Artiklid
- Üksikasjad
Neljapäevase seisuga on oma tulu- ja sotsiaalmaksudeklaratsiooni (TSD) esitanud maksu- ja tolliametile üle 99 500 ettevõtte, hinnanguliselt 2400 ettevõttel on see veel esitamata.
Hinnanguliselt 2400 ettevõtet on kasutanud uuele süsteemile sujuvamaks üleminekuks antud võimalust deklareerida tööjõumaksud veebruari lõpuks, mille tulemusel võib sel kuul laekumine olla oodatust pisut väiksem ja järgmisel kuul sellevõrra suurem, teatas maksu- ja tolliamet (MTA).
MTA maksude osakonna juhataja Evelyn Liivamägi sõnul on veel väiksel osal ettevõtjatel vaja lahendada tarkvaralised takistused, kuid valdavalt on ettevõtjatel uuele rakendusele üleminek õnnestunud.
„Tänavu veebruaris on deklareerijate arv olnud ka suurem, kuna tuli deklareerida ka kõik omakapitali tehtud sissemaksed,“ rääkis Liivamägi.
„Märtsist alustame meeldetuletuste saatmist neile, kes ei ole veebruaris jaanuari TSD-d esitanud ja ka täiendavat ajapikendust palunud,“ märkis Liivamägi. Maksuhaldurile on märku andnud seni 24 ettevõtet, kes jõuavad oma süsteemid uuendada ja tööjõumaksud deklareerida märtsis.
Deklareeritud tulumaksu alusel tegi maksu- ja tolliamet täna väljamaksed ka kohalikele omavalitsustele (KOV). Kokku on selle aasta veebruarikuus tulumaksu eraldatud 60,4 miljonit eurot, mis on võrreldes eelmise aasta veebruariga 1,6 protsenti rohkem.
Veebruari väljamakseid mõjutas peamiselt seni esitamata TSD-de hulk, kuid see tasaarveldatakse KOV-idele märtsikuus tehtava maksega.
Veebruaris deklareeritud kogumispensioni sissemaksete ülekandmisega alustas maksuhaldur Eesti Väärtpaberikeskusele alates tänasest.
Deklaratsiooni saab esitada e-maksuametis/e-tollis käsitsi sisestades või failist laadidest. Deklaratsiooni saab laadida xml-failist ühe failina või lisade kaupa. Lisaks on lisasid 1 ja 2 ning vormi INF1 võimalik laadida ka csv-failist peale deklaratsiooni moodustamist.
Deklaratsiooni andmed saab endale e-maksuametist/e-tollist ka arvutisse laadida.
- Üksikasjad
Möödunud aasta neljandas kvartalis oli keskmine palk taas kord üle 1000 euro.
Keskmine brutokuupalk oli 2014. aasta neljandas kvartalis 1039 eurot ja tõusis 2013. aasta neljanda kvartaliga võrreldes 5,3 protsenti, teatas statistikaamet.
2014. aastal ületas keskmine brutokuupalk 1000 euro piiri teises ja neljandas kvartalis.
2013. aasta sama kvartaliga võrreldes oli keskmise brutokuupalga tõus neljandas kvartalis suurem kui teises kvartalis, kui brutokuulpalk ületas esimest korda 1000 euro piiri.
Aastalõpu ebaregulaarsed preemiad ja lisatasud langesid 2013. aasta neljadna kvartaliga võrreldes palgatöötaja kohta 2,4 protsenti ning vähendasid keskmise brutokuupalga tõusu 0,4 protsendipunkti. Ilma ebaregulaarsete preemiate ja lisatasudeta tõusis keskmine brutokuupalk 2014. aasta IV kvartalis 5,7 protsenti.
Reaalpalk, milles tarbijahinnaindeksi muutuse mõju on arvesse võetud, tõusis 2014. aasta neljandas kvartalis võrreldes 2013. aasta neljanda kvartaliga 5,8 protsenti. Reaalpalga kasvu kiirenemisele avaldas mõju tarbijahindade langus 2014. aasta IV kvartalis.
