Artiklid
- Üksikasjad
«Ise saan arsti juures käia tööajast, aga pean hakkama lapsega logopeedi juures käima ja ilmselt ei saa seal ise aegu valida. Olen üksikema ja pole kedagi teist lapsega saata ka. Kas tööandja peab mu ära lubama või pean võtma haiguslehe? Või on veel mõni võimalus?» uuris lugeja.
Vastab tööinspektsiooni töösuhete nõustamistalituse juhataja Anni Raigna.
Töölepingu seadus (edaspidi TLS) § 38 ja 42 sätestavad, et töötajal on õigus nõuda mõistlikus ulatuses vaba aega juhul, kui eksisteerib tema isikust tulenev põhjus, miks ta ei saa tööd teha või kui temalt ei saa töö tegemist oodata muul tema isikust mittetuleneval põhjusel.
TLS § 38 järgi peab tööandja maksma töötajale selle aja eest keskmist töötasu. TLS § 38 ja 42 puhul on oluline mõistlik aeg, mida hinnatakse iga üksikjuhtumi puhul eraldi. Mõistlikkuse hindamisel võetakse aluseks võlaõigusseaduse § 7 lõige 1, mille kohaselt määrab mõistlikkuse sarnases olukorras heas usus tegutseva isiku tavapärane hinnang, arvestades suhte olemust, eesmärki, tavasid ja praktikat ning muid asjaolusid.
Kui töö tegemine on takistatud töötaja poolt rohkem kui mõistliku aja võrra, siis on õigustatud ka töötasu mittemaksmine. Tegemist peab olema ajaliselt lühikese takistusega, mis võimaldab töötajal peagi töö tegemist jätkata. Seega tuleb vaba aja andmisel arvestada mõistlikult tööandja ja töötaja huve. Põhjendatud võib olla mõned korrad töölt eemal viibimine perekondlikel põhjustel (antud juhul lapsega logopeedi juures käimine).
Kui töötaja peab ära käima aga korduvalt, ei saa eeldada, et tööandjal on vaba aja andmise ja töötasu maksmise kohustus. Nimetatud juhul on põhjendatud töölepingus kokku lepitud tööaja või töökohustuste ja sellest tulenevalt töötasu muutmine. Keelatud pole ka kokkulepe, et töötaja teeb puudutud tunnid mõnel teisel ajal järgi (nn asendusaeg).
Seega selgitage tööandjale oma olukorda ning pidage läbirääkimisi. Antud juhul oleneb vaba aja andmine ja hüvitamine eelkõige sellest, kui suures mahus ja kui tihti vaba aega soovite.
Tarbija»Lugeja küsib
Toimetaja: PM Tarbija
reporter
- Üksikasjad
Uus koalitsioon on kokku leppinud alampalga tõstmises 45 protsendini keskmisest palgast ning sotsiaalmaksu langetamises ühe protsendi võrra 2017. aastast.
Võimuliidus osaleva SDE teatel plaanib koalitsioon sõlmida ametiühingute ja tööandjatega kokkuleppe tõstmaks alampalga nelja aastaga 45 protsendini keskmisest palgast. Praegu moodustab miinimumpalk 38 protsenti keskmisest palgast.
Reformierakonna teatel tahab uus valitsusliit langetada sotsiaalmaksu praeguselt 33 protsendilt 32 protsendile.
«See otsus muudab ettevõtetele töökoha loomise soodsamaks. Samaaegselt kompenseeritakse riigieelarvest haige- ja pensionikassale sotsiaalmaksust vähem laekuv osa,» ütles riigikogu rahanduskomisjoni liige ja Reformierakonna fraktsiooni aseesimees Remo Holsmer.
Samuti kavandab uus koalitsioon tõsta tulumaksuvaba miinimumi 154 eurolt 205 euroni kuus.
