Üksikasjad

Avaldatud: 20 april 2015

• TÖÖLEPINGU SEADUS
• Juhtimine.ee

Kõik inimesed on kogenud hetki, mil tundub, et ei suuda enam sama töö, kolleegide ja ülemustega jätkata. Linkedin Pulse portaal annab nõu, kuidas teha vahet juhuslikel frustratsioonihetkedel ning tõelisel töökohamuutuse vajadusel.

artikkel jätkub, loe originaalist.... http://majandus24.postimees.ee/3162611/neli-asja-mis-annavad-marku-et-oleks-aeg-tookohta-vahetada

Üksikasjad

Avaldatud: 20 april 2015

• TÖÖLEPINGU SEADUS
• Maaleht

Lugeja küsib:
esitasin tööandjale lahkumisavalduse. Kahe nädala pärast peaks töösuhe lõppema, kuid mõtlesin ümber ning soovin siiski tööle jääda. Kas mul on õigus ülesütlemisavaldus tagasi võtta ja tööle jääda?

Vastab tööinspektsiooni tööinspektor-jurist Ülle Kool:
Töölepingu seaduse kohaselt tuleb töösuhe üles öelda kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis ülesütlemisavalduse tegemisega. Korralisel ülesütlemisel tuleb töötajal järgida 30-kalendripäevast etteteatamistähtaega. Ülesütlemisavalduse kehtivuse eelduseks on selle jõudmine teise lepingupooleni. Antud juhul tööandjani.

Ülesütlemisavalduse (tahteavalduse) tagasivõtmist reguleerib tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 72, mille kohaselt tahteavaldust ei loeta tehtuks, kui enne tahteavaldust või sellega ühel ajal jõuab tahteavalduse saajani tahteavaldust tagasivõttev tahteavaldus. Muudel juhtudel pärast tahteavalduse jõustumist ei ole võimalik tahteavaldust enam tagasi võtta ega tühistada.

Seega ülesütlemisavaldus jõustub selle jõudmisest tööandjani ja seda saab muuta või tühistada vaid poolte kokkuleppel kuni avalduses näidatud töölepingu lõppemise kuupäevani.

Seetõttu peaksite oma tööle jäämise soovist tööandjale teada andma ning avalduse tagasivõtmises kokkuleppele jõudma. Kui kokkuleppele ei jõuta, jääb juba esitatud ülesütlemisavaldus kehtima ja töösuhe lõpeb avalduses märgitud kuupäeval.

Üksikasjad

Avaldatud: 20 april 2015

• TÖÖLEPINGU SEADUS
• Maaleht

Heli Raamets
Maaleht

43% haridusmessil Teeviit küsitletud noortest ei olnud teadlikud, kui palju nende erialal reaalselt töökohti Eestis leidub.
Foto: Heiki Rebane
“Koolide ning tööandjate vaheline side võiks olla aga märkimisväärselt tugevam, kuna paljudes valdkondades näib, et äsja kooli lõpetanu ei oska oma teadmisi reaalselt ellu rakendada,” ütles CV Keskuse turundusjuht Henry Auväärt.

Üle 1100 vastanuga noortele suunatud CV Keskuse uuringust selgus, et ligi 40% pidasid just teadmatust ning sobiva eriala valikut tänasel tööturul üheks keerulisemaks ülesandeks. “Antud fakt võib viidata, et noor võib erialavaliku üpriski kergekäeliselt otsustada, tuginedes pigem eriala populaarsusele,” märkis ta.

Intellektika haridusmessil läbi viidud uuringu tulemusel selgus, et 41% noortest ei teadnud, kellena kavatseb peale kooli lõpetamist töötada. 43% haridusmessil Teeviit küsitletud noortest ei olnud teadlikud, kui palju nende erialal reaalselt töökohti Eestis leidub. “Väheneva tööjõuga riigis vajame me märksa tugevamat sidet tööandjate ning koolide vahele, et ei tekiks nö. näilikult ületoodetud valdkondi, mis kiirendavad kiirelt arenevate sektorite tööjõupuudust veelgi,” tõdes Auväärt.

Paljud tööandjad on juba täna valmis ise kandidaate ümber koolitama, kuna teisiti jääksid vajalikud töökäed Eesti tööturult leidmata.

Üksikasjad

Avaldatud: 20 april 2015

• RIIKLIKU PENSIONIKINDLUSTUSE SEADUS
• Eesti Päevaleht

Vahur Koorits
Eesti Päevaleht

Paindlik pensioniiga võimaldab paremini arvestada Eesti inimeste eluea pikenemist.
Uue valitsuse koalitsioonilepingusse on kirjutatud punkt, milles Reformierakond, IRL ja sotsiaaldemokraadid lubavad analüüsida pensionisüsteemi jätkusuutlikkust ja sealjuures kaaluda „paindliku pensioniea juurutamist ning pensioni baas­osa kiiremat tõstmist”.

Ühelt poolt tähendab paindlik pensioniiga, et inimene saab valida endale sobivama aja, millal töötamine lõpetada ja rahulikku pensionipõlve pidama hakata.

Artikkel jätkub ...

Täismahus lugemiseks logi sisse, telli digipakett või osta päevapilet.