Reaalpalk tõusis eelmise aasta sama kvartaliga võrreldes neljateistkümnendat kvartalit järjest. Keskmine brutotunnipalk oli neljandas kvartalis 6,35 eurot ja tõusis 2013. aasta neljanda kvartaliga võrreldes kuus protsenti.
Palk tõusis kõigil tegevusaladel
Keskmine brutokuupalk tõusis 2014. aasta neljandas kvartalis kõigil tegevusaladel. Kõige enam tõusis keskmine brutokuupalk 2013. aasta sama ajaga võrreldes finants- ja kindlustustegevuse palgatöötajatel (12,5 protsenti), kõige vähem info ja side tegevusala palgatöötajatel (0,5 protsenti).
Keskmine brutotunnipalk tõusis neljandas kvartalis kõige enam finants- ja kindlustustegevuse palgatöötajatel (13,1 protsenti) ning ainsana langes info ja side tegevusala palgatöötajatel (0,2 protsenti).
Keskmine brutopalk oli oktoobris 1024 eurot, novembris 1021 eurot ja detsembris 1068 eurot.
Palgastatistika uuringu alusel oli neljanda kvartali keskmine tööga hõivatute arv 6,8 protsenti suurem kui 2013. aasta neljandas kvartalis. Kõige enam suurenes palgatöötajate arv majutuse ja toitlustuse tegevusalal (17,8 protsenti).
2014. aasta neljandas kvartalis oli tööandja keskmine tööjõukulu palgatöötaja kohta kuus 1404 eurot ja tunnis 9,2 eurot. Keskmine tööjõukulu palgatöötaja kohta tõusis 2013. aasta neljanda kvartaliga võrreldes kuus 5,1 ja tunnis 5,9 protsenti.
Kõige suurem oli tõus finants- ja kindlustustegevuses (12,8 protsenti kuus ja 14,8 protsenti tunnis). Kõige vähem tõusis keskmine tööjõukulu palgatöötaja kohta kuus info ja side tegevusalal (0,5 protsenti).
Tööjõukulu tunnis langes ainult info ja side tegevusalal (0,9 protsenti).
Statistikaamet korraldab palgastatistika uuringut rahvusvahelise metoodika alusel 1992. aastast. 2014. aastal oli valimis 11 920 ettevõtet, asutust ja organisatsiooni.
- Üksikasjad
Lugeja küsib:
Eelmise aasta suvel hakkasin saama töövõimetuspensioni, kuid puhkust sain 2014. aastal ainult 28 kalendripäeva. Kas nii on õige? Kas saan kasutamata päevad sel aastal ära kasutada või olengi neist ilma?
Vastab tööinspektsiooni tööinspektor-jurist Liis Valdmets:
Töölepingu seaduse (edaspidi TLS) § 57 kohaselt on töövõimetuspensioni või rahvapensioni töövõimetuse alusel saava töötaja iga-aastane põhipuhkus 35 kalendripäeva, kui töötaja ja tööandja ei ole leppinud kokku pikemas põhipuhkuses või kui seadus ei sätesta teisiti. Töövõimetuspensionäril on õigus saada kalendriaastas 35 kalendripäeva põhipuhkust ja seda sõltumata asjaolust, millal töövõimetuspension määrati.
Juhul, kui töövõimetuspensionäril on väljatöötatud ja aegumata põhipuhkust, siis on tal seda õigus aegumistähtaja jooksul kasutada. Põhipuhkuse aegumist reguleerib TLS § 68 lõige 6, mille kohaselt aegub põhipuhkuse nõue ühe aasta jooksul arvates selle kalendriaasta lõppemisest, mille eest puhkust arvestatakse.
Kui töötaja ei kasutanud 2014. kalendriaastal ära talle seadusega ette nähtud seitset lisapuhkepäeva, siis on tal need õigus ära kasutada enne selle kalendriaasta lõppu. Antud juhul on töötajal sel aastal puhkamiseks 42 (35+7) kalendripäeva.
