Üksikasjad

Avaldatud: 28 jaanuar 2015

• Maaleht
• TÖÖTURUTEENUSTE JA -TOETUSTE SEADUS

Aasta algus pakub töötutele inimestele ja tööandjatele häid uudiseid.

2015. aasta 1. jaanuarist suurenes töötutoetuse määr 3.62 eurolt 4.01 euroni päevas ehk 112.22 eurolt 124.30 euroni kuus.

Alanud aastast on töötuskindlustusmakse määrad töötajale 1,6% (2014. aastal oli 2%) ja tööandjale 0,8% (2014. aastal oli 1%).

Töötukassas käivitub ka uus teenus - “Minu esimene töökoht”. Nimelt maksab töötukassa erialaoskuste ja töökogemusteta 17-29aastase noore tööleaitamiseks tööandjale palgatoetust ja hüvitab koolituskulu.

Töötukassa aitab noori

Aidatakse noort, kes on olnud töötuna registreeritud järjest vähemalt neli kuud ega ole tööd leidnud ning kellel puudub erialane haridus (on alg-, põhi- või üldkeskharidus) ja kellel ei ole töökogemust või see on lühiajaline (on viimase kolme aasta jooksul töötanud vähem kui aasta või on kokku töötanud vähem kui kaks aastat).

Tööandja peab noorega sõlmima tähtajatu töölepingu või vähemalt kaheaastase tähtajalise lepingu ning võimaldama talle vajadusel väljaõpet töökohal ja/või osalemist tööalasel koolitusel. Palgatoetust makstakse tööandjale 12 kuu eest ja 50% töötaja ühe kuu töötasust (mitte rohkem kui kahekordne alampalk). Tööalase koolituse kuluks hüvitatakse tööandjale kuni 2500 eurot kahe aasta jooksul noore töötaja tööleasumisest arvates.

Üksikasjad

Avaldatud: 27 jaanuar 2015

• TÖÖLEPINGU SEADUS
• Ärileht

Lõuna ei kuulu tööaja sisse

Tööandjal on kohustus anda töötajale 30-minutiline vaheaeg vähemalt kuuetunnise töötamise järel. Tavapäraselt pole tööpäevasisene vaheaeg tööaeg ega kuulu tasustamisele. Kuid on erandeid. Tööpäevasisese vaheaja võib lugeda tööajaks, kui töö iseloomu tõttu ei ole võimalik vaheaega anda. Sellisel juhul peab töötajal olema võimalus puhata ja einestada tööajal, selgitab tööinspektsioon.

Kasulik.ee

Üksikasjad

Avaldatud: 28 jaanuar 2015

• TÖÖTERVISHOIU JA TÖÖOHUTUSE SEADUS
• Tööinspektsioon

Viimase viie aasta tööõnnetuste statistika põhjal on avaliku halduse ja riigikaitse sektor tegevusalade lõikes esikohal. Tööinspektsiooni avaliku sektori sihtkontrolli tulemused näitavad, et suurima libisemisest, komistamisest ja kukkumisest tingitud tööõnnetuste ohuga asutused on muuseumid, haiglad ja raamatukogud.

Avalikus sektoris töötab Statistikaameti andmetel ca 26% hõivatutest, lisaks neile avaldab avaliku sektori töökeskkond ja suhtumine sellesse mõju ka erasektorile ning kogu ühiskonnale tervikuna. „Iga töökeskkonnaalane rikkumine avaliku sektori asutuses võimendub läbi selle, kui palju inimesi antud asutuse teenuseid kasutab. Näiteks kui muuseumis töötab 12 inimest, kes tagavad oma tööga igas kuus sadade või mõnetuhande külastaja muuseumielamuse, siis töökeskkonnale hinnangu andmisel peaksime lähtuma kõikide nende inimeste heaolust,“ selgitas Tööinspektsiooni peadirektori asetäitja töökeskkonna järelevalve ja arengu alal Apo Oja põhjuseid, miks 2014. aasta november otsustati kuulutada avaliku sektori tööohutuse kuuks.

