Üksikasjad

Avaldatud: 02 april 2015

• Ärileht
• VÕRDSE KOHTLEMISE SEADUS

Eesti Ametiühingute Keskliit teatas, et toetab soopõhiste andmete kogumist ja nende analüüsi, et välistada sooline diskrimineerimine palgas ja muudes küsimustes.

Ametiühingud leiavad, et eesmärgi saavutamine oleks efektiivsem juhul, kui kogutavad andmed kajastuksid ettevõtete majandusaasta aruandes.

Soopõhise info lisamine majandusaasta aruandele toob ametiühingute arvates võrdse kohtlemise küsimuse iga tööandja lauale ja sunniks neid vajadusel oma poliitikaid ümber hindama. Majandusaasta aruanded on ka audiitorite poolt kinnitatud, see garanteerib andmete paikapidavuse.

"Andmete majandusaasta aruandes kajastamine tähendaks seda, et ettevõtte juhtkond on ka tegelikkuses teadlik ettevõtte soolisest struktuurist jm soopõhistest näitajatest," rääkis ametiühingute keskliidu juht Peep Peterson ning lisas, et see omakorda annab ettevõtte kõrgeimale juhtorganile võimaluse vajadusel reageerida või sekkuda ettevõtte tööjõupoliitikasse.

Majandusaasta aruande kasuks räägib ka asjaolu, et see hõlbustaks oluliselt eelnõus märgitud asjaomastel institutsioonidel jälgida ja hinnata võrdse kohtlemise põhimõtte järgimist ettevõttes.

Ametiühingute keskliidu esimehe Peep Petersoni sõnul võib andmete kogumine ja säilitamine ettevõtetele kaasa tuua halduskoormuse suurenemise, kuid kindlasti toetab see meeste ja naiste võrdseid võimalusi. "Palgalõhe Eestis kasvab, mitte ei vähene," lisas Peterson.

Üksikasjad

Avaldatud: 31 märts 2015

• Ärileht
• TÖÖTURUTEENUSTE JA -TOETUSTE SEADUS

Kristiina Viiron,

Vaatlus: kas ligi 20 aastat tööturul olnud täiskasvanul on karjäärinõustaja juurde asja?

Isegi siis, kui töö on meeltmööda, tekib aeg-ajalt kokkujooksmise tunne ning mõte, et äkki võiksin midagi muud teha, põhjendan töötukassa Rapla büroos karjäärinõustaja kabinetis istet võttes oma sealolekut.

Mingit legendi ma eksperimendi tarvis välja ei mõtle ning tegelikult pole mu (töö)-elus otseselt midagi katki. Kui ainult ei peaks nii palju istuma – see ongi õigupoolest ainuke, kuid väga oluline aga selles ametis. Seda kõike ma karjäärinõustaja Elliko Konnole ka räägin.

Artikkel jätkub ...

Täismahus lugemiseks logi sisse, telli digipakett või osta päevapilet.

Üksikasjad

Avaldatud: 01 april 2015

• RIIKLIKU PENSIONIKINDLUSTUSE SEADUS
• 60 pluss

Aprillikuu toob igal aastal positiivse muutuse meie vanemaealiste inimeste toimetulekus – pensionid suurenevad.

1. aprillil viiakse läbi kõikide pensionide indekseerimine, et hoida neid tasakaalus palkade ja hindade muutustega. Nii ka tänavu. Järgnevalt selgitab Sotsiaalkindlustusameti kommunikatsiooninõunik Elve Tonts selleaastase indekseerimise mõju pensionidele.

Tuleb silmas pidada, et nii nagu ei ole olemas keskmist inimest, ei ole ka kõigi jaoks kehtivat keskmist pensioni ega täpselt ühesugust pensionitõusugi mitte. Igale inimesele on arvutatud tema eelnevast tööpanusest sõltuv individuaalne pension ning indekseerimise tulemusena suureneb see samuti erinevalt, kellel rohkem, kellel vähem.

2015. aasta riikliku pensioni indeks on 1,063. See suurus arvutati eelmise aasta sotsiaalmaksu pensionikindlustuse osa kasvu ja tarbijahinnaindeksi muutuse alusel ning indeksi kinnitas valitsus.

Indekseerimine tagab alates tänavu 1. aprillist kõikide pensioniliikide tõusu, kaasa arvatud töövõimetus- ja toitjakaotuspensionid, samuti suureneb rahvapensioni määr.