MajandusȀriuudised
Toimetaja: Aivar Õepa
reporter
- Üksikasjad
Lugeja küsib: Pean sel kevadel osalema kahenädalasel kaitseväe kordusõppusel. Tean, et riik maksab selle aja eest mingit hüvitist, mis on oluliselt väiksem minu tavapärasest sissetulekust. Siit ka küsimus – kas võin samal ajal kasutada põhipuhkust, et mitte kaotada rahaliselt?
Vastab Tööinspektsiooni tööinspektor-jurist Ülle Mustkivi:
Kuidas töötaja oma puhkust kasutab, on tema enda otsustada, seadus siin mingeid piiranguid ei sea.
Puhkuse eesmärk on anda töötajale töövaba aega töövõime taastamiseks ja järgmiseks tööperioodiks valmistumiseks, seega võib reservõppustel osalemine olla igati eesmärgipärane ja hea vaheldus töörutiinist taastumiseks.
Üldjuhul antakse puhkust tööandja poolt kinnitatud puhkuse ajakava alusel, mis peab olema töötajale teatavaks tehtud märtsi lõpuks. Puhkuse ajakava eesmärk on anda mõlemale poolele võimalus tööd ja puhkust ette planeerida. Kui puhkuste ajakava on juba töötajale teatavaks tehtud, siis seda saab muuta üksnes poolte kokkuleppel.
Samuti ei saa töötaja ühepoolselt puhkuse osadeks jagamist nõuda. Juhul, kui pooled ei jõua kokkuleppele puhkuse jagamise osas, tuleb puhkust anda ja kasutada täies mahus, st kõik 28 kalendripäeva järjest.
Kui ajakava ei ole märtsi lõpuks teatavaks tehtud, võib töötaja puhkust kasutada endale sobival ajal, teatades puhkuse kasutamise soovist 14 kalendripäeva ette kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis avaldusega.
Seega sõltub puhkuse kasutamine samaaegselt õppekogunemisega kokkuleppest tööandjaga.
Õppekogunemisest osavõtt on töötaja seadusest tulenev kohustus, samuti peab tööandja võimaldama töötajale seal osalemise. Eeltoodust lähtudes ei tohiks töötaja soov puhkuse kasutamiseks tekitada probleeme, kuna tööandja ei saa nagunii arvestada tema tööpanusega.
Õppekogunemisel viibivale töötajale töötasu maksmise kohustust tööandja jaoks kehtivatest seadustest ei tulene.
Kaitseväeteenistuse seadus reguleerib tasu maksmise korda õppekogunemise ajal, samuti saate lugeda selle kohta siit http://www.mil.ee/et/reserv/siil2015.
Informatsiooniks veel tööandjale, et töötamise registris peab tööandja tegema kande töölepingu peatumise kohta olukordades, kus töötaja viibib üle 30 kp tööst eemal (nt lapsehoolduspuhkus, üle 30 kp tasustamata puhkus, ajateenistus jne). Seega õppekogunemise puhul seal märget ei tehta.
- Üksikasjad
Koalitsioonilepingu mustandist leiab madalapalgaliste abistamiseks lubaduse luua neile iga-aastane tagasimakse süsteem, millega riik toetab inimesi elujärje parandamisel ja soodustab nende tööle siirdumist.
Tagasimakse kujunemisel arvestatakse alampalga ja vaesuspiiri muutumist. Makse suurus arvutatakse lahutades absoluutse vaesuse piirist 35 protsenti inimese brutokuupalgast ning korrutatakse töötatud kuude arvuga. Valem vaadatakse vajadusel üle iga-aastase riigieelarve koostamise käigus.
Statistikaameti järgi oli 2013. aastal absoluutse vaesuse piir 205 eurot (leibkonna sissetulek, mis on jagatud leibkonnaliikmete tarbimiskaalude summaga). Kui inimene töötab miinimumpalgaga ehk teenib 390 eurot bruto ja ta on töötanud kogu aasta ehk 12 kuud, siis oleks Postimehe arvutuse järgi makse talle ([205-(390*0,35)]*12) 822 eurot aasta kohta.
