Üksikasjad

Avaldatud: 09 märts 2015

• TÖÖLEPINGU SEADUS
• Ärileht

Kui eelmine töölepingu seadus kohustas tööandjat puhkusegraafikut koostama jaanuarikuu jooksul, siis kehtiva töölepingu seaduse kohaselt koostab tööandja puhkuste ajakava iga kalendriaasta kohta ja teeb selle töötajale teatavaks kalendriaasta esimese kvartali jooksul.

See tähendab, et töötajate puhkusegraafikut koostada ja neile seda tutvustada on aega kuni 31. märtsini.

Juhul, kui tööandja puhkusegraafikut selleks ajaks teatavaks ei tee, on töötajal seadusest tulenev võimalus ise otsustada, millal oma kalendriaasta puhkust kasutada.

Selleks annab aluse seaduse punkt, mille kohaselt puhkuste ajakavasse märkimata puhkuse kasutamisest teatab töötaja tööandjale 14 kalendripäeva ette kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis.

Üksikasjad

Avaldatud: 09 märts 2015

• TÖÖLEPINGU SEADUS
• Ärileht

CV Keskuse tööportaalis avaldati möödunud aastal 37 protsenti rohkem avaliku palgaga töökuulutusi kui aasta varem. Missugustel avaliku palganumbriga töökohtadel pakutakse siis Eesti suurimat, isegi neljakordset Eesti keskmise palgaga töötasu?

Edetabeli tipust leiab mitmed müügivaldkonna pakkumised ning osav müügitalent on täna tööturul kõrgelt hinnatud.

Lisaks kuuele müügivaldkonna tööpakkumisele leidub avaliku palganumbriga tööpakkumiste edetabelis ka 6 infotehnoloogia-, 5 ehituse-, 4 tootmise-, 3 transpordi-, 2 finants ning 1 toitlustuse, 1 meditisiin-, 1 põllumajanduse ja 1 personalitöö tööpakkumine.

„Müügitööd peab iga tööandja väärt kogemuseks ka mitmes teiseski valdkonnas, kuna antud töökogemus näitab suurepäraselt kandidaadi pingetaluvust ning ambitsioonikust," rääkis CV Keskuse turundusjuht Henry Auväärt.

"Müügivaldkonnas tuleneb palgatase suuresti töötaja enda oskustest ja teotahtest ning palgapiir ulatub üsna kõrgele. Kuna müügitöö nõuab töötajalt suurt eneseületamist, on avalik palganumber ka antud valdkonna omapära," lisas ta.

1.Viimistlusvaldkonna juht 4000€
2.Müügiesindaja 3000-4000€
3.Reklaamimüügi projektijuht 3000€
4.Müügiproff 2500€
5.Rahvusvaheliste vedude autojuht 2300€
6.Programmeerija 2200€
7.Java arendaja 2000€
8.IT-tugiisik 2000€
9.Tehnilise toe spetsialist 2000€
10.Mobile Software Engineer 2000€
11.Soome keele oskusega kliendihaldur 2000€
12.Skandinaavia müügijuht 2000€
13.Logistik 2000€
14.Pearaamatupidaja 2000€
15.Eelarvestaja – projektiinsener 2000€
16.Kütte ja ventilatsiooni projektijuht 1800€
17.Keevitaja 1700€
18.Tootmisjuht 1650€
19.Ilutoodete müügikonsultant 1600€
20.Mehhatroonik 1600€
21.Insener-konstruktor 1500€
22.Raamatupidaja 1500€
23.Elektrimootorite valmistaja 1500€
24.Taani ja inglise keele oskusega ITtugi 1500€
25.Teppimismasina operaator 1500€
26.Mõisa juht / agronoom 1500€
27.Peakokk 1500€
28.Vanemõde 1500€
29.CE - kategooria autojuht 1400€
30.Värbamisspetsialist 1400€

Nii nagu on müügivaldkonnale omane avaldada palganumbrit, on mitmes teises valdkonnas ka vastupidine trend ning ei soovita konkurentidele oma ettevõtte palgataset tutvustada. Seega on Eestis mitmeid erialasi, kus on võimalik teenida mitmekordset Eesti keskmist palgataset, kuid seal selgub palganumber juba palgaläbirääkimistel.

Tööpakkumiste statistika pärineb alates 2014. aastast CV Keskuse tööportaalis avaldatud avaliku brutopalgaga tööpakkumistelt.

Üksikasjad

Avaldatud: 09 märts 2015

• TÖÖLEPINGU SEADUS
• Ärileht

Swedbanki vanemanalüütik Liis Elmik kommenteerib, et täna avaldatud ettevõtlussektori (ettevõtted, v.a. finantssektor) eelmise aasta majandustulemused näitavad, et Eesti ettevõtted on tublid ja oskavad ka keerulistel aegadel kasumit kasvatada. Kuigi müügitulu jäi 2014. aastal üle-eelmise aasta tasemele, suudeti piirata kogukulude kasvu, seda hoolimata tööjõukulude kiirest kasvust.

