda, et tööjõupuudus meil üha suureneb ning tööealiste inimeste arvu vähenemise ning vananeva rahvastiku tingimustes on kõik inimesed tööturul vajalikud ja nõutud.
Juba praegu on meetmeid, mis soodustavad vähenenud töövõimega inimeste töölevõtmist ja töötamise jätkamist. Näiteks soodustused sotsiaalmaksu maksmisel (tööandjal on võimalik vähenenud töövõimega inimese töötasult maksta sotsiaalmaksu vastavalt tegelikult makstud palgale, kui töötasu on alla kuu alammäära). Samuti maksab riik tööandja eest sotsiaalmaksu kuni sotsiaalmaksu kuumäärani. Osalise töövõimega inimese töölevõtmist soodustab ka tööruumide ja -vahendite kohandamise kulu hüvitamine tööandjale, pikaajalise töötu töölevõtmisel kuue kuu jooksul makstav palgatoetus jne.

Töövõimereformi rakendamisel (alates 2016. aastast) on kavas tööandjale maksta vähenenud töövõimega inimese – kes on kuus kuud olnud töötuna arvel – töölevõtmise korral palgatoetust kuni 12 kuud. Samuti on kavas tööandjate nõustamine ja koolituse pakkumine vähenenud töövõimega inimeste töötamisega seonduvates küsimustes. Juba praegu saavad tööandjad koolitust Astangu Kutserehabilitatsiooni Keskusest.

Sotsiaalhoolekande seaduse alusel korraldavad kohalikud omavalitsused (KOV) sotsiaal-transpordi teenust. Riik on planeerinud ELi 2014+ rahast 12 miljoniga toetada sotsiaaltranspordi võrgustike kujunemist ja transporditeenuse kättesaadavust.

Puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seaduse alusel makstakse töötamise toetust, mida saab kasutada ka transpordikulude katteks.

Sotsiaaltranspordi teenus

Juhul kui kohalik omavalitsus ei taga sotsiaaltranspordi teenust, võib abi olla ka tööleasumise toetusest, mida töötukassa hakkab maksma 2016. aastast. Toetust on kavas maksta 12 kuu jooksul tööleasumisest.

Ka töölkäivatel puuetega inimestel on võimalik saada nii riiklikke kui ka omavalitsuste teenuseid ja toetusi – riiklikke teenuseid nagu näiteks abivahendid või rehabilitatsioon, KOVi teenuseid nagu sotsiaal-transport, isiklik abistaja jne.

Euroopa Sotsiaalfondist on ette nähtud summad, mis toetavad omavalitsusi sotsiaalteenuste arendamisel ja pakkumisel. Näiteks on 46 miljonit eurot mõeldud lastehoiuteenusele, sh puudega lapse hoiule ja 12 miljonit kodude kohandamiseks.

Veel on vaja välja töötada ligikaudu 50 rakendusakti.

Töövõime hindamine muutub

- Töövõime hindamise tulemusel on inimene:

a) töövõimeline;
b) osaliselt töövõimeline (toetus 180 €);
c) puuduva töövõimega (toetus 320 €).

- Töövõimetoetus on suurem kui praegune keskmine töövõimetuspension. Osalise või puuduva töövõimega inimestele, kelle töövõimetuspension oli suurem kui uus töövõimetoetus, makstakse töövõimetoetust nende senise pensioni suuruses. Küll aga on tingimuseks see, et püsiv töövõimetus oli enne määratud tähtajaga vähemalt kaks aastat.
- Töötamise korral hakatakse töövõimetoetust vähendama. Sissetulekupiiriks, millest alates toetust vähendatakse, on 960.30 eurot. Toetust vähendatakse tempos 1:2. Näiteks kui töötasu on 1000 eurot, siis sissetulekupiir on ületatud 40 euroga (näites ümardatult 1000 – 960 = 40). Nii vähendatakse toetust 20 euro võrra.
- Toetust ei maksta (toetus läheb nulli), kui sissetulek on 1280 eurot. Vähendamine puuetega inimeste toetusi ei puuduta, neid makstakse endistel alustel ja suuruses.

Allikas: sotsiaalministeerium

  1. Kas lähedase matuse korraldamiseks on õigus saada vaba päeva?
  2. Kas tööandjal on kohustus anda töötajale enne puhkuste ajakava kinnitamist põhipuhkust?
  3. Töötajate palkamine läheb kallimaks ja raskemaks
  4. Tubli töötu saab sel aastal hüvitist 1200 eurot kuus