Üksikasjad

Avaldatud: 10 november 2014

• TÖÖLEPINGU SEADUS
• Postimees

Keegi meist pole immuunne. Ühel päeval ärkad üles ja taipad, et hakkad jõudma oma elu keskpunkti. Paljude jaoks toob see endaga kaasa küsimusi õnne, tervise ja saavutuste kohta ning enamasti ei leita neile küsimustele rahuldust pakkuvaid vastuseid.

Nõustaja Peter C. Diamond ütles, et keskiga ei peagi olema aeg, mil inimesel on olemas kõik, mida ta hing ihkab. «See on aeg, mil meil on endast kõige rohkem anda,» sõnas Diamond. «Kõige mõistlikum oleks vaadata teadlikult oma praegust olukorda ja seda, milline on su elu. Astu sammuke tagasi ja vaata, mis on sul olemas,» soovitas Diamond Business Insiderile antud intervjuus.

Diamond tõi välja seitse märki, mis võivad viidata sellele, et sind ootab ees keskeakriis.

1. Vankuv enesekindlus

Sa hakkad endalt küsima, mida ja miks sa seda teed. Oled pingutanud selle nimel, et saavutada teiste poolt defineeritud edu, aga su karjäärivalik pole sulle kunagi täit rahuldust pakkunud. Tekib küsimus, kas sinust on üldse kasu.

Nõuanne: defineeri ise enda jaoks edu nii, et sa tunneksid oma väärtust ja seda, et sinust on ettevõttele kasu. Kui oled ettevõtja, on nüüd hea aeg oma firma eesmärgid üle vaadata.

2. Sa pole oma saavutustega rahul

Sa ei arene ega kasva enam, töö ei esita sulle väljakutseid. Oled olnud hea sõdur, käitunud nii, nagu teised on oodanud ja seetõttu oled usaldanud oma saatuse võõrastesse kätesse. Seetõttu pole sa ise oma karjääri aktiivselt juhtinud. Kas sul on praegu see vabadus, mida sa ettevõtjana ihkad?

Nõuanne: analüüsi oma karjäärieesmärke ja ambitsioone. Praegu võib olla õige aeg, et end taasluua läbi uute oskuste omandamise või uute võimaluste leidmise. Firmaomaniku jaoks on nüüd hea aeg õppida käituma kui tõeline juht, mitte usin töömesilane.

3. Oled loobunud kontrollist

Kui oled tippu jõudmise nimel elu eest pingutanud, oled ilmselt unustanud, kes sa tegelikult oled. Ilma hea eeskujuta võid hakata jäljendama teisi inimesi, kes on juhipositsioonidel. Hakkad ennast ohverdama selleks, et paremini teistega kokku sobida.

Nõuanne: ütle selgesõnaliselt välja, milline juht sa tahad olla. Millised on sinu tõekspidamised? Kuidas sa tahad, et teised sind kohtleksid? Kuidas tahad teisi kohelda? Leia ühenduspunkt oma väärtushinnangutega. Kui tunned, et oled jooksnud ummikusse, mine tagasi oma põhiväärtuste juurde, et leida uuesti õige tee.

4. Tunned, et sind on kõrvale jäetud

Sulle tundub, et sa hulbid üksinda, meeskond, ülemused, investorid või juhtkond on su justkui unustanud. Sul võib olla raskusi, et end teiste silmis tähtsaks muuta.

Nõuanne: saa uuesti tuttavaks oma parimate oskustega. Pane kirja oma viis kõige tugevamat omadust ja oma panus ettevõtja või firmajuhina. Inimesed kipuvad unustama või alavääristama oma saavutusi, kuid oma edu üle tuleks kogu aeg rõõmu tunda.

5. Liigud vabakäigul

Sa oled emotsionaalselt halvatud ja su elu ei liigu edasi. See saab alguse siis, kui kaotad silmist sinu enda soovid, sest keskendud alati teistele. Sa tunned iga isikliku otsuse raskust ja sedagi, kuidas need otsused mõjutavad teisi. Frustratsioon muudkui kasvab ja sulle tundub, et sa kaotad järjest tükikesi endast.