Indeksiga korrutatakse läbi riiklike pensionide arvutamise aluseks olevad näitajad – pensioni baasosa (indeksiga 1,0693) ja aastahinne (indeksiga 1,0567).

Näeme, et pensioni baasosa suurendatakse suhteliselt rohkem kui aastahinnet. Selle eesmärk on kiiremini kasvatada just seda osa pensionist, mida makstakse olenemata tööpanusest kõigile pensionäridele võrdses suuruses ja mis aitab ka väikese pensioni saajatel paremini toime tulla.

Baasosa suureneb indekseerimisega 134,9093 eurolt 144,2585 euroni ja aastahinne 4,964 eurolt 5,245 euroni.

Rahvapensioni määr kasvab 148,98 eurolt 158,37 euroni.

Sotsiaalkindlustusamet arvutab 1. aprillil uute väärtustega ümber kõik riiklikud pensionid, kasutades valemit B + S + K, kus:

B on baasosa – kõigile pensionäridele võrdne osa;

S on staaþiosa – arvestab töötatud aastaid kuni 1998. aasta lõpuni. Selle osa rahalise suuruse leidmiseks korrutatakse staaêiaastate arvu aastahindega;

K on kindlustusosa – võtab arvesse sissetuleku. Selle osa rahalise suuruse leidmiseks liidetakse alates 1999. aastast kogutud kõigi üksikute aastate kindlustusosakud (senised aastakoefitsiendid) ja korrutatakse läbi aastahindega.

Indekseerimisega suureneb pension enam kui 412 000 pensionäril.

Kui keegi soovib oma pensioni uue suuruse ise välja arvutada, siis tuleks seda teha sama valemit kasutades nagu allpool olevates näidetes, s.t kõik pensioniosad eraldi välja arvutada ja siis liita.

Neile, kellele määrati pension enne 1. jaanuari 1999 ja kes pärast seda ei ole töötanud ega saanud sotsiaalmaksuga maksustatavat tulu, kindlustusosa (K) ei arvestata - sel juhul koosneb pension kahest osast - baasosast ja staaþiosast.

Näide 1. Vanaduspensioni arvutamine uute väärtustega, kui pensioniõiguslikku staaþi on 30 aastat ja kindlustusosa puudub:

baasosa (B) = 144,2585 eurot
staaþiosa (S) – 30 a x 5,245 = 157,35 eurot
---------------------------------------------------------------------
kokku 301,61 eurot

Samamoodi arvutades leiame, et pensionõigusliku staaþiga 15 aastat on vanaduspension 222,93 eurot, 40aastase pensioniõigusliku staaþiga 354,06 eurot ja 44aastase pensioniõigusliku staaþiga 375,04 eurot.

Näide 2. Vanaduspensioni arvutamine, kui pension koosneb kolmest osast, kus pensioniõiguslikku staaþi on 30 aastat ja kindlustusosakute summa on 10:

baasosa (B) = 144,2585 eurot
staaþiosa (S) – 30 a x 5,245 = 157,35 eurot
kindlustusosa (K) – 10 x 5,245 = 52,45 eurot
-----------------------------------------------------------------------
kokku 354,06 eurot

Pensionäridele, kes möödunud aastal töötasid ja said sotsiaalmaksuga maksustatavat tulu, arvutatakse pensionikindlustuse registri andmete alusel eelmise aasta eest lisanduv kindlustusosak. Selle võrra suureneb lisaks indekseerimisele nende pensioni kindlustusosa ning seega kogu pension. Seejuures on tähtsusetu, kas inimene töötas terve aasta või üksnes paar kuud. Pension suureneb sõltuvalt isiku palgalt või ettevõtlustulult arvestatud sotsiaalmaksust.

Riikliku pensionikindlustuse registri andmetel saab eelmise aasta eest kindlustusosaku 1 see inimene, kelle sotsiaalmaksuga maksustatav sissetulek 2014. aastal oli keskmiselt 908,12 eurot kuus (kui ta ei olnud liitunud pensioni II sambaga). Kindlustusosak 1 on võrdne aastahindega 5,245 €.

Pensionipäev on iga kuu 5. kuupäev. Kui pangaülekande päev satub riigipühale või muule puhkepäevale, loetakse maksepäevaks puhkepäevale eelnev tööpäev.