Tagasimakse administreerimisel kasutatakse Maksu - ja Tolliameti andmeid. Uus skeem ei asenda toimetulekutoetuse maksmise süsteemi, vaid on mõeldud täisealisele täiskoormusega püsivalt töötavale vähemalt alampalka saavale inimesele, kelle igakuine töötasu on tema ainukene sissetulekuallikas.
Muudatus peaks jõustuma juba 1. jaanuaril 2016.
Lisaks tõstetakse puuduses olevate perede toetamise toimetulekutoetuse määra 135 euroni. Tõenäoliselt peetakse silmas toimetulekupiiri, mis 2015. aastal oli üksi elavale inimesele või perekonna esimesele liikmele 90 eurot kuus. Ka perekonna iga alaealise liikme toimetulekupiir on 2015. aastal 90 eurot kuus. Perekonna teise ja iga järgmise täisealise liikme toimetulekupiir on 72 eurot kuus.
Tulumaksuvaba miinimum tõstetakse 154-lt eurolt 205 euroni kuus. Reformierakond lubas oma programmis tulumaksuvaba miinimumi kahekordistada. IRL lubas tõsta miinimumi 500-le. Sotsiaaldemokraadid konkreetset summat oma programmis välja ei toonud, küll aga pidasid oluliseks tulumaksuvaba määra regulaarset tõstmist.
Autor: Kadri Hansalu
majandustoimetuse juhataja
- Üksikasjad
Ametiühingud otsivad ühiskonna toetust, et nõuda töötajatele esimeste haiguspäevade hüvitamise taastamist.
Ametiühingud alustavad riigikogus ja ühiskonnas toetuse otsimist ideele taastada töötajate ajutise töövõimetuse hüvitis alates esimesest haigestumise päevast. Samuti peaks ametiühingute arvates hüvitise suurust olema proportsioonis töötaja sissetulekuga, mitte sõltuma sellest, kas eelmisel kalendriaastal oli töötaja haige või vanemapuhkusel.
Ametiühingute keskliidu juht Peep Peterson rõhutas, et kolme esimese haiguspäeva mittehüvitamine on hetkel kahjulik nii ühiskonnale, tööandjale kui ka haigestunule. «Haigena töölkäimine võib lõppeda püsiva tervisekahjustuse või krooniliseks süveneva haigusega. Haige võib olla nakkusohtlik kaaskodanikele ja töökollektiivis, see võib tekitada ettearvamatuid häireid konkreetse ettevõtte töös,» selgitas Peterson seaduse muutmise vajadust.
Vananeva elanikkonna olukorras vajab töötajate üldine tervislik seisund erilist tähelepanu ning selle varajast halvenemist tuleb igakülgsel ennetada.
Ametiühingud teevad ettepaneku muuta seadusi selliselt, et tööandja alustab haiguspäevade hüvitamist esimesest haiguspäevast 60 protsendi ulatuses ja haigekassa võtab kohustuse üle viiendal päeval 70 protsendi ulatuses. Hüvitise maksmisel tuleks võtta aluseks eelmisel aastal tervelt töötatud päevade eest saadud töötasu, noortel emadel summa, mis vastab viimati saadud vanemahüvitise suurusele.
Konkreetse eelnõu algatas Meremeeste Sõltumatu Ametiühing, kuid selle vajalikkust on tänaseks rõhutanud ka raudteelased, kaubandustöötajad, energeetikud, transpordi ametiühing ja tervishoiutöötajate kutseliit. Ametiühingute keskliit jätkab toetajate ringi laiendamist tööandjate, mittetulundusühingute ja poliitiliste erakondadega.
Tervis»Uudised
Toimetaja: Merike Teder
reporter
Lehekülg 961 / 1613
- Sa oled siin:
-
Pealeht
- Palk.ee