Artiklid

Hea tippjuht vajab väga head suhtlemisoskust, leiab Marati omanik Kristi Täht Äripäevas. Tippjuht peab suutma oma alluvates tekitada tunde, et pärast tema sõnu toimub ka reaalne tegevus.

Suhtlemisoskus ja aktiivsus on väga olulised ning midagi ei tule iseenesest, kogu aeg peab võitlema, märgib Täht.

Kui vaadata, kui palju peab juht panustama näiteks motivatsiooni, siis see on ainuke asi, mis paneb inimesed tööle ja miks nad tahavad endast anda 100 protsenti.

Iga ettevõte võiks võimaluse korral kasutada motivatsioonipakette, sest töötajal peab olema teadmine või vähemalt tunne, et tema tegevusele järgneb tema jaoks midagi positiivset.

Loe pikemalt Äripäevast http://www.aripaev.ee/arvamused/2015/05/18/marat-kristi-taht-tippjuht-peab-oskama-motiveerida.

Krister Paris,
arvamustoimetuse juhataja
Eesti Päevaleht

Ka Eesti Päevalehes avaldatud lugu lapsepuhkuselt naasnud naisest, kelle pank tööta jättis, on töökiusu tunnustega.
Psühholoogid Einar Gylfi Jónsson ja Thorkatla Adalsteindottir, olete juba üle 30 aasta nõustanud diskrimineerimise, kiusamise ja ahistamise käes kannatanuid. Kellest võib saada töökiusaja?
Sageli on töökiusaja ülemus. Tihti ka inimene, kes on olemuselt veidi agressiivne ega suuda olukordadele kiiresti reageerida. Ta võib olla keegi, kes pole oma positsioonis kindel. Töökiusajad on enamasti inimesed, kes on kogu oma suhtluses agressiivsed. Mitte tingimata vägivaldsed, aga sellised, kes annavad signaali ja näitavad sulle keskmist näppu, kui juhtud neile kogemata autoga ette keerama.

Kui ratsionaalselt kiusajad käituvad? Kas nad tahavad midagi saavutada või lihtsalt end hästi tunda?
Kiusamine pole tihti eesmärgipärane. Vastupidi, kiusaja sageli ei taipagi, et kiusab kedagi. Ohver lihtsalt ei meeldi talle või ta arvab, et teine pole piisavalt hea töötaja või ohustab ta töökohta. Või ütles ohver nädalaid tagasi midagi halvasti… Seega võib pahategija sageli uskuda, et tal on põhjus.

Artikkel jätkub ...

Täismahus lugemiseks logi sisse, telli digipakett või osta päevapilet.

Valitsusel on plaan - aidata madalapalgalisi. Kui see läbi läheb, võivad näiteks 480 eurot teenivad lastetud saada 2017. aastal tagasi 700 eurot. Kui palju saaksid riigilt tulumaksu tagasi sina? Vali liugurite abil oma brutopalk ja laste arv.

Mida see kõik tähendab?

* Tulumaksu saaksid tagasi täiskoormusel püsivalt töötavad inimesed, kes teenivad alla 650 euro kuus - umbes sada tuhat inimest Eestis.

* Kui saad ka muid maksuvabastusi (koolituskulude, annetuste, eluasemelaenu intresside mahaarvamine) ja maksad seetõttu vähem tulumaksu, saad ka vähem tagasi.

* Kui saad peale palga ka muid tulusid (ettevõtlustulu, dividendid, tööettevõtulepingud), saad vähem.

* Eelnõu eesmärgiks on Reformierakonna, Sotsiaaldemokraatliku erakonna ja Isamaa- ja Res Publica eelnõu järgi «innustada isikuid tööd vastu võtma või tööturul püsima isegi siis, kui töötamise eest saadav tasu on väike».

Väljavõte eelnõu seletuskirjast: (pg 1)

* Kui eelnõu läbi läheb ehk rohkem kui pooled riigikogu liikmed sellega nõus on, saab raha tagasi 2016. aastal töötatud aja ja palga põhjal. Rahandusministeerium saatis eelnõu kooskõlastusele 12. mail.

* Raha saaks tagasi korraga, esitades tuludeklaratsiooni 2017. aasta algul.

* Kui inimene/pere tulu ei saa või kui ta teenib alla alampalga ehk alla 410 euro, siis saab ta riigilt abi juba toimetulekutoetuste süsteemi kaudu, mis samuti arvestab laste arvu.