Pension ja tulumaks

Käesoleva aasta üldine maksuvaba tulu on 154 eurot kuus. Lisaks on riikliku pensioni maksuvaba osa 220 eurot kuus. Nii töötaval kui ka mittetöötaval pensionäril on õigus kasutada mõlemat. Seega võib pensionär saada tulumaksuvabalt kokku 374 eurot kuus, mis teeb 4488 eurot aastas.

Pensionist 220 eurot on tulumaksuvaba ja keegi ei pea seda eraldi taotlema.

Küll aga peab mittetöötav pensionär esitama avalduse Sotsiaalkindlustusametile juhul, kui ta soovib, et tema pensioni arvutamisel võetakse arvesse ka üldine maksuvaba tulu, mis on 154 eurot.

Töötav pensionär peab valima, kas ta soovib üldise maksuvaba tulu arvestamist pensionilt või töötasult, mõlemas kohas seda teha ei saa. Topelt maksuvabastuse korral tuleb hiljem Maksu- ja Tolliametile liigselt saadud summa tagastada.

Interneti kasutaja saab tulumaksuvabastust taotleda e-teenusena riigiportaalis eesti.ee, sisenedes teenusele ID-kaardiga, Mobiil ID-ga või panga kaudu.

Avalduse blankett on kättesaadav ka Sotsiaalkindlustusameti kodulehel (http://www.sotsiaalkindlustusamet.ee/blanketid/), selle võib saata digiallkirjastatult e-postiga, saata väljatrüki postiga või tuua ise klienditeenindusse.

Samuti on vastav ära märkimise võimalus pensionitaotluse blanketil, mille inimene esitab, kui taotleb esmakordset pensioni määramist.

Tulumaksust vabastuse avaldus esitatakse üks kord ja iga pensionitõusu järel või uue aasta saabudes uut avaldust esitada ei ole vaja.

Ent ühelgi inimesel ei ole kohustust esitada avaldust igakuiseks154 eurose üldise maksuvaba miinimumi arvestamiseks. Ta võib alati valida tuludeklaratsiooni esitamise võimaluse Maksu- ja Tolliametile üks kord aastas. Ja küllap paljudele inimestele see sobibki. Tuludeklaratsioonide esitamisel kehtib pensionäridele kõik samamoodi kui palgatöötajatelegi. Abielupaar võib esitada tuludeklaratsiooni ühiselt.

Millal on kasulikum esitada ühine deklaratsioon? Näiteks siis, kui ühe abikaasa pension on alla maksuvaba miinimumi ja temalt ei ole tulumaksu kinni peetud ning teise abielupoole pension on üle 374 euro ja temalt on tulumaks kinni peetud. Ühise deklaratsiooni esitamisel tekib võimalus tulumaksu tagasi saada.

Üksikasjad

Avaldatud: 30 märts 2015

• TÖÖLEPINGU SEADUS
• Postimees

Karjääri huvides ei tasuks tööl öelda neid kuut fraasi, kui on soov olla töökaaslaste silmis jätkuvalt tõsiseltvõetav inimene.

Nende lausetega pisendad end töökaaslaste silmis, muudad oma jutu sisu vähem oluliseks ning võid ka oma karjääri ohtu seada, kirjutab Business Insider. Laused on pannud kirja raamatu «The Power of Positive Confrontation» autor Barbara Pachet.

Kas ma võin midagi küsida?

Lihtsalt küsi, ära palu selleks luba.

Palun vabandust, et sind tülitan.

Kas sa tõesti arvad, et tülitad mind? Selle asemel võid lihtsalt küsida, kas mul on veidi aega.

Ma loodan, et sul on natuke aega.

Selle väite asemel tasuks samuti küsida, kas mul on veidi aega.

Aitäh, et mind kuulasid.

Pärast ettekande lõppu võib öelda aitäh, sest sel juhul teavad kuulajad, et ettekanne sai nüüd läbi. Pärast jutuajamist pole vaja inimesi kuulamise eest tänada. Su kommentaarid ja arvamused olid ju seda aega väärt.

Ma olen sinuga aus.

Kas sa muidu ei olegi aus? Seda fraasi ei ole mõtet kasutada.

Ma lihtsalt mõtlesin ...

See fraas annab märku, et tahaksid midagi küsida. Selle alguse asemel võidki kohe küsida.

Tarbija»Töö
Toimetaja: PM Tarbija