Üksikasjad

Avaldatud: 23 juuli 2014

• TÖÖLEPINGU SEADUS
• Maaleht

Kas kaugtöö korral on töötaja töö- ja puhkeaja arvestamine kohustuslik?

Vastab KAIA TAAL
Põhja inspektsiooni tööinspektor-jurist

Töölepingu seaduse (TLS) § 6 lg 4 sätestab, et kui tööandja ja töötaja lepivad kokku, et töötaja teeb tööd, mida tavapäraselt tehakse tööandja ettevõttes, väljaspool töö tegemise kohta, sealhulgas töötaja elukohas (kaugtöö), peab tööandja teatama töötajale, et töökohustusi täidetakse kaugtööna. Kokkulepet eeldatakse kirjalikus vormis.

Kuigi kokkulepitud töötamise koht erineb kaugtöö puhul tavapärasest, allub siiski ka kaugtöövormi korral töötaja tööandja juhtimisele ja kontrollile ning tööandja on kohustatud TLSi § 28 lg 2 p 4 alusel pidama tööaja arvestust.

Sealhulgas peab tööandja ka kaugtöö puhul arvestama töötaja töö- ja puhkeaega ning töötaja peab kinni pidama kokkulepitud tööajast, puhkepausidest ja puhkeajast.

Küsimusi juristile saab esitada meiliaadressil , telefonil 661 3315 ja posti teel Maaleht, Narva mnt 13, 10151 Tallinn

Üksikasjad

Avaldatud: 21 juuli 2014

• TÖÖLEPINGU SEADUS
• Maaleht

Lugeja küsib:
Töötan turvatöötajana ning vahetused kipuvad olema öösiti, pikkusega 15 tundi. Kas ülemusel on õigus ähvardada sellega, et kui ma töövälisel ajal tema kõnedele ei vasta, siis avaldub see ka mu palgas, mida ta saab vähemaks võtta? Kas mingi seadus keelab mul vabal päeval oma isiklikku telefoni levist väljas hoida? Selline käitumine ülemuse poolt tundub ebaõiglane.

Vastab Tööinspektsiooni nõunik Niina Siitam:

Tööandja kontrollile ja juhtimisele allub töötaja ainult kokkulepitud tööajal. Töölepingu seaduse (edaspidi TLS) § 28 lg 2 kohaselt on tööandja muuhulgas kohustatud tagama töötaja kokkulepitud töö- ja puhkeaja (p 4).

Töötaja peab olema tööandjale töövälisel ajal kättesaadav üksnes siis, kui selles on kokku lepitud. Kokkuleppe kohaselt on töötaja kohustatud olema valmis täitma tööandja korraldust ja asuma täitma tööülesandeid.

Tegemist TLS § 48 mõistes valveajaga, mille eest makstakse töötajale tasu, mis ei või olla väiksem kui 1/10 kokkulepitud töötasust. Valveaja kohaldamise kokkuleppele vaatamata peab töötajale olema tagatud igapäevase ja iganädalase puhkeaja kasutamise võimalus.

Kui tööandjaga valveajas ei ole kokku lepitud, ei ole töötajal kohustust töövälisel ajal tööandja kõnedele vastata. Töötasu vähendamine tööst vabal ajal kõnedele vastamata jätmise pärast on ebaseaduslik.

Üksikasjad

Avaldatud: 23 juuli 2014

• TÖÖLEPINGU SEADUS
• Ärileht

Töölepingu seaduse kohaselt peab tööandja koostama esimese kvartali jooksul puhkuse ajakava. Kui töötaja puhkus on märgitud puhkusegraafikusse, siis ei ole tööandjal üldreeglina õigust puhkust edasi lükata. Samuti ei luba seadus tööandjal üldjuhul katkestada töötaja puhkust, selgitab Kaubandus-Tööstuskoja poliitikakujundamise ja õigusosakonna juhataja kt Marko Udras.

Puhkuse ajakava muutmine peab toimuma töötaja ja tööandja kokkuleppel. Samas võimaldab töölepingu seadus teatud erandlikel asjaoludel tööandjal ka ühepoolselt töötaja puhkust katkestada või edasi lükata.

"See on lubatud juhul, kui esineb ettenägematu ja ootamatu töökorralduse hädavajadus. Tegemist peab olema olukorraga, mida ei ole võimalik muul viisil lahendada, kui töötaja puhkus katkestada või edasi lükata. Näiteks võib tööandja puhkuse katkestada kahju tekkimise ärahoidmiseks," selgitab Udras koja ajakirjas Teataja.

Kui puhkus katkestati või lükati edasi, on tööandja kohustatud andma töötajale kasutamata jäänud puhkuseosa vahetult puhkuse kasutamist katkestava või edasilükkava asjaolu äralangemisel või poolte kokkuleppel muul ajal. Lisaks kohustab seadus töötajale hüvitama puhkuse katkestamisest või edasilükkamisest tingitud kulud.

"Näiteks kui töötaja on ostnud soojamaa reisi, kuid tema puhkus katkestatakse ja ta ei saa reisile minna, siis peab tööandja hüvitama töötajale ostetud reisi maksumuse," märgib Udras.