Ligikaudu 40% tööõnnetustest avaliku sektori asutustes on seotud töötajate libisemise, komistamise ja kukkumisega. Seetõttu võeti avaliku sektori sihtkontrolli aluseks just see aspekt ning kontrolliti 246 riigi ja kohaliku omavalitsuse asutuse töökeskkonda. Positiivsena võib välja tuua, et rikkumisi ei tuvastatud 100s asutuses. Samas avastati aga 146s asutuses kokku 426 rikkumist ning koostati 137 ettekirjutust. Lisaks jagasid tööinspektorid asutustes suulisi soovitusi, kuidas töökeskkonda ohutumaks muuta.

Peamised rikkumised, mida sihtkontrolli käigus avastati, olid seotud põrandate ja astmete ebatasasuste ning nende märgistuste, käsipuude puudumise; konarlike, auklike ja libedate liikumisteede ning neil olevate erinevate takistustega. Sellest tulenevalt on tõenäoline, et töötaja või ka asutuse külastaja võib ebatasasel liikumisteel või trepil libiseda või komistada ning kukkudes saada tervisekahjustuse. Tööõnnetuste statistika põhjal selgub, et kolmandik kukkumistega seotud tööõnnetustest osutuvad just rasketeks (luumurrud), mille tulemusena on inimene töölt eemal keskmiselt 1–3 kuud. Selline tööaja kadu on aga omakorda kahjulik kõigile osapooltele – nii töötajatele, tööandjatele kui ka riigile.

„Paljudel juhtudel on tegemist pisikeste rikkumistega, mida on lihtne kõrvaldada, aga millele tähelepanu osutamata jätmine viib iga-aastaselt sadade avaliku sektori töötajate tervisekahjustusteni. Töötajad, kes on sunnitud tööõnnetuste tõttu olema töölt eemal, mõjutavad nii kolleegide töökoormust kui ka klientide rahulolu avaliku sektori teenustega,“ selgitas Oja.

Tööinspektsioon juhib tähelepanu, et ka avaliku sektori asutustes peab töökeskkond vastama töötervishoiu ja tööohutuse nõuetele. Selleks tuleb järjepidevalt ja süsteemselt antud valdkonnaga tegeleda. Toimunud sihtkontrolli tulemused näitavad, et probleeme esineb ka asutustes, mida peetakse väheohtlikeks. Tõenäoliselt ei pöörata tööõnnetusi põhjustavatele teguritele piisavalt tähelepanu, kuna ollakse olukorraga harjunud. Puudusi hakatakse märkama alles tagantjärele, mil õnnetus on juba juhtunud ning asutuse töötaja või külastaja viga saanud.

Üksikasjad

Avaldatud: 27 jaanuar 2015

• TÖÖLEPINGU SEADUS
• Ärileht

Helve Toomla
jurist

Lugeja küsib:
kas puhkuste ajakavasse tuleb kirja panna kõik puhkuseliigid, mida on plaanis aasta jooksul võtta, nt lapsevanema lisapuhkus, palgata puhkus jne?

Puhkuste ajakavas näidatakse eelkõige põhipuhkuse aega ja selle määrab üldjuhul tööandja. Seadus annab nende töötajate loetelu, kel on õigus endale sobival ajal puhkust saada. Nemad peaksid ajakava koostamise ajal teatama, millal nad puhata soovivad, ja see aeg tuleb nende soovi järgi ajakavva kanda.

Töölepinguseaduse (§ 69 lg 7) kohaselt on õigus nõuda põhipuhkust sobival ajal:

•• naisel vahetult enne ja pärast rasedus- ja sünnituspuhkust või vahetult pärast lapsehoolduspuhkust;

••mehel vahetult pärast lapsehoolduspuhkust või naise rasedus- ja sünnituspuhkuse ajal;

••vanemal (nii isal kui ka emal), kes kasvatab kuni seitsmeaastast last;

••vanemal (nii isal kui ka emal), kes kasvatab seitsme- kuni kümneaastast last lapse koolivaheajal;

••koolikohustuslikul alaealisel (9. klassi lõpetamiseni või kuni 17-aastaseks saamiseni) koolivaheajal.

Kui töötaja teab ette, millal ta kasutab õppepuhkust, tasustamata puhkust või lapsepuhkust, siis võib ka selliste puhkuste aja kavas ära näidata, kuid seadus seda ei nõua.

Arvestada tuleb sellega, et puhkuste ajakava on lubatud muuta ainult töötaja ja tööandja kokkuleppel. 1

Saada oma küsimus: .
Vastused ilmuvad samas rubriigis esimesel võimalusel.