Artiklid

Lugeja küsib:
"Soovin lahkuda töölt omal soovil. Kuidas aga kirjutada lahkumisavaldust, kas sinna on viisakas märkida, et soovin seadusega vastavalt saada kätte ka töölt lahkumisega oma kätte saamata töötasu ja puhkuse kompensatsiooni aasta 2013 ja 2014 eest?

Nimelt pole tööandja neil aastatel mulle (ja ka teistele) töötajatele puhkust andnud. Ka puhkuse graafikud ei ole ettevõttes olemas. Probleem ongi selles, et töötajad, kes on lahkunud enne mind, on oodanud oma lõpurahasid isegi mitmeid kuid. Ma arvan aga seda, et kui märkida lahkumisavaldusse need täiendavad punktid (paragrahvid), oleks mul ehk suurem tõenäosus saada oma rahad õigel ajal kätte.
On olnud ka nii, et inimene on töölt läinud, lõpparve sai aga osaliselt kahe kuu pärast ja seda ka hulga vähem kui pidi. Mida avaldusse märkida, et ma oleks kindlustatud? Kahjuks on ka selliseid asutusi, kus töötaja on pärisori ja ei saa oma teenitud sente kätte."

Vastab Grete Lüüs, jurist, Advokaadibüroo LMP, www.lmp.ee:

"Töölepingu seaduse § 85 lg 1 järgi võib töötaja tähtajalise töölepingu igal ajal üles öelda. Töötaja peab sellest ette teavitama kirjaliku avaldusega vähemalt 30 kalendripäeva. Üles ütlemist põhjendama ei pea.
Ülesütlemise avalduse lõppu ongi korrektne kirjutada, et soovite lõpparve väljamaksmist, mille hulka kuulub nii välja maksmata töötasu kui ka kasutamata puhkuse hüvitis. Võite viidata, et töölepingu seaduse § 84 lõike 1 kohaselt tuleb lõpparve välja maksta töölepingu lõpetamise päeval."

Agne Narusk

Maksuvõlglaste nimekiri ei paljasta nii palju kui sotsiaalmeedias jagatud isiklikud kogemused.

Kui Merit tahtis kolm aastat tagasi lapsehoolduspuhkust lõpetada, sai just Facebookist vahend, mis tõi pikaks veninud loole osapooli rahuldava lahenduse.
Meriti (täisnimi toimetusele teada) korduvad katsed tööandjaga ühendust saada luhtusid pärast esimest telefonikõnet, kui ta andis ülemusele teada oma soovist tööle tagasi tulla. Järgmise poole aasta jooksul „ei olnud juhatajat kohal”, taskutelefon kutsus tulutult ning e-kirjad kadusid tühjusesse.

Artikkel jätkub ...

Täismahus lugemiseks logi sisse, telli digipakett või osta päevapilet.

Lugeja küsib:
Kui isalt on kohtu poolt välja mõistetud 150 eurot elatisraha, kas ja millistel tingimusel saab lapse ema nõuda suuremat summat?

Vastab jurist Hanna Kivirand, Õigusbüroo Puurits & Partnerid,

2015. aastal ei tohi elatisraha ühele lapsele olla väiksem kui 195 eurot – nimetatud summa mõistab kohus reeglina lapsest lahus elavalt vanemalt ka välja. Kui lapse isa ei ole nõus elatisraha vabatahtlikult nimetatud summani suurendama, peaksite pöörduma elatise suurendamise nõudega kohtu poole.

Kui taotlete elatise suurendamist kehtivale alammäärale, s.o 195 euroni, ei tule lapse kulutusi tõendada, kuid kui lapse kulutused on suuremad kui 355 eurot ühes kalendrikuus ja taotlete seega elatist suuremas ulatuses kui 195 eurot, tuleb kohtule lapse ülalpidamiseks tehtud kulutusi dokumentaalselt tõendada.

Loe lisaks nõuandeid samal teemal või küsi tasuta nõu vastused.ee lehel.

Lugeja küsib:
Töötan suures kaubanduskeskuses ühes boksis klienditeenindajana ja olen tavaliselt tööl üksinda järjest 11 tundi.

Kuna keskus on avatud kogu päeva, siis ei ole mul võimalik kasutada pikemaid puhkepause. Lubatud on teha 5-10minutine paus tualetis käimiseks ja seda ka soovitavalt mitte tippajal ja 20minutine paus einestamiseks. Tekkinud on probleem rendileandjaga, kes ei luba boksi sulgeda.

Vastab tööinspektsiooni tööinspektor-jurist Ülle Mustkivi:
Vaatamata sellele, et töö tegemise koht asub rendipinnal, allute te neile tööalastele korraldustele, mida annab tööandja, kellega olete sõlminud töölepingu.

Töötervishoiu ja tööohutuse seadus (edaspidi TTOS) § 12 lg 1 kohustab tööandjat tagama töötervishoiu ja tööohutuse nõuete täitmise igas tööga seotud olukorras. TTOS § 14 lg 5 p 1 kohaselt on töötajal õigus nõuda tööandjalt töötervishoiu ja tööohutuse nõuetele vastavaid töötingimusi. Seega peate sellest probleemist teavitama oma tööandjat, kes vastutab töötaja tervise säilimise eest töökeskkonnas. Tööandja peab tööaja korraldamisel kaaluma, kuidas saavutada kõige parem ja efektiivsem tööprotsess töötaja huve kahjustamata.