Üksikasjad

Avaldatud: 16 juuli 2014

• TÖÖLEPINGU SEADUS
• Pärnu Postimees

Et mitte jätta kõigist noortest muljet kui vastutustundetutest valevorstidest, rääkisid kolm gümnasisti, miks nad langetasid otsuse alt vedada oma potentsiaalseid tööandjaid.

“Ilmselt võiks mindki pidada ebausaldusväärseks töötajaks, et ma niimoodi ära ütlesin, kui olin lubanud tulla ja koolitustelgi käinud. Avamistähtaeg lükkus pea kaks kuud edasi ja mulle see enam ei sobinud, et saan põhimõtteliselt ainult augustis töötada. Seetõttu ütlesingi neile, et lähen mujale,” rääkis Kati Kuura, kes pidi eelmisel suvel minema tööle kohvikusse, mis nädal tagasi tähistas oma esimese tegutsemisaasta täitumist.

“Töötasin siis hoopis kahel töökohal – jäätisemüüja ja toateenindajana, sest raha oli vaja. Alaealisel on väga raske head tööd leida. Kui midagi pakutaksegi, on see ainult abitöölise koht. Selles mõttes oli mul see aasta kindlasti kergem,” rääkis neiu, kes nüüd täisealisena töötab ranna rajoonis juba mitmeid aastaid tegutsenud kohvikus ettekandjana. “Sealt ma enne suve lõppu ja viimase gümnaasiumiaasta algust ära tulla ei kavatse,” kinnitas Kuura.

Neiu paralleelklassiõde Lisanna Laanela koolitusteni ei jõudnud. Pärast paaritunnist proovimist otsustas ta kohe, et talle see ei sobi.

“Tööpäev hakkas varavalges ja lõppes kaheksa tundi hiljem, siis oleksin pidanud veel sööma ja vähemalt tunnikese seedima. Trennis läheb mul samuti päris kaua, seega jõuaksin koju õhtul. Pärast väsitavat päeva loota, et jõuaksin tegelda veel muude asjadega, on naiivne. Arvestades veel seda, et järgmisel hommikul pean tõusma enne kukke ja koitu. Kui mul pea kümme kuud on poole tihedam ajakava, miks ma peaksin tahtma ennast suvelgi rihmaks tõmmata?” arutles Laanela.

Puhkamiseks peab aega jääma

Neiu mõtles veel kevadel, et osa suvest käib ta tööl. Pärast üht päeva proovimist hotelli hommikusöögilaua teenindajana otsustas ta sellest plaanist loobuda. “Seal olid toredad kolleegid ja töö ei tekitanud trotsi, aga just see ajakulu pani mind kahtlema. Mõtlesin, et palk ei kaalu siiski vabadust üles. Kui tahan sügisel poolmaratoni joosta, pean juba praegu selleks treenima,” valgustas Laanela, miks ta otsustas vähemalt veel see aasta tööturult kõrvale jääda ja pühendada suve trennile. Tema sõnade järgi just leitsakuga ongi parim joosta.

Praegu käib neiu hommikul trennis või autokoolis ja siis on päev vaba. Nüüd soojade ilmadega veedab ta selle enamasti liival peesitades.

”Töö kõrvalt jõuaksin randa ilmselt suve jooksul paar korda, sest vabadel päevadel peaksin unetunde tasa tegema ja jalgu puhkama,” on ta oma otsusega rahul.

Kodus on kõige parem

Laanela klassikaaslane Karolin Stimmer põrutas juuni alguses välismaale tööle, alguses plaanis ta seal olla augustikuuni, ent naasis juba juuni keskel.

“Tahtsin proovida midagi uut ja teistsugust. Läksin Korfule, kus hakkasin viietärnihotellis tööle meelelahutajana. Minu ülesanne oli korraldada üritusi, suhelda puhkajatega ja lõbustada lapsi. Peagi tekitas minus vastumeelt see võlts naeratamine ja igale möödujale ühe ja sama viisakuslause kordamine. Pikad töötunnid, 40kraadises kuumuses aktiivne liikumine ja turistide meele järgi olemine, umbkeelsed prantslased ja napp uneaeg ei olnud väärt sinna jäämist,” rääkis Stimmer oma sealveedetud kahest nädalast.

Vahepealse aja veedab neiu puhates ja asub juuli lõpust tööle Lottemaal. Siiski on Stimmer oma välismaal oldud ajaga rahul: “Oma ettevõtmist ei kahetse ma aga absoluutselt – tutvusin paljude toredate inimestega ja sain väga hea kogemuse.” Eelnevad neli suve on neiu veetnud kodukandis teenindussfääris töötades, seega naudib ta puhkust väga.

“Mõni hommik ärkan üles ja otsustan, et just täna sõidan pealinna või vanaema juurde. Eelmistel aastatel pole ma sellist luksust saanud nautida, vaid olen pidanud töögraafikuga arvestama, ” on Stimmer rahul. “Terve elu saan ma ju töötada, praegu on minu põhiülesanne koolis õppida. Olemaks selles edukas, pean suvel end natuke lõdvaks laskma.”

Piia Paula Tarvis, suvereporter