Nõuanne: tee kindlaks, mida on sul tarvis, et tunda rahuldust ja saada energiat. Leia füüsiline, loominguline või intellektuaalne väljund, mis on mõeldud vaid sinule ja leia sellega tegelemiseks aega. Mine puhkama, see annab energiat. Ära kontrolli hommikul vara e-kirju, mine hoopis jooksma. Kui juht hoolitseb enda eest, siis saavad sellest kasu ka teda ümbritsevad inimesed.

6. Oled kaotanud sihi

Seda võid kogeda siis, kui suudad entusiastlikult ette kujutada erinevaid karjäärivõimalusi, aga nagu laps kommipoes, ei suuda sa valida välja seda, mis sind kõige rohkem huvitaks. Tulemuseks on see, et valikuvõimaluste kirjusus mõjub sulle kurnavalt. Kuigi see on hea, et sa oskad erinevaid võimalusi näha, mõjub see siiski sulle ja su ümbritsevatele negatiivselt, sest sa räägid rohkem kui tegutsed.

Nõuanne: pane konkreetselt kirja oma karjääri või äri puudutavad kriteeriumid. Mida sa sooviksid teha, kellega ja miks? Kuidas sa seda teeksid?

7. Üha suurenev rahulolematus

Kuigi sul võib olla hea töö või edukas firma, ei tunne sa rahuldust ja see mõjub sulle kurnavalt. Sa oled kogunud kokku pisiasju, mis tähendavad sinu jaoks edu, kuid sa oled unustanud, mis sind tegelikult erutab. Nüüd sa tead, mida sa tahaksid teha, aga sa pole leidnud veel õiget rada. Miski või keegi, võimalik, et su tööandja, hoiab sind tagasi.

Nõuanne: asu oma karjääri juhtima, muidu võib juhtuda, et keegi teine juhib seda sinu eest. Pane selgelt ja tabavalt paika, kuidas muutused mõjuksid nii sulle kui su firmale positiivselt. Tee kindlaks, kas sinu tutvusringkonnas oleks mõnu mentor, kes sind toetaks ja aitaks sul muutusi ellu viia.

Pole tähtsust, kui vana sa oled, ära jäta neid märke tähelepanuta. See on hea aeg, mil oma parimaid omadusi avastada ja kasutada neid ära, et elus edasi liikuda.

Naine»Karjäär

Toimetaja:
Naine24

Üksikasjad

Avaldatud: 10 november 2014

• TULUMAKSUSEADUS
• Ärileht

Lasse Lehis,
Eesti maksumaksjate liidu juhatuse liige
ärileht.e

Maksu- ja tolliamet avalikustas oktoobri alguses oma veebilehel esmakordselt maksukohustuslaste tasutud maksude koondsummad. Nüüd on siis „Eesti majanduse läbipaistvuse“ tähetund saabunud ja kõik, kes veel enne juhuslikult ei teadnud, said nüüd teada, et kõige rohkem „panustab“ Eesti riigieelarve täitmisse Eesti Vabariik ise. Palju õnne!

Saime teada, millised riigiasutused on suured tööandjad, samuti seda, et Sotsiaalkindlustusamet, haigekassa ja töötukassa maksavad palju selliseid hüvitisi, millelt peetakse kinni tulumaksu.

Samuti on põhjust rõõmustada kõigil autojuhtidel, elektri- ja gaasitarbijatel, nikotiinisõltlastel, õllesõpradel, veininautijatel, viinaninadel ja kasiinokülastajatel. Ka teie panust on märgatud. Tõsi, tabelis esindavad teid tootjad, müüjad ja maaletoojad, kellele riik on pannud austava ülesande meie käest maksud kokku koguda ja üle kanda. Tublid!

Edetabeli tipus troonivate ettevõtjate edu saladus seisneb selles, et bensiini ja diislikütuse hinnast moodustab aktsiis keskmiselt umbes 30%, maagaasi hinnast 5%, elektrienergia hinnast 3%, õlle hinnast 16%, siidri hinnast 18%, veini hinnast 8%, vahetoote hinnast 14%, viina hinnast 50% ja sigarettide hinnast 65%. Sellele tuleb lisada veel ka käibemaks, mis on kõikide toodete puhul kuuendik ehk 16,7% lõpphinnast.