* On kritiseeritud, et see valitsuse plaan võib suurendada ümbrikupalkade jagamist, sest kasulikum on saada ametlikut alla 650 euro kuus ning ülejäänud mustalt.

* Kuna need, kellel on kaks või enam last, maksavad teise lapse maksuvabastuse tõttu niikuinii vähem tulumaksu, on neile tehtav tagasimakse väiksem (nad saavad tulumaksu tagasi laste maksuvabastuse kaudu).

* Sellepärast ongi nii, et kõige rohkem võidaksid valitsuse uue plaaniga just lastetud või ühe lapsega inimesed:

*Tulumaksu tagastuse juures võetakse aluseks: töötatud aeg, töötaja sissetulek, riigieelarvega kehtestatud töötasu alammäär, arvestuslik elatusmiinimumil põhinev tagasimakse määr ja valitsusliidu tegevuskavas sätestatud koefitsent 0,35.

** Vabandame, kalkulaator hetkel mobiilis ei toimi.

Autor: Marian Männi
reporter

Kuigi seaduste järgi on lapsehoolduspuhkusel oleval emal õigus naasta oma senisele töökohale, tegelikult see nii ei ole. Postimehe tarbijaportaal avaldab ühe noor ema loo.

Ka mina olen üks nendest, kes lapsehoolduspuhkuse lõppedes tahtis tagasi tööle minna, aga polnud enam kuhugi minna. 2010 sündis laps ja jäin temaga koju. 2011 lõpus teavitasin, et 2012 alguses tulen uuesti tööle. Kõik tundus nagu korras.

2012 alguses käisin veel töö juures ja leppisime kokku, millal uuesti tööle hakkan. Kui kokkulepitud päeval kohale läksin, kutsuti mindi koosolekuruumi ja pandi lauale paber koondamisteatega. Kuna firma on Läti oma ja juht on ka lätlane, siis see otsus olevat sealtpoolt tulnud. Öeldi, et nemad mulle vana kohta enam pakkuda ei saa ja muud ka midagi pakkuda ei ole.

Läti ülemusele sobis ja meeldis see tütarlaps rohkem, kes tuli minu asemele tööle. Seega mind koondati ja nii mu töö seal firmas lõppes. Esimene päev tagasi tööle minnes jäi ka vaid max ühe tunni pikkuseks. Uurisin ka natukene ja vaidlesin nendega, et mis mõttes nad koondavad lapsehoolduslehelt tulnud inimese. Tegevjuht oli mõistlik iseenesest, tema ei oleks seda teinud. Aga firma bossiga ei andnud sel teemal rääkida. Öeldi, et küll ta leiab võimaluse koondamiseks.

Tean, et nüüdseks töötab seal firmas vanadest olijatest ainult seesama tüdruk, kes minu asemele võeti. Tegevjuht ja kõik ülejäänud on vahetunud. Häbematu on nii käituda minu arust. Tean ka teisi inimesi, kellega nii on tehtud.

Tarbija»Töö
PM TarbijaToimetaja: PM Tarbija

Lugeja küsib:
Olen juba pensioniealine, saan pensioni ja käin ka tööl. Samuti on mul 2000. aastate algusest avatud ka teine pensionisammas. Tõsi, see sammas polnud mulle toona kohustuslik, vaid vabatahtlik.

Nüüd olen juba aastaid teinud sinna sambasse sissemakseid, mis on maha arvestatud minu palgast. Samuti on riik lisanud sinna omapoolse osa sissemakseteks. Nüüd olen juba pensionil, samas käin tööl edasi.

Pensioni olen välja võtnud, aga teist pensionisammast pole siiamaani puutunud ja kogun sinna raha edasi. Ehkki pensioniealisena oleks mul õigus teise samba väljamaksetele. Nii arvestatakse palgast edasi pensioni sissemakseid ka teise pensionisambasse. Samuti arvestatakse minu palgast maha sotsiaalmaks. Mu küsimus on, kas pensionäri eest paneb riik ka teise sambasse omapoolse sissemakse. Ja kui paneb, siis mitu protsenti.

Või kasvab nüüd pensionäri teine kohustuslik pensionisammas ainult inimese enda maksete arvelt?

Artikkel jätkub ...

Täismahus lugemiseks logi sisse, telli digipakett või osta päevapilet.