Üksikasjad

Avaldatud: 12 november 2014

• TÖÖTERVISHOIU JA TÖÖOHUTUSE SEADUS
• Postimees

Tallinnas lasteaiakasvatajana töötav Ülle Peetersoo kukkus mullu libisemise tagajärjel nii õnnetult, et pidi neljaks kuuks töölt eemale jääma. Tööinspektsiooni kinnitusel on libisemine ja komistamine kõige sagedasemad tööõnnetuste põhjused.

Peetersooga juhtunud tööõnnetus on väga ebatavaline, kuid tagajärjed on paljude libisemiste-kukkumiste puhul just nii karmid. «Õnnetus juhtus eelmise aasta veebruari alguses ja mitte õues, nagu võiks arvata, et libe ja külm aeg, vaid töö juures rühmaruumis. Põhjus ei olnud ka värskelt pestud libedas põrandas ega kõrgetes kontsades,» rääkis Peetersoo tänasel tööinspektsiooni briifingul, mille keskmes olid libisemisest ja komistamisest põhjustatud tööõnnetused.

Nimelt tõi ta lastele kunstnahaga kaetud pehmed matid, mis neile väga meeldisid. Koguni nii väga, et nad kippusid hoogu võtma ja nende peale hüppama. Kuna matt libises, võis tekkida õnnetusoht. «Ütlesin küll, et need on vaid istumiseks ja astumiseks, kuid sellest ei piisanud. Tahtsin teha näitliku õppetunni ning kutsusin lapsed kokku, et tulge ja vaadake, kuidas matile hüpates kukkuda võib. Paraku kukkusin päriselt ja väga õnnetult,» meenutas kasvataja.

Ta hüppas hoogu võtmata ühe jalaga matile ega arvanud, et see niivõrd libe on. «Matt libises eest ära, kõik käis väga järsku. Kukkusin ja väga valus oli,» lausus Peetersoo.

Lastele tundus kõik väga naljakas. Nad ei osanud arvatagi, et nende kasvataja satub õnnetu kukkumise tagajärjel operatsioonilauale. «Läksin traumapunkti, kus selgus, et mul on sääreluu murd. Käisin operatsioonil ning nüüd on mul jalas plaat ja polt,» ütles Peetersoo, kes viibis mullu töölt eemal neli kuud.

Praegu on ta väga ettevaatlik. «Enam ma kivilt kivile rannast ei hüppa ega lapsi taga ei aja,» lisas ta.

Tööinspektsiooni andmetel põhjustab pea iga neljanda tööõnnetuse libisemine või komistamine, millest tingitud tööõnnetuse tagajärjeks on raske tervisekahjustus, enamikul juhtudel luumurd.

Möödunud aastal Eestis juhtunud 4180 tööõnnetusest oli 722 tingitud samal tasapinnal libisemisest või komistamisest, mida juhtub kõigis majandusharudes – rasketööstusest kontoritööni.

Selliste tööõnnetuste eripäraks on raskete vigastuste suur osakaal – iga kolmas vigasaanu on töölt eemal rohkem kui kuu aega. Näiteks 2012. aastal kaasnes libisemisest ja komistamisest põhjustatud tööõnnetustega 24 886 töövõimetuspäeva.

Tööinspektsiooni algav teavituskampaania «Kukkumist tagasi ei pööra!» juhibki tähelepanu libisemisest ja komistamisest põhjustatud tööõnnetuste ennetamisele.

Tarbija24»Töö
Toimetaja:
Piret Lakson

Üksikasjad

Avaldatud: 11 november 2014

• TÖÖTERVISHOIU JA TÖÖOHUTUSE SEADUS
• Postimees

Lääne ringkonnaprokuratuur saatis kohtu alla Läänemaal tegutsenud puidutööstuse juhi, kes oli süüdistuse järgi vastutav töölise surmaga lõppenud tööõnnetuse eest.

