Üksikasjad

Avaldatud: 29 juuli 2014

• TÖÖLEPINGU SEADUS
• Ärileht

Agne Narusk

Samal ajal on ainult pooltel juhtidel kõrg­haridus, näitavad tööjõu-uuringute andmed.

Mida rohkem on madala haridustasemega inimesi, seda selgemalt eksisteerivad koos vabad töökohad ja töötud. Sellise järelduseni jõudsid kogumiku „Eesti tööturg täna ja homme” koostajad ja kirjutajad, kui olid analüüsinud ja kõrvutanud viimase rahvaloenduse, tööjõu-uuringu, töövajaduse prognoosi ja eksperdigruppide intervjuude andmeid.

Artikkel jätkub ...

Täismahus lugemiseks logi sisse, telli digipakett või osta päevapilet.

Üksikasjad

Avaldatud: 29 juuli 2014

• TÖÖLEPINGU SEADUS
• Ärileht

Helve Toomla
jurist

Töötan riigiasutuses, mida reorganiseeritakse.
Mitu asutust ühinevad omavahel, ülesanded jagatakse ümber. Üksus, kus mina töötan, kaob, kuid meie tööülesanded viiakse üle teise asutuse ülesanneteks. Seega töö jätkub. Minu ametikoht kaob ja selle asemele pakutakse mulle samas valdkonnas tööd, kuid madalamal ametikohal. Kas mul on õigus mitte nõustuda uute töölepingu tingimustega ja saada koondatud?

Saan küsimusest aru nii, et küsija on töötaja avalikus teenistuses, st töötab töölepingu alusel ja tema töösuhetele kehtib töölepingu seadus (TLS). Selle seaduse § 89 lg 1 kohaselt tekib koondamise olukord siis, kui töösuhte jätkamine kokkulepitud tingimustel muutub võimatuks töömahu vähenemise, töö ümberkorraldamise tõttu või muul töö lõppemise juhul.

Siin on arvatavasti tegemist töö ümberkorraldamisega ning kui tööandjal ei ole küsijale pakkuda samasugust tööd, nagu senises töölepingus on kokku lepitud, ja töötaja ei ole nõus lepingutingimuste muutmisega, tuleb tööandjal ta koondada ehk seadusekeeli öeldes: tööleping tuleb koondamise tõttu erakorraliselt üles öelda.

Keegi ei saa töötajat sundida teistsuguste lepingutingimustega nõustuma, TLS § 12 lubab töölepingut muuta ainult poolte kokkuleppel. Ametniku koondamiseks sätestab avaliku teenistuse seadus pisut teistsugused tingimused.

Nüüd antakse puhkust jooksva aasta eest. Mõtlesin, et puhkaks sel aastal kolm nädalat ja jätaks ühe nädala järgmisse aastasse, et siis viis nädalat järjest puhata. Kas see on võimalik? Millal kasutamata puhkus aegub?

Põhimõtteliselt on võimalik, kuid tööandja peab sellega nõus olema, sest töölepingu seaduse § 68 lg 5 kohaselt antakse põhipuhkust osadena üksnes poolte kokkuleppel. Seejuures tuleb muuta ka puhkuste ajakava, mis samuti nõuab tööandja nõusolekut.

Tänavune puhkus aegub järgmise aasta 31. detsembriks.

Üksikasjad

Avaldatud: 29 juuli 2014

• TÖÖTERVISHOIU JA TÖÖOHUTUSE SEADUS
• Eesti Päevaleht

Toomas Tamsar

Eesti loomulik tööpuudus oleks umbes 30 000 inimest, aga inimesi, kes võiksid ja saaksid töötada, on meil pea kaks korda rohkem

Kuulsas koomiksis kirus peategelane Asterix, nähes kerkivat Colosseumi, et need pagana roomlased rikuvad oma moodsate ehitistega kogu maastiku ära. Samasuguste meeleolude tõttu laseb ka Eesti ühiskond praegu mugavustsoonist muutusi sarjates allavett olulist ja põhimõttelist töövõimereformi, mis olemata küll täiuslik, on kindlasti suur samm õigele poole.

Artikkel jätkub ...

Täismahus lugemiseks logi sisse, telli digipakett või osta päevapilet.

Üksikasjad

Avaldatud: 28 juuli 2014

• Ärileht
• Individuaalse töövaidluse lahendamise seadu

Töövaidluskomisjonidele esitati esimesel poolaastal kokku 1192 avaldust, seda on 23 protsenti vähem kui eelmise aasta samal perioodil, teatas tööinspektsioon.

Töötajate poolt esitati selle aasta kuue kuuga 1033 avaldust, mis sisaldasid kokku 1837 erinevat nõuet. Tööandjatelt laekus samal perioodil 159 avaldust. Tööinspektsiooni peajuristi Elina Soometsa sõnul olid töötajate avaldused peamiselt seoses maksmata töötasuga ning töölepingu lõppemisel sissenõutavaks muutunud nõuetega.

"Ühelt poolt töövaidluste arv jätkab vähenemist ning on jõudnud viimase kümne aasta madalamale tasemele, kuid teiselt poolt tõuseb tööandjate poolt esitatud avalduste osakaal. Selle pinnalt ei saa veel kindlalt väita, et töötajatepoolsed rikkumisi esineks rohkem. Pigem on tegemist tööandjate teadlikkuse tõusuga,“ kommenteeris Soomets.

Ta lisas, et kui 2013. aastal esitatud avaldustest sisaldas iga kolmas tööandja poolt esitatud avaldus töölepingu ülesütlemise vaidlustamise nõuet, siis käesoleval aastal juba iga teine.

Töösuhteid kontrollis tööinspektsioon esimesel poolaastal 355 korda ning kokku tuvastati 921 rikkumist. Tööinspektsiooni peadirektori Maret Maripuu sõnul esines rikkumistest enim töötajatele töötasu maksmise tingimustest teavitamata jätmist.

„Lisaks on muret tekitav asjaolu, et seoses sõidukijuhtide töö- ja puhkeajaga tuvastati 354 rikkumist. Väsinud sõidukijuht on ohtlik nii iseendale kui ka teistele liiklejatele, ma ei näe ühtegi vabandust neile rikkumistele,“ ütles Maripuu.

Sõidukijuhtide töö- ja puhkeaja kontrolli käigus tuvastati sagedamini ööpäevase puhkeaja nõuete rikkumisi veoseveol ning ettenähtust lühema vaheaja rakendamist veoseveol.