Artiklid
- Üksikasjad
Lugeja küsib:
Firma ülemus seadis väravasse turvafirma kohustuste hulka sunniviisilise alkomeetrisse puhumise, (inimesed, kes julgesid sellele vastu väita, need ka vallandati või siis tehakse elu kuumaks) - inimesed, kes sellest keelduvad -loetakse nn. tööluusiks ja sisse tööle ei lasta. Kas see on seadus õiglane ja kas ma pean sunniviisiliselt puidufirmas sellega tegelema?
Vastab Tiit Kruusalu, METI personaliabi OÜ, www.facebook.com/METIabi
Tööandjale on seadusega pandud kohustus tagada ohutu töökeskkond. Sellest lähtuvalt tuleks kõikide asjaolude kogumis hinnata, kas kohustuslik alkomeetrisse puhumise nõue on ohutu töökeskkonna tagamiseks ebaproportsionaalne abinõu või mitte. Teie küsimusest ei tule välja, mis oli kehtestatud nõude ajendiks, millised olid tööandja eelnevad meetmed, et hoida ära joobeseisundis töötajate töötamine kõrgendatud ohuga töövahenditega, milleks tööpingid kahtlemata on, millisele isikute ringile kehtestati alkomeetrisse puhumise kohustus, mis on kirjas ettevõtte töökorralduse reeglites (sisekorraeeskirjad) ja mis kohustusi- vastutust- õigusi paneb Teile peale sõlmitud tööleping. Hinnates kõiki asjaolusid kogumina, saaks kaaluda tööandja käitumise seaduspärasust.
Loe lisaks nõuandeid samal teemal või küsi tasuta nõu vastused.ee lehel.
- Üksikasjad
Toimetas: Kaja Koovit
ärileht.ee
Iga ettevõte tahab töötajaid kaasata. On ju ettevõttega tihedamalt seotud inimesed valmis panustama rohkem kui otseste töökohutuste täitmiseks minimaalselt vajalik. Milline on ettevõttele kõige kasulikum töötajatevaheliste suhete mudel, kirjutab Harvard Business Reviews Texase ülikooli psühholoogia ning turunduse professor Art Markman.
Mida rohkem on töötajad kaasatud, seda väiksema tõenäosusega ostivad nad uut tööd ning lisaks kiirgavad sellised inimesed positiivset energiat, parandades kolleegide ning klientide enesetunnet.
Suhete defineerimiseks on teadlased pakkunud välja mitmeid erinevad tüüpe, Markman keskendub kolmele, millel on ettevõtluse kontekstis kõige suurem tähtsus, need on võõrad, perekond ning naabrid.
Võõrad on inimesed, kellega meil ei ole lähedasi sidemeid: kui vajame nende abi, maksame neile selle eest. Perekonnas on inimestel tihe omavaheline side ning üksteisele pakutakse igakülgset abi selle eest sageli midagi vastu lootmata. Võõraste ja perekonna vahepeal on naabrid- inimesed kellega meil on mõistlikult lähedased suhted, kes aitavad meid, kuid ootavad selle eest ka vastuabi.
Markmani sõnutsi ei ole hea, kui ettevõte koosneb peamiselt võõrastest, sest neil puudub motovatsioon organisatsiooni laiemate eesmärkide täitmiseks enda konkreetsest tööülesannetest rohkem panustada. Ka töökoha sotsiaalne keskkond ei ole selliste töötajatega kutsuv, koht, kuhu inimesed tahaksid tulla.
Samamoodi on ka suurema osa ettevõtete jaoks ohtlik töötada nagu perekond. Mitte kõik töötajad ei panusta omalt poolt piisavalt ning see on ebaefektiivne ning demoraliseeriv töötamise viis.
Naabritega seevastu püüame oma suhteid ja panuseid hoida tasakaalus. Meil on ühine eesmärk, visioon ning me oleme nõus panustama selle eesmärgi saavutamise nimel endast võimalikult palju.
Nii ongi naabri tüüpi töötajad ja töösuhted Markmani kinnitusel nn terve ettevõtte aluseks. Tööandjal tuleb selgelt sõnastada töötajate ühine eesmärk ning mida neilt oodatakse. Ettevõte on edukas, sest töötajad panustavad niimoodi ka üksteise aitamiseks mõistlikul tasemel lisaaega.
Kuidas sellist töökeskkonda luua?
Sellise mudeli selgrooks on ettevõtte selge signaal, et töötajate vastu tuntakse huvi. Üheks võimaluseks on koolitus, pakkudes töötajatele nii töö- kui isikliku arengu võimalusi. Sellega näitab ettevõte oma huvi töötaja käekäigu vastu ka pikemas perspektiivis. Kui kardetakse koolitusprogrammiga kaasnevaid kulusid, siis iga selleks otstarbeks tehtav investeering kahvatub nende kulude ees, mis tuleb teha töötaja lahkumisel ettevõttest.
Teine võimalus naabri-suhetega töökeskkonna loomiseks on anda töötajatele regulaarselt võimalus kõrgete ülemustega suhtlemiseks. Naabri-suhted nõuavad, et töötajal tekiks tunne, et organisatsioon teab, kes ta on ning hoolib temast. Mitte töötajatest üldiselt, vaid konkreetselt temast. Kui tippjuhtkonnaga suhtlemise võimalust ei pakuta, võib konkreetse osakonna või äriüksuse baasil tekkida küll naabruskond, kuid see võib tunda end ülejäänud organisatsioonist eraldatuna.