Käibemaksu ja aktsiiside osakaal Eestis müüdud toote lõpphinnast (ümardatud täisprotsendini)

Raamatud, ajakirjad, ravimid, majutusteenus – 8%
Kõik muud „tavalised“ kaubad ja teenused – 17%
Elektrienergia – 20%
Maagaas – 22%
Vein – 25%
Õlu – 33%
Bensiin – 47%
Viin – 67%
Sigaretid – 82%

Põhjust häbeneda pole ka korralikel inimestel, kes kulutavad viimsegi sendi tervislikele toitudele, telekavaatamisele, internetis surfamisele ja sõbrannadega lobisemisele — igast kulutatud eurost läheb 17 senti käibemaksuna otse riigile, lisaks maksate te ka kinni müüjate ja teenindajate palgad koos kõikide maksudega. Teid esindavad edetabelis Maxima, Rimi, Selver, Elion, EMT ja Elisa. Kindlasti maksite te kaardiga, veel parem kui järelmaksu kaardiga. Sellega olete andnud oma osa ka SEB ja Swedbanki panusesse. Tõsi küll, mitte käibemaksuna, vaid pangatöötajate töötasudelt makstud maksudena. Aga millestki peavad ka nemad elama.

Uhkust võivad tunda ka need, kes usaldavad oma korteri valve G4S hoolde. Kuigi nad ei pea pidevalt poest omale uusi asju (varastatud asjade asemele) ostma, toovad nad leiva turvameeste lauale ja maksud riigikassasse. Ka haige tasub olla, sest lisaks haigusrahadelt kinni peetud tulumaksule ootab riik makse ka arstide ja õdede palkadelt. Loomulikult pole paha mõte ka koolis käia, sest ega õpetajadki oma tööd tasuta ega maksuvabalt tee. Ja tegelikult polegi vahet, sest iga liigutus ja hingetõmme, mida sa teed, käivitab kusagil protsessi, mille tulemusena laekub riigile makse.

Kui keegi ikka veel ei usu seda ning püüab „edetabelist“ paaniliselt otsida „Ameerika onu“, kes tuleks meie eest makse maksma, siis seda onu võite te otsima jäädagi. Selle kinnituseks toome väikese graafiku, kus on toodud 2015. aasta planeeritava maksutulu (kokku 7,26 miljardit eurot) jaotus maksuliikide vahel. Arvesse on võetud kõik nii riigile, kohalikule omavalitsustele kui mujale (nt töötukassa, pensionifondid) laekuvad maksud ja maksed. Arvutuste algandmed on saadud 2015. aasta riigieelarve seletuskirjast.

Maksude laekumine 2015. aastal (miljonites eurodes)
Sotsiaalmaks 2639,90 36,36%
Käibemaks 1865,00 25,69%
Füüsilise isiku tulumaks 1135,00 15,63%
Kütuseaktsiis 424,00 5,84%
Juriidilise isiku tulumaks 319,80 4,40%
Alkoholiaktsiis 240,00 3,31%
Tubakaaktsiis 185,00 2,55%
Töötuskindlustusmakse 150,10 2,07%
Kogumispensionimakse 129,00 1,78%
Maamaks 59,00 0,81%
Tollimaks 52,90 0,73%
Elektriaktsiis 33,10 0,46%
Hasartmängumaks 22,70 0,31%
Raskeveokimaks 4,30 0,06%
Pakendiaktsiis 0,50 0,01%
Kokku: 7260,30

Seda, kui mõttetu on taolise edetabeli koostamine, kirjutasin ma juba veebruarikuus, kui Rahandusministeerium oma surematu eelnõuga välja tuli. Võrreldes algse eelnõuga on tehtud mõned muudatused, mistõttu praegune pilt ei vasta päriselt minu ennustustele. Nimelt ei kuvata nimekirjas negatiivseid väärtusi, vaid tabel lõppeb nullidega. Teise uuendusena kuvatakse maksud kahes tulbas — kogusumma ja eraldi nn tööjõumaksud (kuhu paigutus kuidagi märkamatult ka ravikindlustuse, töötuskindlustuse jt hüvitistelt, pensionidelt jne kinni peetud tulumaks). See muudatus, mille eesmärk oli muuta „edetabel“ informatiivsemaks (toob reljeefsemalt välja aktsiiside ja käibemaksu kogujad), tegi osaliselt pildi veel kirjumaks, seda seadusekirjutajate lohakuse tõttu. Nii on näiteks sundkindlustusmaksed (töötuskindlustuse ja kohustusliku kogumispensioni makse) arves „tööjõumaksude“ veerus, aga kogusummas ei sisaldu.