"Majandusharude lõikes oli kasumite pilt samas võrdlemisi erinev. Suurima panuse ettevõtlussektori kasumi kasvu andsid veonduse (peamiselt maismaatranspordi) ja IT-ettevõtted. Kasum vähenes üle-eelmise aastaga võrreldes hulgikaubanduses, ehituses ja energeetikas.

Palkade kasv ei ole endiselt kooskõlas käivete ja kasumite arengutega. Tööjõupuudus on toonud kaasa olukorra, kus 0-protsendilise käibe kasvu juures tõusid palgakulud eelmisel aastal 8%. Tööga hõivatud isikute ja töötatud tundide arv suurenesid seejuures vastavalt 3% ja 5%.

2015. aastaks tuleb kulusid samuti ettevaatlikult planeerida, sest käibe kasv jääb ka sel aastal ilmselt tagasihoidlikuks. Ettevõtete ja majapidamiste kindlustunne on viimastel kuudel halvenenud, ulatudes veebruaris allapoole oma pikaajalist keskmist. Eksportijatel tuleb arvestada süveneva majanduskriisiga Venemaal ja majandusseisakuga Soomes. Samas euroalal peaks nõudlus sellel aastal tugevnema."

Üksikasjad

Avaldatud: 09 märts 2015

• TÖÖLEPINGU SEADUS
• Maaleht

Lugeja küsib:
Meie perekonnas kasvab puudega laps, kes aprillis saab kolmeaastaseks. Avaldasin puhkusegraafikute koostamise ajal tööandjale soovi kasutada oma käesoleva aasta lapsepuhkuse kuut päeva oktoobrikuus ning võtta sellele lisaks korraga välja veel kolm päeva puudega lapse puhkust, et käia lapse tervise huvides spetsiaalsel 10-päevasel sanatoorsel ravil.

Kuna ma tööandjalt koheselt selget vastust ei saanud, siis küsingi nüüd, millised seaduslikud õigused ja tegelikud võimalused mul selles olukorras oleksid?

Vastab Tööinspektsiooni tööinspektor-jurist Leonid Siniavski:

Töölepingu seaduse (edaspidi TLS) § 63 lõike 1 punktist 2 tulenevalt on alla kolmeaastase lapse vanemal õigus saada alanud kalendriaastal kuus tööpäeva lapsepuhkust. Lisaks eelnimetatud kuuele lapsepuhkuse päevale on puudega lapse vanemal seadusest (TLS § 63 lõige 2) tulenev õigus täiendavale lapsepuhkusele - ühele tööpäevale kuus kuni lapse 18-aastaseks saamiseni. TLS § 63 lõige 3 selgitab, et lapse kolmeaastaseks, 14-aastaseks ja 18-aastaseks saamise aastal antakse lapsepuhkust olenemata sellest, kas lapse sünnipäev on enne või pärast puhkust. Seega pole puhkuse andmisel oluline, et laps saab aprillis kolmeseks. Lapsevanemale antakse seaduslik võimalus otsustada, kas ta soovib puhkust kasutada enne või pärast lapse sünnipäeva.

Puudega lapse erivajadusi arvestades võimaldab seadus ühele vanematest tööst vaba aega kuus ühe tööpäeva ulatuses puudega lapse eest hoolitsemiseks. Üks täiendav vaba päev kuus annab võimaluse vanemal regulaarselt tegeleda puudega lapse vajadustega, näiteks käia lapsega arsti juures või taastusravis. Kui puudega lapsi on mitu, on vanematel võimalik lisapuhkepäeva võtta vastavalt puudega laste arvule. Seadusandja esmane eesmärk on olnud motiveerida vanemaid võtma puudega lapse lapsepuhkust kord kuus, et võimaldada neil regulaarselt tegeleda puudega lapse vajadustega. Seega ei näe seadus otseselt ette võimalust lapsepuhkuse päevade liitmiseks. Samas ei keela seadus töölepingu pooltel teistsuguse kokkuleppe sõlmimist, ehk siis poolte kokkuleppel on puhkusepäevade liitmine kalendriaasta piires võimalik.

Kujunenud olukorras peab töötaja tööandjaga kokku leppima lapsepuhkuse päevade liitmises, kuna 10-päevane viibimine sanatoorsel ravil on lapse huve arvesse võttes vajalik. Kuna puhkusesoov lähtub puudega lapse erivajadustest, peaks tööandja töötaja soovidega arvestama ning võimalusel lapsepuhkuse ja täiendava lapsepuhkuse liitmist lubama. Kui kokkuleppele ei jõuta, tuleb täiendavaid lapsepuhkuse päevi kasutada vastavalt seadusele kord kuus. Kui lapsepuhkust (sh täiendavat lapsepuhkust) ei ole puhkuste ajakavasse kantud, tuleb töötajal teha tööandjale vähemalt 14 kalendripäeva enne puhkusele jäämist avaldus, mis on kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis (e-kiri, kiri, faks).