Üksikasjad

Avaldatud: 15 november 2014

• TÖÖLEPINGU SEADUS
• Postimees

«Varem oli ettevõttes kaks vahetust, hommikune ja õhtune. Vahetuse kestvuseks oli kaheksa tundi. Hommikune vahetuse kestvus oli 6.00-14.00 ja õhtune vahetus kestis 14.00-22.00, nädalavahetused olid vabad. Nüüd palgati inimesi juurde ja tekkis kolm vahetust. Juhtkond väidab, et nüüd ei tule tunnid täis ja seega on vahetuse kestvuseks määratud 8 h 30 min. Hommikuse vahetuse kestvus on 6.00-14.30 ja õhtune vahetus 14.30-23.00. Kuna nüüd käib töö graafiku alusel, pole ka enamik nädalavahetusi vabad. Kas selline tegevus on seadusega kooskõlas, ilma nõusolekuta pikendavad vahetuste kestvust?» küsib lugeja.

«Teine küsimus on veel, pühade ajal on kõigil vaba. Kui nüüd graafiku alusel tööd teha, siis aeg-ajalt ju kellelegi satub vaba päev pühadele. Seega teoreetiliselt peab inimene rohkem töötama, kuna temal on nagunii vaba päev, aga teised ei pea tööle tulema, kuna tegemist on pühadega. Meile tundub see ebaõiglane, kas seaduses on selline olukord kuidagi reguleeritud?» kirjutab küsija.

Vastab Tiit Kruusalu METI personaliabist.

Tulenevalt töölepinguseaduse (TLS) § 47 lõikest 4 võib tööandja tööaja korraldust ühepoolselt muuta, kui muudatused tulenevad tööandja ettevõtte vajadustest ja on mõlemapoolseid huve arvestades mõistlikud. Teie kirjeldatud olukorras jääb mulje, et muudatus ei ole ebamõistlikult suur. Mõistlikkuse printsiip ja vastastikused huvid võiksid tulla kaalumisele näiteks juhul, kui töötajad ei jõuaks töökorralduse muudatuse tulemusena enam kojuminekuks ühistranspordi peale ja tööandja jätab selle küsimuse lahendamata.

Mis puudutab väidet, et graafiku alusel töötades peab keegi pühade tõttu rohkem töötama, siis selle lükkan ümber. Sõltumata sellest, kas graafikujärgne töö satub pühade peale või mitte, on tööajanorm ühes kuus kõikidele töötajatele ühesugune. Vahe on ainult selles, et kelle vahetus satub pühade ajale, selle töö tuleb tasustada TLS § 45 lõike 2 alusel kahekordselt. Kui kelleltki nõutakse tööd üle tööajanormi (ületunnitöö), siis see tasustatakse TLS § 44 lõike 6 ja lõike 7 alusel kas samas mahus vaba ajaga või rahas pooleteise-kordselt.

Iga muudatus sisseharjunud rutiinile võib esialgu tekitada ebakindlust, aga kiiremini kohanevad need, kes oskavad muutunud olukorras enda jaoks midagi positiivset leida. Olgu selleks siis võimalus pühadetasu saada, rohkem vaba aega nädala sees, kui ametiasutused lahti on jne.

Loe lisaks nõuandeid samal teemal või küsi tasuta nõu vastused.ee lehel.

Tarbija24»Lugeja küsib
Toimetaja: Tarbija24

Üksikasjad

Avaldatud: 13 november 2014

• TULUMAKSUSEADUS
• Ärileht

Uuest aastast on mitteresidendist juhatuse või nõukogu liikmele makstud tasu tulumaksuga maksustatav ka juhul, kui maksjaks ei ole Eesti juriidiline isik või mitteresidendi Eesti püsiv tegevuskoht.

Deloitte Advisory vanemkonsultant Sigrid Polli selgitab Äripäevas, et hetkel kehtiva tulumaksuseaduse redaktsiooni kohaselt maksustatakse mitteresidendist juhtimis- või kontrollorgani liikme tasud (ehk peamiselt juhatuse ja nõukogu liikme tasud) Eesti tulumaksuga, kui tasu maksjaks on residendist juriidiline isik või mitteresidendi Eestis asuv püsiv tegevuskoht.

Uuest aastast täpsustatakse tulumaksuseadust selliselt, et mitteresidendist juhatuse või nõukogu liikmele makstud tasu on tulumaksuga maksustatav ka juhul, kui maksjaks ei ole Eesti juriidiline isik või mitteresidendi Eesti püsiv tegevuskoht.

Täpsustuse mõtteks on, et nimetatud tasude maksustamine toimuks Eestis olenemata sellest, kes on tasu maksja. Ehk et maksustamise aspektist ei ole vahet, kas sellist tasu maksab residendist või mitteresidendist isik, määravaks on asjaolu, et tasu saadakse Eesti äriühingu või püsiva tegevuskoha juhtimis- või kontrollorgani liikme ametiülesannete täitmise eest (sõltumata nende täitmise kohast).

