Üksikasjad

Avaldatud: 02 veebruar 2015

• TÖÖLEPINGU SEADUS
• Ärileht

Samal ajal, kui Eestit kimbutab tööjõupuudus, tülitsevad tööandjad ja töötajad üha rohkem. Viimase kahe aastaga on tööinspektsioonile esitatud varasemast koguni 57% enam kaebusi, kirjutab Äripäev.

Töötajad ei julge töökoha kehvadest tingimustest rääkida, sest kardavad ülemuse tagakiusamist ja iseendale haua kaevamist.

Swissotelli alla kuuluvas Pürovel Spa & Sportis koordinaatorina töötanud tütarlapse sõnul käituvad ettevõtte juhid töötajatega halvasti. Näiteks lasti tal nädalavahetustel 12tunniste päevade peale istuda maksimaalselt viis minutit – leti taga töötajatel istuda ei lubatud ja puhkepausidele lasti harvem, kui seadus lubab.

Loe pikemalt Äripäevast.

Üksikasjad

Avaldatud: 01 veebruar 2015

• TÖÖLEPINGU SEADUS
• Maaleht

Katrin Vaga
Maaleht

Võin kihla vedada, et kui Tallinnas Toompeal lõunatunnil ringisebivate poliitikute käest ettehoiatamata küsida, kui palju Eesti riik töötutele abiraha maksab, siis enamik neist õiget vastust varrukast välja ei võlu.

Arusaadav, sest tegu pole ei eksimist väärt summa ega staatusega. Ja kuigi Euroopa Komisjon väitis aasta algul, et Eesti on ka üks neist riikidest, kes on “töötu abiraha lõksu langenud”, on see olukord siiski valgusaastate kaugusel jõukamate Euroopa riikide omast.

Arvukad abiraha turistid

Siinpool Maarjamaa piire pole nimelt end töötuks registreerimine piinlik ega piirdu sandikopikatega. Äsja Briti ajakirjanike tehtud uuring näitab, et Suurbritannias on nn töötu abiraha turismi viljelemas umbes 360 eestlast.

Olgu öeldud ka, et seda arvu tasakaalustavad väidetavalt kaks end Eestis töötuna arvele võtnud britti. Vaesekesed! Miks ometi…? Sest uuring näitab, et enamikul 30 000st piiri taga töötu abiraha saavast britist on olnud taipu kolida ikkagi sinna, kus igakuine toetussumma on tunduvalt suurem kui nende kodumaal pakutav. Näiteks Iirimaale (jah, kummaline, et väike naaberriik päästab siinkohal ära sõna otseses mõttes vaesed briti kodanikud), Saksamaale, Prantsusmaale, Itaaliasse, Hispaaniasse, Rootsi või mujale.

Artikkel jätkub ...

Täismahus lugemiseks logi sisse, telli digipakett või osta päevapilet.

Üksikasjad

Avaldatud: 02 veebruar 2015

• TÖÖTERVISHOIU JA TÖÖOHUTUSE SEADUS
• Maaleht

Lugeja küsib: Kui tihti peaks tegema müramõõdistusi tootmistsehhis ja kas ettevõte võib neid ise teha, kui on olemas kalibreeritud müramõõtur?

Vastab Tööinspektsiooni tööohutuse peaspetsialist Piret Kaljula:

Selleks, et saada täpsemat teavet, mis ettevõtte töökeskkonnas toimub, on vaja töökeskkonna riskianalüüsi raames mõõta töökeskkonnas esinevate ohutegurite, sealhulgas müra parameetrid.

Ideaalis toimuvad esimesed müra mõõtmised riskianalüüsi korraldamisel enne tootmise alustamist ja enne kui töötajad müras tööle asuvad.

Mõõtmised võib läbi viia akrediteeritud labor. Vabariigi Valitsuse 12.04.2007. a määruse nr 108 „Töötervishoiu ja tööohutuse nõuded mürast mõjutatud töökeskkonnale, töökeskkonna müra piirnormid ja müra mõõtmise kord“ § 9 lõige 2 sätestab, et mõõtetulemused peavad olema jälgitavad mõõteseaduse tähenduses. Mõõtmise jälgitavust ei taga mitte ainult kalibreeritud või taadeldud mõõteriist vaid ka pädev mõõtja, kes oskab mõõteriistaga mõõdetud tulemusi asjakohaselt tõlgendada ning võrrelda õigusaktis või standardis antud normidega. Müra mõõtmise tulemusi võib olla vaja kasutada hilisemalt kohtuvaidluses näiteks kutsehaigestumise asja arutamisel ning kohus arvestab tõendina ainult akrediteeritud labori poolt läbi viidud mõõtmiste tulemusi.

Akrediteeritud laborite loetelu on toodud Eesti Akrediteerimiskeskuse kodulehel.

Müra mõõtmisel ei ole oluline mitte ainult müratase (detsibellid) vaid ka müra sagedus. Mida rohkem infot mürtaseme ja müra sageduse kohta on, seda paremini on võimalik töötajat müra eest kaitsta, sest on võimalik soetada sobivad kuulmiskaitsevahendid arvestades konkreetset töötamise kohta ja selle eripärasid. Korraldades müra mõõtmisi tuleb kaaluda müra mõõtmist mitte ainult neil töötamiskohtadel, kus kasutatakse müra tekitavaid seadmeid, vaid ka eemal asuvatel töötamiskohtadel, kus müra võib ületada piirnormi.

Mingeid perioode, mille möödumisel tuleb müra uuesti mõõta, õigusaktidega kehtestatud ei ole. Müra mõõtmist tuleb korrata, kui töökohas tehtavad muudatused võivad mürataset suurendada. Samas on oluline müra mõõta ka juhul, kui vähendatakse müra piirnorme ületavas keskkonnas. Näiteks ostetakse uuem seade, mis on vanast vaiksem. Sellisel juhul on mõõtmine oluline, kui tööandjal on vaja aastaid hiljem tõendada, et töötaja kuulmiskahjustus ei ole tingitud tema ettevõtte töökeskkonnast.

Üksikasjad

Avaldatud: 31 jaanuar 2015

• TÖÖLEPINGU SEADUS
• Postimees

«Kui ajateenija on arvatud ennetähtaegselt reservi, millal ta peaks naasma oma põhitöökohale? Reservi arvamise dokumente ei ole veel kätte saadud. Kas see on õige, et peale ajateenistuse lõppu peab tööandja kindlustama töötaja tööga vähemalt kolme kuu jooksul? » küsib noormees.

Vastab Tiit Kruusalu METI personaliabist.

Töölepinguseaduse § 19 lõige 5 annab töötajale õiguse keelduda töö tegemisest, kui ta on ajateenistuses. Sama seaduse § 92 lg 6 keelab tööandjal öelda töölepingut põhjusel, et töötaja on ajateenistuses.

Lahtiseletatult tähendab see seda, et kui ajateenija on oma reservi arvamise dokumendid kätte saanud, peaks ta ilma viivituseta pöörduma tagasi tööle. Mõistlik tööandja on loodetavasti valmis andma töötajale tema soovil tasustamata puhkust, et ei peaks kasarmust otse tööpostile asuma.

Loe lisaks nõuandeid samal teemal või küsi tasuta nõu vastused.ee lehel.

Toimetaja: Tarbija24