Artiklid
- Üksikasjad
Lugeja küsib:
Tööandja tahab muuta töökorralduse reegleid ja sätestada rahalised trahvid töötajatele erinevate rikkumiste osas, nt hilinemise ja tööohutusnõuete täitmata jätmise korral jne. Kas tööandja võib sellised trahvid määrata ja töötaja töötasust kinni pidada?
Vastab Tööinspektsiooni tööinspektor-jurist Liis Valdmets:
Töötajate trahvimine ei ole seaduspärane. Töökorralduse reeglite ega ka mõne muu dokumendiga vastavaid määrasid kehtestada ei saa. Töölepingu seaduses ja võlaõigusseaduses lepingupoolte õiguste ja kohustuste ning vastutuse kohta sätestatust töötaja kahjuks kõrvalekalduv kokkulepe on tühine, välja arvatud kui töötaja kahjuks kõrvalekalduva kokkuleppe võimalus on seaduses ette nähtud.
Töölepingu seadus piirab olukordi, mil leppetrahvi sõlmimine on õigustatud. Leppetrahvis on lubatud kokku leppida vaid tööleasumisest keeldumise või omavolilise töölt lahkumise korral, samuti saladuse hoidmise kohustuse või konkurentsipiirangu kokkuleppe rikkumise puhuks.
Tööandja poolt kehtestatavad töökorralduse reeglid peavad olema kooskõlas kehtiva õiguskorraga. Reeglite punktid, mis on vastuolus seadusega, on algusest peale tühised ja ei kuulu täitmisele. Tööandja saab oma sisereeglitega ainult täiendada ja täpsustada töötajale seadusega antud õigusi, mitte neid ära võtta. Kui tööandja soovib oma nõuded töötaja töötasu nõudega tasaarvestada, siis tuleb tal selleks saada töötaja nõusolek. Nõusolek peab olema kas kirjalikus (paberkandjal või elektrooniline) või kirjalikku taasesitamist võimaldavas (näiteks e-kiri) vormis.
Seega seaduspärane pole trahvimäärade kehtestamine ning trahvisummade kinnipidamine töötasust. Töötajal tekib sellises olukorras tööandja vastu saamata jäänud töötasu nõue.
Töökohustuste rikkumise korral on võimalik töötajat hoiatada või tööleping erakorraliselt üles öelda.
- Üksikasjad
Juhul, kui oled otsustanud oma praeguselt töökohalt lahkuda, tuleks sellest teada anda professionaalselt ja teise osapoolega arvestades. Koolitaja James Caan jagab selle tarbeks oma LinkedIni postituses kuute universaalset nippi.
Edasi loe originaalist http://majandus24.postimees.ee/3121613/kuidas-toosuhe-korrektselt-lopetada
- Üksikasjad
Kahest laotöötajast üks koondati. Allesjäänud töötaja kardab, et vallandatakse temagi, sest üksi ei tule ta tööga toime. Kas ja mida saab töötaja teha olukorras, kus koondamine hakkab takistama ettevõtte tööd?
Artikkel jätkub ...
Täismahus lugemiseks logi sisse, telli digipakett või osta päevapilet.
- Üksikasjad
Lugeja küsib:
Mul on väljalõige ühest varasema aasta Maalehe artiklist, kus on kirjas järgmine: Riigikogu võttis 2012. a juunis vastu “Vanemapensioni süsteemi kehtestava seaduse”, mille järgi saavad vanemad 2015. aastast juurde ühe aastahinde väärtuses pensioni iga enne 2013. aastat sündinud lapse eest.
Kas mul oleks siis tänavu jaanuarist õigus oma kolme lapse pealt, s.o siis 3 x ühe aastahinde vääringus veel pensioni juurde saada? Kas see süsteem praegu kehtib või on midagi muudetud?
Maalehe lugeja
Vastab Elve Tonts, sotsiaalkindlustusameti nõunik:
Lugeja esiletoodud lõik viitab 2013. aastal jõustunud vanemapensioni süsteemi teisele etapile, mille järgi hakanuks riik alates 2015. aasta 1. jaanuarist maksma täiendavat ühe aastahinde suurust pensionilisa kõikide enne 2013. aastat sündinud laste eest, keda on kasvatatud vähemalt kaheksa aastat.
2014. a suvel võttis Riigikogu vastu kogumispensionide seaduse ja riikliku pensionikindlustuse seaduse muutmise ning sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse, millega lükati lapse kasvatamise eest täiendava pensionilisa jõustumise tähtaeg 1. jaanuarile 2018.
- Üksikasjad
Agne Narusk,
Kui uskuda statistikat, siis pühendub keskmine Eesti naine palgatööle keskmiselt kolm tundi päevas.
Eesti naise tasustatud tööpäev algab hommikuti umbes kell pool üheksa. Ta töötab süvenenult kogu ennelõuna ja läheb veidi pärast kella 12 lõunale. Sealt naaseb naine hiljemalt pool kaks, et veidi pärast nelja taas lahkuda. Nii näitavad statistikaameti ajakasutuse uuringud, mida on üleeilse naistepäeva puhul sobilik sirvida.
„Sellise rütmi järgi elab umbes 30% Eesti naisi. Tasustatud tööle kulub keskmisel Eesti naisel päevas keskeltläbi kolm tundi. Tavaline on, et ka mõlemal nädalavahetuse päeval kulub naisel tund aega tasulisele tööle,” lahkab teemat statistikablogis analüütik Kutt Kommel („Milline näeb välja eesti naise päev”, www.stat.ee). Tööleminek võtab naisel aega u 20 minutit. Võrreldes mehega kasutab ta liikumiseks vähem autot ja rohkem ühissõidukeid või jalgratast või läheb jalgsi.
Artikkel jätkub ...
Täismahus lugemiseks logi sisse, telli digipakett või osta päevapilet.
Lehekülg 966 / 1613
- Sa oled siin:
-
Pealeht
- Palk.ee