Üksikasjad

Avaldatud: 27 Oktoober 2014

• TÖÖLEPINGU SEADUS
• Delfi

Kasulik.ee

Lugeja küsib:
Täna hommikul tööle tulles avastasin, et kontor on kinni, tööandja kõnedele ei vasta. Kolleeg, kellega koos töötame, on samas seisus nagu mina ja ei tea midagi. Tegu on väikefirmaga, mille põhitegevusalaks on autode varuosade müük, töölepingud on olemas. Ei tea, kelle poole pöörduda ning kuidas tekkinud olukorras õigesti käituda, kuna varem pole sellist asja olnud, et tööandja ei vasta kõnedele.

Vastab Tööinspektsiooni tööinspektor-jurist Ülle Kool:

Kui tööandja kontor on suletud ning ta ei vasta kõnedele aga töötaja oma töökohale (autode varuosade müük) pääseb, tuleb teha oma igapäevast tööd seni kuni tööandja ühendust võtab. Keerulisem on olukord, kui suletud on ka töötaja tööruumid ning töötaja ei pääse oma töökohale. Sellisel juhul tuleks tööandjaga ühendust võtta e-kirja teel, saata sõnum, veelkord helistada või käia vaatamas, kas kontor on avatud. Oluline on, et töötaja teeks endast kõik oleneva, et kokkulepitud tingimustel tööd teha või vähemasti selgust saada tuleviku osas.

Võib juhtuda, et tööandjaga ei saagi kontakti ning töötaja on olukorras, kus töölepingu täitmine on võimatu, samuti pole tööandja esitanud ülesütlemisavaldust töölepingu lõpetamiseks. Sellisel juhul on töötajal endal võimalik tööleping erakorraliselt üles öelda tööandjapoolse kohustuse olulise rikkumise tõttu (töölepingu seaduse § 91 lg 2), kuna tööandja ei ole töötajat kindlustanud kokkulepitud tööga. Nimetatud alusel töösuhte ülesütlemisel tekib tööandjal kohustus maksta töötajale hüvitist kolme kuu keskmise töötasu ulatuses.

Ülesütlemisavaldus tuleb vormistada vähemalt kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis, st võib saata nii kirjalikult kui ka e-kirjana. Kui avaldus saadetakse tähtkirjaga, siis tuleb see saata tööandja juriidilisel aadressil (hoidke kviitung alles!). Töölepingu ülesütlemise jõustumine ei nõua teise poole (antud juhul tööandja) nõusolekut ning tööleping lõpeb ülesütlemisavalduses näidatud päeval. Töösuhte lõppedes on tööandjal kohustus välja maksta lõpparve. Kui tööandja seda ei tee, on töötajal võimalus saamata jäänud töötasu ja hüvitise nõudega pöörduda töövaidlusorgani poole.

Üksikasjad

Avaldatud: 27 Oktoober 2014

• Maaleht
• Elatisabi seadus

Lugeja küsib: Oleme veel mehega abielus, kuid ei ela koos ja meil on kaks alaealist last. Hetkel maksab mees mitteametlikult 355 eurot elatisraha. Kuid sooviksin seda teha ametlikuks, kuna ähvardab iga kuu, et järgmine kuu enam ei maksa.

Et asi teha ametlikuks, kas kõigepealt tuleb lahutada? Kas mul on ka õigust nõuda suurem summa? Oletame, et laste isa palgaks on ca 700 eurot kuus. Või on ka võimalus, et määratakse 355-st väiksem summa, kuna minul sissetulekut pole (olen alla 2 a lapsega kodune).

Vastab jurist Hanna Kivirand, Õigusbüroo Puurits & Partnerid

Kui laste isa on siiani korrektselt elatist maksnud, siis ei ole otseselt põhjust nö asja ametlikuks tegemiseks. Kohtusse pöördumise aluseks on eelkõige ikkagi olukord, kus laste isa on oma ülalpidamiskohustust laste ees rikkunud ehk siis jätnud elatise maksmata (või teinud seda ebapiisavas suuruses). Kui selline olukord tekib, saate elatisraha väljamõistmiseks esitada kohtusse hagiavalduse või maksekäsu kiiremenetluse avalduse. Seejuures ei ole oluline asjaolu, kas olete laste isaga abielus või lahutatud, kohtusse pöördumiseks annab aluse see, et laste isa oma ülalpidamiskohustust ei täida.