TLS § 66 lõike 1 kohaselt hüvitatakse puhkusetasu töövõimetuspensionäri põhipuhkuse 28 kalendripäeva ületav osa ehk 7 kalendripäeva tööandjale riigieelarvest.
- Üksikasjad
Teisipäev, 24. veebruar on Eesti Vabariigi aastapäev ja rahvuspüha, millele eelnevat tööpäeva on tööandja kohustatud kolme tunni võrra lühendama.
Tööinspektsiooni töösuhete nõustamistalituse juhataja Anni Raigna sõnul on seaduse mõte selles, et lühendatud peab olema just riigipühale vahetult eelnev tööpäev. Seega peab kolme tunni võrra tööaega lühendama kõigil inimestel, kes töötavad esmaspäeval, 23. veebruaril.
Tööpäeva lühendamine ei sõltu tööpäeva kestusest. Näiteks osalise tööaja puhul, kui töötaja on tavapäraselt ametis ainult 3 tundi päevas, siis riigipüha-eelsel päeval ei pea ta üldse tööle tulema.
Kui aga ettevõtte tegevusalast tulenevalt pole võimalik tööpäeva lühendada, peab tööandja saavutama töötajaga kokkuleppe, et ta töötaks riigipüha-eelsel päeval sama kaua kui tavaliselt. „Oluline on meeles pidada, et kui töötaja ei nõustu pühade-eelsel päeval töötama täistööpäeva, ei ole tööandjal õigus teda selleks sundida,” kinnitas Raigna.
Kui töötaja on nõus tööpäeva lühendamata jätmisega ning ta töötab mittesummeeritud tööajaarvestuse alusel, loetakse need kolm tundi ületundideks.
Summeeritud tööajaarvestusega töötamisel aga väheneb töötaja kalendaarne tööajanorm kolme tunni võrra. See, kas nende kolme tunni näol on tegemist ületunnitööga, selgub arvestusperioodi lõpus. Ületunnitöö hüvitatakse töötajale tasulise vaba ajaga või kokkuleppel 1,5-kordse tasuna.
Juhul, kui tööandja majandustegevuse tõttu ja töötajale kehtestatud töögraafiku alusel on vajalik töötada ka Eesti Vabariigi aastapäeval makstakse töötajale kahekordset tasu.
Eesti Vabariigi rahvus- ja riigipühad, millele eelnevaid tööpäevi lühendatakse on: uusaasta, Eesti Vabariigi aastapäev, võidupüha ja jõululaupäev.
- Üksikasjad
«Kas tööandjal on õigust palga päeva muuta? Siiamaani on olnud mul palgapäev iga kuu viiendal kuupäeval, millest ta ei suutnud kinni pidada ja nüüd tuli ta välja jutuga, et tema muudab palgapäeva kuu seitsmendaks kuupäevaks. Kuidas ta peaks seda tegema kui tal on õigust seda muuta?» küsib töötaja.
Vastab tööinspektsiooni tööinspektor-jurist Ingrid Iter.
Töölepingu seaduse (edaspidi TLS) § 5 lõike 1 punkti 5 kohaselt peab palgapäev olema töölepingus kokku lepitud. Töölepingut muuta saab vaid poolte kokkuleppel (TLS § 12). Seega - kui Teil on töölepingus lepitud kokku, et palgapäev on iga kuu 5. kuupäeval, on seda võimalik muuta 7. kuupäevaks vaid juhul kui mõlemad pooled sellega nõus on. Kokkulepe võib olla vormistatud töölepingu lisana.
Kui Te palgapäeva muutmisega nõus ei ole, tuleb töötasu välja maksta vastavalt kehtivale kokkuleppele.
Loe lisaks nõuandeid samal teemal või küsi tasuta nõu vastused.ee lehel.
Tarbija24Toimetaja: Tarbija24
Lehekülg 970 / 1613
- Sa oled siin:
-
Pealeht
- Palk.ee