Selle kõrval polegi suurt põhjust imestada, miks näiteks selline pisike asi nagu riigisaladuse kaitse esimese hooga täitsa ära ununes (Ärilehe 10. oktoobri artikkel "Maksuamet avalikustas, kui palju maksavad kapo ja teabeamet riigimakse" - toim.). Nagu ka see, et enamiku füüsilisest isikust ettevõtjate puhul toimub maksusummade avalikustamise kaudu ka saadud sissetuleku avalikustamine, mis võib meie hinnangul olla vastuolus üsna mitme põhiseaduse sättega. Seda kahtlust palume me mõistagi kontrollida ka õiguskantsleril.

Seniks aga võime jätkata ennustusvõistlusega — ennustada võiks mitte niivõrd seda, kes küll võiksid troonida 10. jaanuari „edetabelis“ (kes artikli läbi luges, teab seda niigi), vaid pigem seda, kas järgmine nimekiri üldse veel uudisekünnist ületab. Sest kui lugeda praeguse „uudisepommi“ kommentaare, siis suur osa lugejaid võttis seda kui musta huumorit või äärmisel juhul pidas mõne algaja „lapsajakirjaniku“ amatöörlikuks kirjatööks. Aimamata, et tegemist on väärika ettevõtlusorganisatsiooni algatusega. Samas, kui palju tõeliselt ohtlikke ja kahjulikke rumalusi tänu sellele „eksperimendile“ tegemata jäi, ei tea meist keegi.

Artikkel ilmus Eesti Maksumaksjate Liidu ajakirjas MaksuMaksja.

Üksikasjad

Avaldatud: 10 november 2014

• TÖÖLEPINGU SEADUS
• Postimees

Julgustus lastega naistele: suure tõenäosusega olete tööl võrreldes lastetute naistega palju tootlikumad.

St. Louis’i Föderaalreservi pangas tehti põhjalik uuring, millega selgitati välja, et viimase 30 aasta jooksul on pea igas valdkonnas oma tulemustega teisi edestanud lastega naised. Kusjuures, kõige produktiivsemaks osutusid emad, kel on vähemalt kaks last, vahendab Washington Post.

Uurijad tahtsid teada, kuidas laste saamine kõrgelt kvalifitseeritud naiste töövõimet mõjutab. Kuna teatud ametite (näiteks kirurgi, konsultandi või projektijuhi) puhul pole alati tulemuste põhjal töö kvaliteeti võimalik määrata, otsustati soorituse ligikaudseks hindamiseks analüüsida rohkem kui 10 000 akadeemilise majandusteadlase uurimustööde hulka. Säärast ametit ei saa pidada ilma vastava kõrghariduseta, lisaks on nende tööd lihtne leida, salvestada ja klassifitseerida.

Tulemused olid uurijaile suureks üllatuseks. Meeste töö tulemused ei erinenud oluliselt siis, kui neil ei olnud lapsi või kui neil oli ainult üks laps. Küll aga näitasid neist palju suuremat tootlikkust need mehed, kel oli kaks või rohkem lapsi.

Seevastu naiste puhul oli laste arv töökusele dramaatilise mõjuga. Uurijaid leidsid, et neil naistel, kel polnud ühtegi last, olid oma karjääri esimese viie aasta jooksul võrreldes emadega oluliselt kehvemad töötulemused. Kusjuures kõige paremad töötulemused olid neil naistel, kel oli rohkem kui kaks last.

Siinkohal on oluline ära märkida, et vaatluse all oli väga väike privilegeeritud olukorras naiste grupp. Suure tõenäosusega olid enamikul neist naistest planeeritud lapsed ja tööandja võis ka omalt poolt laste saamist soodustada. Võimalik, et neil polnud muret ka lapsehoidja palkamisega, tänu millele neil oli võimalus näiteks pikemalt tööl olla. Väikese sissetulekuga ja väheste oskustega emadel on enamasti teistsugune töökeskkond.