Tööandjal on kohustus anda töötajale 30-minutiline vaheaeg vähemalt kuuetunnise töötamise järel. Tavapäraselt ei ole tööpäevasisene vaheaeg tööaeg ega kuulu tasustamisele. Tööpäevasisese vaheaja võib lugeda tööajaks, kui töö iseloomu tõttu ei ole võimalik vaheaega anda. Sellisel juhul peab töötajal olema võimalus puhata ja einestada tööajal.

Lisaks sellele peab TTOS § 9 lg 3¹ kohaselt tööandja võimaldama tööpäeva või töövahetuse jooksul tööaja hulka arvatavad vaheajad suure füüsilise või vaimse töökoormuse, pikaajalises sundasendis töötamise (näiteks terve tööpäev istuvas asendis või seistes) või monotoonse töö puhul.

Töötaja tervise säilimise huvidest lähtuvalt on oluline, et tööandja võimaldaks regulaarselt tööpäevasiseste vaheaegade kasutamise, mitte ainult võimalusel, kui kliente ei ole. Puhkepauside andmise sagedus ja kestus tuleks välja selgitada koos töötajatega läbiviidava riskianalüüsi käigus.

Tööpäevasisesed vaheajad peavad kirjas olema töökorralduse reeglites või tööajakavas ning tööandjal on kohustus töötajat nendest teavitada (TLS § 5 lg 1 p 11).

Tööinspektsiooni äsjaavaldatud sihtkontrolli aruandest tuleb välja, et suurima kukkumise, libisemise ja komistamise ohuga on avalikus sektoris muuseumide, haiglate ja raamatukogude töötajad.

Kuna 43 protsenti tööõnnetustest on seotud töötajate libisemise, komistamise ja kukkumisega, hindas tööinspektsioon läinud aasta novembris 246 riigi ja kohaliku omavalitsuse asutuse töökeskkonda just sellest aspektist lähtuvalt.

Lisaks valla- ja linnavalitsustele kontrolliti ka teadusasutusi, lasteaedu, koole, tervishoiu- ja hoolekandeasutusi, teatreid, raamatukogusid ning spordirajatisi. Küll ei kuulunud selle kontrolli käigus vaatluse alla politsei, tuletõrje, vanglad ja kaitsevägi, sellealast infot saab inspektsiooni veebruari lõpus avaldatavast aastaaruandest.

Enim rikkumisi – 275 korral – olid seotud põrandate ja astmete ebatasasuste ning nende märgistuste, käsipuude puudumise, konarlike, auklike ja libedate liikumisteede ning neil olevate erinevate takistuste ning kehva valgustusega.

Teisel kohal olid rikkumised, mis on seotud töökeskkonna riskianalüüsi puudumise või libisemise-komistamise ohuteguri hindamata jätmisega. Riskianalüüs puudus või ei olnud selles hinnatud libisemisest-komistamisest tulenevat ohtu 39s avaliku sektori asutuses. «Eriti kurb on tõdeda, et siia hulka kuuluvad koolid ja lasteaiad, kus töötavad ning õpivad väga paljud nii suured kui väikesed inimesed,» sõnas Oja.

Lisaks eelnevalt nimetatud enim levinud puudustele leiti veel näiteks selliseid rikkumisi: tööruumide aknad, seinad või põrandad ei vasta nõuetele – 47 korral, ei ole koostatud nõuetekohast tegevuskava terviseriski vältimiseks või vähendamiseks – 31 korral ja ei ole koostatud ja kinnitatud ohutusjuhendeid tehtavate tööde ja kasutatavate töövahendite kohta – 14 korral.

Kontrolli üllatavaimaks osaks olid aga tulemust võrdlus asutuste lõikes, kus tuli välja, et kõige enam rikkumisi esines külastatud muuseumides – üheksas üheteistkümnest – ning haiglates – üheksast külastatud haiglast seitsmes.

Tööinspektsioon ei tuvastanud kukkumisi 100 asutuses, mis on ameti hinnangul iseenesest hea tulemus. Samas avastati aga 146 asutuses kokku 426 rikkumist ning koostati 137 ettekirjutust. Lisaks jagasid tööinspektorid asutustes suulisi soovitusi, kuidas töökeskkonda ohutumaks muuta.

Avalikus sektoris töötab statistikaameti andmetel ligi 26 protsenti töötavatest inimestest, lisaks avaldab avaliku sektori suhtumine töökeskkonda mõju ka erasektorile ning kogu ühiskonnale tervikuna.

«Näiteks 52 kontrollitud lasteaias tuvastati 82 puudust, mis on keskmiselt ainult 1,54 rikkumist, ent kui mõelda kõikidele lapsevanematele, kes sinna hommikuti oma lapsi viivad, on nende rikkumiste arv ja mõju kordades liiga suur,» selgitas tööinspektsiooni peadirektori asetäitja Apo Oja.

Tööinspektsiooni sihtkontrolli eesmärk oli vähendada libisemise ja komistamise põhjustajate hulka nendes avaliku sektori asutustes, kus muuhulgas on tegemist ka klienditeenindusega.

Tarbija
Toimetaja: Siiri Liiva
reporter