Loe pikemalt Äripäevast
http://www.aripaev.ee/uudised/2014/11/13/juhatuse-liikme-tasude-tulumaksustamine-muutub.

Üksikasjad

Avaldatud: 14 november 2014

• TÖÖLEPINGU SEADUS
• Postimees

Et viimased minutid kontoris ei mööduks kella vaadates ja sekundeid lugedes, võib need mõne nipiga muuta efektiivseks lõpuks oma tööpäevale.

Tavaliselt on tööpäeva lõpetamiseks kaks võimalust: kas vaadata kella ja lugeda kasutult viimaseid minuteid või tegeleda millegagi väga keskendunult ning täistunni saabudes see poole sõna pealt pooleli jätta, kirjutab Prantsuse veebiväljaanne Journal Du Net.

Kahjuks ei ole aga kumbki nendest kahest variandist eriti efektiivne ning pigem mõjutavad ülejäänud õhtupoolikut negatiivselt. Tuues kaasa sõnelemised perekonnaliikmetega, halva enesetunde ja unekvaliteedi languse.

Uuenda oma ülesannete nimekirja

Efektiivsed töötajad hoiavad alati silma peal kõigel sellel, mida nad ka järgnevate päevade jooksul tegema peavad. Ameerika tööpaikade arendamise ekspert Lynn Tailor selgitab, et viimase kümne minuti jooksul on hea üle vaadata üle, kas kõik päeva eesmärgid said täidetud ning samuti visata pilk peale järgmise päeva tegemistele ja korrastada oma kalender.

Samuti võib aega kasutada selleks, et mõelda oma saavutuste ja ka ebaõnnestumiste peale, analüüsides samal ajal, kas ja mida oleks võinud teisiti teha.

Organiseeri oma kontorilaud

Viimast kümmet minutit tööl saab edukalt kasutada ka töölaua korrastamiseks. «Nii leiate paremini ka üles vajalikud dokumendid, mida olete otsinud. Samuti tõstab teie järgmise päeva produktiivsust paberite sorteerimine ja vajadusel klassifitseerimine,» selgitab Taylor

Viimase-hetke meilid

E-maile tuleb päeva jooksul väga palju, nende seas ka sellised, mis ootavad kiiret vastust. Kui mõni selline e-kiri saabub vahetult enne tööpäeva lõppu, siis võiks proovida võimalusel sellele lühidalt vastata ning lisada kirjale, et vestlus jätkub järgmisel päeval. Aju puhkamise seisukohalt on oluline, et saaksite tööpäeva lõpus töömõtetest lahti. Seega ei tohiks jääda ükski probleem täiesti lahendamata.

Kontakt kolleegidega

Professionaalse õhkkonna juurde kontoris käib ka teineteise tunnustamine. Viimaseid minuteid saab kasutada selleks, et tänada kolleege, kes on teile abiks olnud või kellega olete päeva jooksul teinud meeldivat koostööd. Taylor Lynn selgitab, et see annab hea tunde nii endale kui ka kolleegile.

Hea viis tööpäeva lõpetamiseks on ka kolleegidele «ilusat õhtut» soovimine. See jätab kahe kolleegi vahele sõbraliku õhkonna ega nõua ka suurt pingutust.

Tarbija24»Töö
Toimetaja: Stinne Loo
reporter

Üksikasjad

Avaldatud: 13 november 2014

• AVALIKU TEENISTUSE SEADUS
• Postimees

Valitsusektori töötajate arv peaks igal aastal vähenema ligikaudu 500 inimese võrra, võib-olla isegi kiiremini, ütles eile riigikogus avaliku teenistuse mullust aruannet tuvustanud rahandusminister Maris Lauri.

«Eesti tööealine elanikkond väheneb ning loomulik on eeldada, et ka valitsussektoris liigub töötajate arv enam-vähem sünkroonis sellega,» ütles Lauri. «»Oluline on, et valitsussektori töötajate osakaal ei tõuseks hõivatute seas. See tähendab, et valitsussektori töötajate arv peaks igal aastal vähenema ligikaudu 500 inimese võrra, võib-olla isegi kiiremini.»

Lauri sõnul suurenes mullu keskvalitsuse töötajate arv ühe protsendi võrra võrra ning töötajate arv eri sihtasutustes ja avalik-õiguslikes asutustes 6,4 protsendi võrra. «Samas riigieelarvelistes asutustes töötajate arv vähenes kaks protsenti. See tähendab seda, et riik on suutnud kontrollida n-ö keskvalitsusele lähemal asuvaid asutusi, kuid need, mis jäävad kaugemale, on paisunud,» märkis ta. «Tulevikus tuleb kindasti sellele protsessile tähelepanu oluliselt rohkem pöörata.»

Lauri lisas, et ta ei mõtle, et valitsussektori töötajate arv peaks igal aastal konkreetselt 500 võrra vähenema, vaid peab seda pigem silmas kui trendi.

Majandus24Ȁriuudised
Toimetaja: Aivar Õepa
majandusajakirjanik