Aga ka sel juhul võivad uuringu tulemused tunduda ebaloomulikud töötavale emale, kes on tundnud süümepiinu, sest pole lapse haiguse tõttu oma tööga õigeks tähtajaks valmis saanud. Või naisele, kel on koosolekul raske süveneda, sest ta on pool ööd mudilast tagasi magama viinud. Või emale, kes on töölt varem ära hiilinud, et lasteaia kevadpeole jõuda.

Tõepoolest, lapsed võivad tööle ka halvasti mõjuda. Uuringust selguski, et pisikeste lastega naiste töötulemused kahanevad 15-17 protsendi võrra. Mitme lapsega naistel langeb töötootlikkus esimese lapse korral 9,5 protsenti, teise lapsega 12,5 protsenti ja kolmanda lapsega 11 portsenti. Kuid nagu kõik vanemad teavad, siis päevad on pikad ja aastad lühikesed. Emad on produktiivsemad nii enne laste sündi kui veel pikalt pärast laste saamist. Kui vaadata lastega naiste karjääri üldisemalt, siis on nad ikkagi palju usinamad kui nende lastetud kaaslased.

«Sel ajal, kui sul on väikesed lapsed, mõjutab see su tööd,» sõnas Christian Zimmerman, kes on üks uuringu autoritest. «Aga tundub, et pärast seda on mõju vastupidine.»

Zimmermanni selgitusel on tõenäoline, et naised, kes saavad palju lapsi, sobivadki suurepäraselt majandusteadlasteks. Selle kohta on mõiste «survivor bias» ehk ellujääja eeldus. Võib-olla on nende amet ja maine nii kindlad, et nad ei tunne end seepärast halvasti, kui pere jaoks aega näpistavad. Või siis on nad lihtsalt väga osavad ajajuhtijad ja organiseerijad.

«Eduka uurimistöö tegemise oluline komponent on organiseerimisvõime,» lisas teadur. «Ehk ongi kõik tulemused sellest tingitud.»

Olgu kuidas on, aga uuringu tulemused mõjuvad julgustavalt kõigile neile lastega vanematele, kes on tööl oma panuse pärast muret tundnud.

Naine»Karjäär

Toimetaja:
Linda Pärn

Üksikasjad

Avaldatud: 10 november 2014

• TÖÖLEPINGU SEADUS
• Delfi

Lugeja küsib:
"Kas töötaja tohib iga kuu käia töö ajast eraarsti juures ja tööandja peab talle selle eest maksma tunnitasu ning kas politseis ütlusi andmas töö ajast läheb tööaja arvele või peab see toimuma omast vabast ajast?"

Vastab Tiit Kruusalu, juhatuse liige, METI personaliabi OÜ, www.metiabi.eu; www.facebook.com/METIabi:

"TLS § 38 ja § 42 koosmõjus on tööandjal kohustus anda töötajale vaba aega ja maksta selle eest keskmist tasu, kui töötaja ei saa tööd teha tema isikust tuleneval, kuid mitte tahtlikult või raske hooletuse tõttu tekkinud põhjusel või kui töötajalt ei saa töö tegemist oodata muul tema isikust mittetuleneval põhjusel.
Sotsiaalministeeriumi poolt antud selgituste kohaselt peab olema tegemist ühekordsete või lühiajaliste põhjustega, kui tööd ei ole võimalik teisiti korraldada. Nii näiteks võib olla põhjendatud ühekordne eriarsti juurde minek, mida on oodatud mitu kuud ja määratud aeg arsti poolt on "võta või jäta". Samas igakuiselt ettemääratud ajal arsti juures käimise eest tööandjale selle talumise koormust peale panna on juba põhjendamatu. Sellisel juhul tuleks leida teised võimalused, kokkuleppel tööandjaga kas töö ümber korraldamiseks, puudutud tundide tagasi tegemiseks või puhkusepäevade arvelt.
Politseis ütluste andmine ei ole eeldatavalt regulaarne tegevus ja töötajal reeglina puudub võimalus kutsel määratud aega muuta, seetõttu peaks tööandja seda võimaldama koos keskmise töötasu säilitamisega."

Vastused.ee