Hermanni (53) süüdistatakse selles, et olles osaühingu juhatuse liige ja tegevjuht, võttis ta Lääne maakonnas Taebla vallas asuvas tootmishoones 2009. aasta veebruaris teadlikult kasutusele ja lasi töötajatel kasutada mittekomplektset ja tehniliselt mittekorras ketassaepinki.

Samuti ei lasknud ta süüdistuse kohaselt ketassaepingile koostada ohutusjuhendit, mille alusel viia läbi seadmel töötavate inimeste juhendamist, mistõttu olid töölised tööohutusalaselt juhendamata, tuvastas uurimine.

Nende rikkumiste tõttu sai võimalikuks see, et 2010. aasta 8. jaanuaril tabas sellel pingil töötanud 53-aastast naist rindkere piirkonda tagasipõrkunud saematerjal, põhjustades sündmuskohal naise surma.

Seadus näeb tööohutusnõuete eiramise eest, kui sellega on ettevaatamatusest põhjustatud inimese surm, karistusena ette kuni viieaastase vangistuse.

Pärnu maakohus hakkab süüasja arutama järgmise aasta mais.

Tarbija24»Töö
Autor:
BNS

Üksikasjad

Avaldatud: 12 november 2014

• TÖÖTERVISHOIU JA TÖÖOHUTUSE SEADUS
• Postimees

Libisemine ja komistamine võivad esmapilgul tunduda naljakana, eriti kui keegi viga ei saa. Ent järgmisel korral ja ebasoodsate asjaolude kokkulangemisel võib tagajärg olla naljast kaugel.

Libisemine ja komistamine on õnnetuste suurim põhjus kõigis majandusharudes ning nende tagajärjed võivad olla ootamatult tõsised. Tööinspektsiooni andmetel põhjustab pea iga neljanda tööõnnetuse just libisemine või komistamine. Umbes iga kolmanda libisemisest või komistamisest põhjustatud tööõnnetuse tagajärjeks on raske tervisekahjustus, enamikul juhtudel luumurd.

«Kui rääkida libisemisest ja komistamisest, kisub pahatihti inimeste suu muigele, eriti kui see ei põhjusta rasket vigastust. Samas võivad inimesed viibida selliste õnnetuste tõttu pikalt töölt eemal,» ütles tööinspektsiooni peadirektor Maret Maripuu tööõnnetuste statistikat kommenteerides.

Faktid on kurvad: libisemine ja komistamine on õnnetuste suurim põhjus kõigis majandusharudes, rasketööstusest kontoritööni.

«Kui varasematel aastatel omas kõrgelt kukkumine suuremat kaalu, siis nüüdseks on neid õnnetusi vähemaks jäänud,» märkis Maripuu, et ennetustöö on vilja kandnud. See-eest on viimase kümne aasta jooksul märgatavalt suurenenud samal tasapinnal kukkumiste, libisemiste ja komistamiste arv.

Sisetöödel on libisemise sagedaseks põhjuseks märg põrand ning välistöödel libedus. Libisemist põhjustavad ka tahked osakesed, mis kaasnevad enamasti tootmisega, näiteks tolm, saepuru, kiud, graanulid või pulber.

Komistamise peamiseks põhjuseks on enamasti töökoha puudulik korrashoid. Kõige ohtlikumad on ootamatud takistused liikumisteel. Komistada võidakse põrandasse tekkinud ebatasasuste, vaipade ja põrandakatete ning juhtmete ja voolikute tõttu.

Väga kergesti võib komistada ja kukkuda trepil, eriti, kui trepiastmetele pole paigaldatud libisemist takistavaid kummiribasid või kui puuduvad käsipuud. On olnud juhtumeid, kus töötajad on ilma käsipuudeta treppidel komistanud ja jalaluu murdnud.

Samal tasapinnal kukkumisega seotud tööõnnetusi esineb sagedamini avaliku halduse ja riigikaitse, veonduse, kaubanduse, metallitööstuse ning hariduse valdkonnas. Libisemisest ja komistamisest tingitud tööõnnetusi juhtub rohkem naiste (59 protsenti) kui meestega (41 protsenti).

