Üksikasjad

Avaldatud: 12 august 2014

• Maaleht
• Elatisabi seadus

Lugeja küsib:
kui suur võib olla maksimaalne kahe lapse elatisraha nõue, kui lapsevanem saab miinimumpalka?

Vastab Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo Puurits & Partnerid, www.puurits.ee:

Elatise puhul ei ole kindlaks määratud selle maksmimaalselt suurust, vaid miinimummäär, milline on pool alampalka ehk käesoleval aastal 177,5 eurot. Sellest lähtuvalt ei tohiks elatis ühele lapsele olla väiksem kui 177,5 eurot kuus.

Kui elatise maksmiseks kohustatud vanema palk on alampalga ulatuses, ei mõisteta temalt kummalegi lapsele tõenäoliselt elatist suuremas summas kui elatise miinimummäär, pigem võib asjaoludest olenevalt olla põhjendatud elatise vähendamine alla miinimumulatuse.

Loe lisaks nõuandeid samal teemal või küsi tasuta nõu vastused.ee lehel.

Üksikasjad

Avaldatud: 12 august 2014

• TÖÖTERVISHOIU JA TÖÖOHUTUSE SEADUS
• Eesti Päevaleht

Teele Tammeorg

Veel kevadel püüdis just Reformierakond peaminister Taavi Rõivase sotsiaalministri rollis alustatud töövõimereformile hoogu juurde lükata, kuid sotsiaaldemokraadid pidasid paremaks tempot maha võtta. Eile ühiselt esitatud muudatusettepanekud viitavad, et koalitsioon on reformi puhul oma erimeelsusest üle saanud. Ühtlasi lükkub reformi jõustumine pool aastat edasi: töövõimet hakatakse hindama 2016. aasta algusest, mitte tuleva aasta suvest.

Artikkel jätkub ...

Täismahus lugemiseks logi sisse, telli digipakett või osta päevapilet.

Üksikasjad

Avaldatud: 12 august 2014

• TÖÖLEPINGU SEADUS
• Ärileht

Eestlase soov vahetada töökohta tuleneb peamiselt ebasobivast palganumbrist, selgus enam kui 4800 vastajaga CV Keskuse uuringust.

"Kui tänavu jaanuaris tehtud uuringust selgus, et enam kui 40% töötajatest peab töökohta vahetama, kuna neil lõppeb tööleping või kaob töökoht, siis värske uuringu eesmärk oli välja selgitada, mis põhjustel töötajad ise soovivad ettevõtetest lahkuda," rääkis CV Keskuse turundusjuht, Henry Auväärt uuringu tagamaadest.

Tuleb välja, et koguni 30,6% meestest ja 22,2% naistest lahkus oma eelmiselt töökohalt ebasobiva palga tõttu. Uuringust selgus, et mida kauem on töötaja samal töökohal püsinud, seda suuremaks töölt lahkumise teguriks muutub ebasobiv palk. Vastajatest, kes olid oma ametikohal töötanud alla aasta, lahkusid 25,6% just ebasobiva palga tõttu. Vastajatest, kes olid aga töötanud samal positsioonil 6-10 aastat, lahkusid sama teguri tõttu 29,3%.

„Kuigi keskmine brutopalk kasvas aasta esimeses kvartalis 7,3%, näitab värske uuring, et endiselt on töövõtjate soovide ning tööandjate poolt pakutava vahel suured erimeelsused,“ kommenteeris uuringu tulemusi Auväärt.

„Seisame täna silmitsi olukorraga, mis ei näi jätkusuutlikuna. Kui töötajatest pea pooled (47,5%) ei ole tööandja poolt pakutavaga tegelikult rahul, olgu selleks siis ebasobiv palk (27,9%), ebasobivad töötingimused (13,7%) või konfliktid ülemuse endaga (5,9%), siis ei saa me oletada, et nad on motiveeritud seatud tingimustel töötama. Näen, et taoline olukord annab tugeva konkurentsieelise ettevõtetele, kes suudavad oma töötajatele pakkuda konkurentsivõimelist palka ning sobivaid töötingimusi,“ leiab Auväärt.

Enim lahkuvad ebasobiva palgataseme tõttu oma ametikohalt lihttöölised (30,9%), spetsialistid (26,5%), madalama astme juhid (19,1%) ning ametnikud (18%). Tippjuhtidel on suurimaks töölt lahkumise teguriks konfliktid ülemusega (13,2%) või ebasobivad töötingimused (13,2%).

Lisaks leidis 37,9% töötajatest, et kui neil avaneks täna võimalus, siis nad vahetaksid töökohta. Koguni 56,6% töötajatest on olenevalt pakkumisest valmis kaaluma töölt lahkumist.

„Mitmes valdkonnas on täna tööturul puudus spetsialistidest. Taoline olukord, kus tööandja ei suuda töötajale pakkuda soovitud tingimusi, annab aluse lihtsalt töötajate üleostmiseks,“ leiab Auväärt.

Kuigi meie lõunanaabrite keskmine palgatase jääb Eesti omale alla, väidab lätlastest 12,4%, et nad on rahul oma töökohaga ning pigem ei soovi lahkuda. Eestis on sama näitaja kõigest 4,8%.

Eestlastest on enim töökohta valmis vahetama lihttöölised (41,2%), ametnikud (39,7%) ning spetsialistid (36,3%).

Üksikasjad

Avaldatud: 12 august 2014

• TÖÖLEPINGU SEADUS
• Ärileht

Kristiina Viiron

Töökuulutustes on kirjas hulk nõudmisi ja eeldusi töötajale, kuid napilt sellest, mida vastu saab.

Hiljuti jäi sotsiaalmeedias silma ühe raamatukirjastuse töökuulutus. Selles oli ära toodud pikk rida tööülesandeid, ehk üles olid loetud arvukad nõudmised. Ent kuulutuses puudus täielikult teave selle kohta, mida tööandja omalt poolt vastu pakub. Arvestades seda, kui mahukat panust töötajalt oodati, võinuks tööandja ka omalt poolt midagi välja käia, sest töösuhe on vastastikune tehing.

Töökuulutusi sirvides võib julgelt väita, et neist suurem osa ongi vildakad. Nõudmiste ja tööülesannete koha pealt ruumi kokku ei hoita (mis on loomulikult tänuväärt info), kuid lõigus „omalt poolt pakume” seisab üldjuhul paar ümmargust rida tänapäevastest töötingimustest, huvitavast ja stabiilsest tööst. Palga suurust nimetatakse üliharva.

Tuleb end müüma hakata

Eesti ametiühingute keskliidu esimees Peep Peterson tõdeb, et Eesti tööandjad pole harjunud tööjõu peale konkureerima. „Nagu Tallink ju ütles – järjekord on Russalkani,” ütleb Peterson ja lisab, et olukord tööturul on siiski muutunud ja muutub veel.

Artikkel jätkub ...

Täismahus lugemiseks logi sisse, telli digipakett või osta päevapilet.