Perekonnaseadusest tulenevalt ei tohi elatis ühele lapsele olla väiksem poolest alampalgast ehk sellel aastal väiksem kui 177,5 eurot lapse kohta. Erandkorras on küll võimalik seda vähendada, kuid reeglina mõistetakse miinimumsummas elatis vanemalt välja. Kui lapse igakuised vajadused on suuremad kui 355 eurot ja soovite elatist suuremas summas kui pool alampalka, tuleb lapse/laste kulutusi üsna detailselt tõendada.

Loe lisaks nõuandeid samal teemal või küsi tasuta nõu vastused.ee lehel.

Üksikasjad

Avaldatud: 27 Oktoober 2014

• TÖÖLEPINGU SEADUS
• Delfi

Kõik soovivad, et nende tööasjad sujuksid ladusalt ning stressi oleks võimalikult vähe. Kui teatud harjumused oma tööasjades kõrvaldada, siis on väga lihtsalt võimalik saavutada paremaid tulemusi.

1. Ära kiru teisi ega räägi neid taga. Kõik, mida sa teiste kohta räägid, võib sulle mingi hetk kätte maksta. Kui inimene kuuleb, et sa oled tema kohta halba rääkinud, otsustab ta sulle tagasi teha. Ja see tagasitegemise hetk võib olla just siis, kui sul on tema abi kõige rohkem vaja.

2. Ära ole egoistlik üksikmängija. Arvesta teistega ja meeskonnaga, siis on sul palju paremad võimalused oma tegevustes edu saavutada.

3. Ära jäta tegemata kõige olulisemaid tegevusi. Oluliste asjade tegemine on see, mis viib kõige rohkem edasi. Isegi kui sa jätad samal ajal tegemata vähem olulisi tegevusi, siis liiguvad asjad edasi.

4. Ära tee asju viimasel hetkel, siis hakkab lõpus ikka kiire ja asjad võivad ebaõnnestuda kiirustamise tagajärjel.

5. Ära tegutse ilma tegevuskavata. Tegevuskava on teekond sinu eesmärkide täitmisele. Ilma kavata tegutsemine on sama kui alustada jalgrattaga teekonda ühest linnast teise, ilma kaardita.

6. Ära lasku üleliia stressi. Lõppude lõpuks on sinu tervis elus kõige olulisem. Mingil tasemel stress on loomulik ja edasiviiv jõud, see on väike abimees, kes toidab sinu kohusetunnet. Aga liiga palju muretseda ja mõelda nii, et uni õhtul ei tule ja muutud aina närvilisemaks, ei ole mõtet. Lõppude lõpuks on kõik mööduv.

7. Ära lükka tegemisi edasi, kui sul on võimalus nad kohe ära teha. Aeg ajalt avastame end tegevuste ees, mille saaks kohe ära teha, aga lükkame edasi, kuna aega on. Samal ajal ei tee me mitte midagi muud. Parem on siis tegutseda kohe, sest parim tunne on ikkagi siis, kui töö on tehtud.

8. Ära loobu, kui kohtad tagasilööke või takistusi, jonnakus viib sihile. Enamus tippsportlasi ja ärimehi ajavad jonnakalt oma soovitud tulemusi taga. Siin tuleb muidugi jälgida, et jonnakusega üle ei pinguta. Mõnes kohas on vahel tark ikkagi loobuda, kui paistab, et valitud tee võib olla vale.

Autor: Rain Siemer

Üksikasjad

Avaldatud: 24 Oktoober 2014

• TÖÖLEPINGU SEADUS
• Tööinspektsioon

Oktoobrikuu viimasel pühapäeval läheme üle talveajale. Ööl vastu 26. oktoobrit tuleb kella tunni võrra tagasi keerata, mis tähendab, et sellel ööl tööl olevatele inimestele võib lisanduda üks töötund.

Töötajaid, kes töötavad esmaspäevast reedeni, see ei mõjuta. Samuti ei muutu selle kuu üldine tööaeg. Kellakeeramine mõjutab neid, kes on ööl vastu pühapäeva tööl. See tähendab, et öövahetuses töötajatel tekiks justkui lisatund tavapärasele töövahetusele juurde.

Tööandja peaks tööajakava koostamisel lisatunniga arvestama. Töötaja ja tööandja võivad kokku leppida, et töötaja kohustub tegema tööd üle kokkulepitud tööaja, antud juhul tund aega kauem.

Summeeritud tööajaarvestusega töötajatel hüvitatakse võimalikud ületunnid (kaasa arvatud kellakeeramisest tulenev lisatund) arvestusperioodi lõpus.

Siiski tasub tööandjale südamele panna, et tunni võrra pikemas töövahetuses peavad pooled kokkuleppele jõudma ning töövahetuse pikkus ei tohi ületada 13 tundi.