Vanuse kasvades libisemiste-kukkumiste arv tõuseb. Eakad on kõige suurem riskirühm. Kukkumisega seotud peamisteks vigastusteks on nihestused, nikastused ja venitused ning tihtipeale jäädakse töölt kõrvale vähemalt kuuks ajaks.

Eestis registreeriti eelmisel aastal 4180 tööõnnetust, millest 722 olid põhjustatud samal tasapinnal libisemisest või komistamisest.

Maripuu toonitas, et libisemise ja komistamise eest ei ole meist mitte keegi kaitstud, kuid riski maandamiseks saavad nii töötaja kui tööandja siiski ise palju ära teha.

Nõuanded tööõnnetuse vältimiseks

Kanna tööks sobivaid jalanõusid
Hoia liikumisteed takistustest vabad
Väldi liikumisteele juhtmete ja voolikute paigutamist
Korista põrandale kukkunud esemed ja maha valgunud vedelikud kohe
Ära jäta põrandast pärast pesemist liiga märjaks
Märgista libedad pinnad
Eemalda liikumisteedelt lumi, pori ja niiskus
Liikumisteed peavad olema piisavalt valgustatud
Ebatasased põrandad võivad põhjustada komistamist
Põrandakatted peavad olema kinnitatud
Märgista kukkumisohtlikud kohad

Tervis
Toimetaja:
Piret Lakson

Üksikasjad

Avaldatud: 11 november 2014

• TÖÖLEPINGU SEADUS
• Postimees

«Töötaja asus tööle 5. detsembril 2013 ja 21. augustiks on ta töövõimetuslehel olnud summeeritult 85 kalendripäeva ehk siis tööandja jaoks väga tihti. Kuna tema elukaaslane töötab ka meie ettevõttes, siis haigeks jäävad nad alati koos. Mis võimalused on ettevõtjal antud töösuhe lõpetada? Temaga on ka vesteldud, kuid tulutult,» küsib lugeja.

Vastab jurist Grete Lüüs advokaadibüroost LMP.

Töölepinguseaduse § 88 lõike 1 punkti 1 alusel on tööandjal õigus öelda töötajaga sõlmitud tööleping erakorraliselt üles, kui töötaja terviseseisund ei ole pika aja jooksul võimaldanud tööülesandeid täita. Töötaja terviseseisundi hindamisel tuleb vaadata, kas töötaja tervislik seisund on võimaldanud tal tööülesandeid senini täita ja kas ta on tulevikus võimeline tööülesandeid täitma. Siiski tuleb siin arvestada sellega, et tööandja ei saa töötajaga töölepingut üles öelda põhjusel, et töötaja lühiajaliselt ei tule tööülesannetega toime.

Seadus eeldab pikaajalist tööülesannetega mitte toime tulemist. Pikaajaliseks peab seadusandja olukorda, kus tööülesannete täitmine on olnud takistatud neli kuud. Sealjuures neljakuulist perioodi võib arvestada nii järjestikku kui ka summeeritult. Siiski asjaolu, et töötaja on töölt ära olnud neli või enam kuud ei anna tööandjale alust töölepingu erakorraliseks ülesütlemiseks. Töötaja töölt äraolek peab takistama ja häirima tööd ning selle korraldamist.

Siiski sõltub iga töölepingu ülesütlemine konkreetsetest asjaoludest ning tööandja peab hindama iga juhtumit üksikult. Nimelt seadusandja küll eeldab, et pikaajaliseks saab lugeda neljakuulist perioodi, kuid ta ei sea seda reegliks. Antud olukorras peab tööandja hindama, kas töötaja pidev töölt eemal olek häirib töö tegemist ning selle korraldamist niivõrd, et seda saaks lugeda piisavaks aluseks töölepingu erakorraliseks ülesütlemiseks.

Loe lisaks nõuandeid samal teemal või küsi tasuta nõu vastused.ee lehel.

Tarbija24»Lugeja küsib
Toimetaja:
Tarbija24