Kolmas naabruskonna loomise komponent on jagatud eesmärk. Majanaabritega seob meid soov muuta elukeskkond elamisväärseks, mis pakub seal elavatele inimestele võimalikult palju. Sarnaselt on ka ettevõttel tarvis inimesi ühendavat visiooni.
Markman soovitab kõigil juhtidel olla tähelepanelik ning märgata ohumärke, mis annavad tunnistust sellest, et organisatsioon hakkab naabritest muutuma võõraste grupiks.
Kõige selgem signaal on, kui töötajad hakkavad hoiduma ettevõtte laiemates tegevustes kaasalöömisest tuues põhjenduseks mõne konkreetse ja kitsama tööülesandega seotuse. Kui sellised märgid ilmnevad, tuleb juhtidel pöörduda varem nimetatud kolme tegevuse juurde, näitamaks, et ettevõte hoolib töötajast ning tuletamaks meelde tema seotust laiema eesmärgiga.
Kuigi naabrite-suhete säilitamine töökohal nõuab pingutust ning ressursse, tasub investeering Markmani kinnitusel kiiresti ära.
- Üksikasjad
vastused.ee
Lugeja küsib:
"Kas töötajal on võimalik tööandjalt nõuda oma töötasu väljamaksmist sularahas?"
Vastab Grete Lüüs, jurist, Advokaadibüroo LMP, www.lmp.ee:
"TLS § 33 lg 4 kohaselt peab tööandja kandma töötaja töötasu ja muu tasu töötaja määratud pangakontole, kui ei ole kokku lepitud teisiti. Praktikas on levinud töötasu maksmine pangaülekandega. Samas ei välista TLS töötasu maksmist sularahas, kui töötaja ja tööandja selles kokku lepivad. Lähtuvalt eelnevast ei ole võimalik seda tööandjalt nõuda, vaid selles tuleb saavutada kokkulepe. Kokkuleppele mitte jõudmine annab tööandjale õiguse keelduda töötasu maksmisest sularahas."
Veel küsimusi ja vastuseid leiad SIIT
http://www.vastused.ee/loe/oigus/toooigus/1.html.
- Üksikasjad
Uute töötajate värbamine läheb järjest raskemaks, sest kasvada plaanivate ettevõtete hulk on märksa suurem kui koondada kavatsevate oma, kirjutab CV-Online´i juht Agu Vahur Äripäevas.
Ka koondamise läbi vabanevate töötajate kvalifikatsioon ei vasta enamasti nendele nõudmistele, mida värbavad ettevõtted oma töötajatelt ootavad.
Tööandjate seas tehtud uuringust selgus, et 39% tööandjaid plaanib lähema kuue kuu jooksul töötajaid värvata ning 9% nii värvata kui töölt vabastada. Seejuures värvatakse peamiselt töömahtude ja organisatsiooni kasvu tõttu ehk siis üle kolmandiku tööandjatest on orienteeritud kasvule. See on meie peamiste eksporditurgude nõrkust arvestades positiivne.
Töötajate arvu vähendamist plaanib 3% tööandjatest, seega kokku üle kümnendiku tööandjaist mõtleb töötajate vabastamise peale lähema kuue kuu jooksul.
Loe lisa Äripäevast.
- Üksikasjad
Käesoleva aasta kümne kuu jooksul on meestega juhtunud 2330 tööõnnetust, mis moodustab 64% kõigist tööõnnetustest. Neist kõige rohkem satuvad õnnetustesse noored mehed, kelle töö ja pereelu on alles algamas.
Kõige kõrgema riskiohuga valdkonnad, kus meestega tööõnnetusi juhtub, on metalli- ja puidutööstus, ehitus, transport ja kaevandus. Tööandja peab tagama turvalise töökeskkonna, juhendamise ja väljaõppe ning töötaja kohustus on järgida tööohutusnõudeid ja panustada ohutu töökeskkonna loomisesse. Oluline on silmas pidada, et töösuhe on kahepoolne, kus mõlemal osapoolel on oma õigused ja kohutused.
Siiski näeme tihti olukordi, kus kõik tingimused ohutuks töötamiseks on tagatud, kuid ikkagi ei kasuta töötaja isikukaitsevahendeid või eirab tööohutusnõudeid, pidades neid ebaolulisteks. Tööinspektsiooni peadirektor Maret Maripuu lisab: «Me võime rakendada mistahes kaitseabinõusid riskikäitumise vähendamiseks, kuid kui me käitume jätkuvalt mõtlematult, on kõigi asjaosaliste – alates tööinspektoritest kuni objektijuhtideni – pingutused asjata.»
Kõige enam juhtub tööõnnetusi noorte meeste hulgas vanuses 20 kuni 29 aastat. «Noored mehed on meie suurim riskirühm. Samas on nad ju ka meie ühiskonna kõige väärtuslikum ressurss – nad on täies elujõus, omandanud erialased oskused ning nende töö- ja pereelu on alles algamas,» sõnab Maripuu.
Tööinspektsioon soovib isadepäeva puhul kõikidele isadele turvalist töökeskkonda, head tervist, pikka ja nauditavat tööiga ning tervelt kojujõudmist.
Tarbija24»Töö
Toimetaja:
Meribel Sinikalda
Lehekülg 992 / 1613
- Sa oled siin:
-
Pealeht
- Palk.ee