Üksikasjad

Avaldatud: 04 november 2014

• TÖÖLEPINGU SEADUS
• Ärileht

Agne Narusk

Noortele ja vanemaealistele on tutvused olulisim töö saamise viis, selgub statistikast.

Kõige keerulisem on Eestis töökohta leida noortel ja vanemaealistel (50–74-aastastel) ehk neil, keda tööandjad enim vältida püüavad, viitavad töötukassa kogutud pikaajalise töötuse näitajad.

Pole ime, et õigete inimeste tundmine on kujunenud töötajaskonna vanuseskaala mõlemas otsas võtmeküsimuseks number üks: noored püüavad tutvuste kaudu saada oma esimese töökoha ehk jõuda tööturule, vanemaealiste eesmärk on mitte lasta end välja tõrjuda. See sai kinnitust ka ametlikus statistikas, kui uuriti, mil moel on inimesed oma töökoha saanud. Tutvuste kaudu töö saamine oli 2013. aastal 15–24-aastaste ja 50–74-aastaste seas kõige olulisem töö saamise viis, märgib statistikaameti eile avaldatud kogumik „Muutuv majandus ja tööturg”.

Artikkel jätkub ...

Täismahus lugemiseks logi sisse, telli digipakett või osta päevapilet.

Üksikasjad

Avaldatud: 03 november 2014

• Postimees
• RIIKLIKU PENSIONIKINDLUSTUSE SEADUS

Riigikontroll nendib aastaraportis, et Eestil tuleb olla valmis reformideks, mis muudaks sotsiaalsüsteemi rahastamise jätkusuutlikumaks. Üheks murepunktiks on pensionisüsteem, mille jätkusuutlikkuse tagamiseks tuleb teha kiireid muudatusi.

2014. aastal on riigi eelarvestrateegia aastateks 2015–2018 järgi pensionikindlustuse puudujääk 380 miljonit eurot. Võrreldes 2013. aastaga on puudujääk kasvanud 20 protsenti. Puudujääk ei too kaasa seda, et pensionid jääksid välja maksmata, aga nende maksmiseks tuleb lisaks sotsiaalmaksu laekumisele leida riigieelarvest lisaraha teiste valdkondade arvelt.

Puudujääki põhjustab lisaks demograafilise olukorra muutustele ka pensionisüsteemi praegune korraldus, kus pensioni eriskeemide tõttu on võimalus minna varakult pensionile ning saada pensioni pika perioodi jooksul. Selliseid riiklikke eriskeeme ei pea riigikontroll enam põhjendatuks olukorras, kus vanaduspensioniiga pidevalt kasvab ning kogumispensionisüsteemis koguvad inimesed pensioni endale ise.

Riik on otsustanud, et pensioniiga tuleb tõsta ning alates 2026. aastast on üldine pensioniiga 65 aastat. Samas ei taga see pensionikindlustuse rahalist jätkusuutlikkust ka edaspidi, nenditakse riigikontrolli aastaraportis.

Et tagada pensionisüsteemi jätkusuutlikkus, tuleks riigikontrolli hinnangul:

* leida võimalikult kiiresti ja kehtestada alates 2026. aastast, mil lõpeb kindlaksmääratud pensioniea tõus, Eesti demograafilist ja majanduslikku olukorda ning pensionisüsteemi eripärasid arvesse võttes kõige sobivam süsteemi automaatne kohandamismehhanism. Automaatne kohandamismehhanism võimaldab kohandada pensionisüsteemi vastavalt kokku lepitud statistilistele näitajatele, vähendades seega sõltumist poliitilistest teguritest. Näiteks on võimalik siduda vanaduspensioniiga oodatava elueaga, mispuhul pensioniiga kohandatakse regulaarselt vastavalt oodatava eluea statistikale;
* kaotada pensionide eriskeemid, mis võimaldavad minna pensionile enne üldist vanaduspensioniiga. Asendada varajane pension vajaduse korral tõhusate isikukaitsevahenditega, pakkuda rehabilitatsiooniteenuseid või kompenseerida suurema palgaga ning pakkuda karjääri lõpufaasis paralleelselt töötamisega võimalust osaleda riiklikus täiendus- ja ümberõppes;
* viia lõpule töövõime reform. Seejuures ei tohi kindlasti unustada muudatuste algseid eesmärke, st pidurdada töövõimetuspensionäride arvu kasvu ja vähendada riigi põhjendamatuid kulusid.

POSTIMEES.ee»Eesti uudised

Toimetaja:
Tiina Kaukvere

Üksikasjad

Avaldatud: 03 november 2014

• Postimees
• RIIKLIKU PENSIONIKINDLUSTUSE SEADUS

Et säilitada praegust töötajate ja pensionäride praegune suhe säiliks, peaks pensioniiga 2020. aastaks olema 65 aastat. Praegu jäävad inimesed pensionile oluliselt varem.

«Statistikaameti rahvastikuprognoos ennustab rahvaarvu 10 protsendilist vähenemist aastaks 2040. Et rahvaarv väheneb, peavad tulevikus inimesed ilmselt kauem tööelus osalema. Selleks, et praegune töötajate ja pensionäride suhe säiliks, peaks pensioniiga olema 2020. aastal 65 aastat, 2030. aastal 68 aastat ning 2040. aastal 70 aastat,» tõdes juhtivstatistik Yngve Rosenblad pressiteate vahendusel. «Praegu lõpetatakse tööelu aga selgelt varem, keskmiselt 59-aastaselt, ning sageli on selle põhjuseks tervis,» märkis ta.
Töö saamise viisi, ametikoha kui ka tööga rahulolu puhul on vanus oluline. Statisikaamaeti peaanalüütik Siim Krusell tõdes, et noorte tööle saamisel on tutvused kõige olulisemad, samuti töötavad noored sagedamini lihtsamatel töödel. «Lihtsamat tööd tegevad noored on samas tööga rohkem rahul kui sama tööd tegevad vanemad inimesed,» tõi Krusell välja. «Haridus on töökarjääri kujundamisel olulise tähtsusega. Noortel, kes piirduvad teise taseme haridusega, kulgeb karjäär suure tõenäosusega sinikraena. Kolmanda taseme hariduse omandanud noored aga töötavad tippspetsialisti või juhina,» märkis ta.

Majandus24»Majanduspoliitika

Toimetaja:
Marge Tubalkain

Üksikasjad

Avaldatud: 03 november 2014

• TÖÖLEPINGU SEADUS
• Ärileht

Tööturuülevaadet tehes märkis statistikaameti peaanalüütik Siim Krusell, et noorte tööle saamisel on olulised nii tutvused kui ka haridus.

"Töö saamise viisi, ametikoha kui ka tööga rahulolu puhul on vanus oluline," lisas ta. Krusell tõdes, et noorte tööle saamisel on tutvused kõige olulisemad, samuti töötavad noored sagedamini lihtsamatel töödel.

"Lihtsamat tööd tegevad noored on samas tööga rohkem rahul kui sama tööd tegevad vanemad inimesed," tõi Krusell välja.

"Haridus on töökarjääri kujundamisel olulise tähtsusega. Noortel, kes piirduvad teise taseme haridusega, kulgeb karjäär suure tõenäosusega sinikraena. Kolmanda taseme hariduse omandanud noored aga töötavad tippspetsialisti või juhina," märkis ta.