Üksikasjad

Avaldatud: 28 august 2014

• TÖÖLEPINGU SEADUS
• Postimees

Tööandjate keskliidu juht Toomas Tamsar kommenteeris professor Raul Eametsa prognoosi peagi suurenevast tööpuudusest, öeldes, et üha rohkem on vaja keerulisi töid tegevaid inimesi.

«Kasvõi juba selle pärast, et tööjõupuuduse tõttu otsib iga tööandja võimalust kasutada vähem, aga tõhusamaid inimesi. Mis omakorda tähendab, et vähemate oskustega inimestele sobivaid töökohti jääbki järjest vähemaks,» leidis Tamsar. «Teravast tööjõupuudusest üleöö suurde tööpuudusse me ilmselt ei satu, aga lõhe oskustega ja oskusteta töötajate vahel, nii elustandardi kui töö leidmise tõenäosuse mõttes, kasvab küll.»

Tamsari sõnul peab elukestev õppimine ja areng muutuma elustiiliks. «Muud võimalust lihtsalt pole, mida varem seda tunnistame, seda väiksemate majanduslike ja inimlike kahjudega hakkama saame,» ütles Tamsar.

Kuigi tänavu teises kvartalis alanes töötuse määr suisa 6,9 protsendile, siis Tartu Ülikooli majandusprofessor Raul Eametsa sõnul näitab statistika, kus kasvab palgatõusu ja tootlikkuse vaheline lõhe ehk tootlikkus on tunduvalt madalam kui palgakasv, et oodata on töötuse järsku kasvu, nagu juhtus pärast samasugust trendi 2008. aastal.

Majandus24Ȁriuudised

Toimetaja:
Kadri Hansalu

Üksikasjad

Avaldatud: 27 august 2014

• Delfi
• VÕRDSE KOHTLEMISE SEADUS

Kasulik.ee

Võrdõigusvolinik Mari-Liis Sepper andis arvamuse vanuselise diskrimineerimise kohta, milles leidis, et tööandja peab suutma põhjendada oma valikuid töötajate värbamisel ning vajadusel tõendama, et kandidaati ei jäetud kõrvale tema vanuse pärast. Vastasel juhul on inimest vanuse tõttu diskrimineeritud. Tegemist on esimese arvamusega, kus volinik hindas avaliku sektori värbamisel toimunu diskrimineerimiseks eakuse tõttu.

Võrdõigusvolinik juhib tööandjate tähelepanu sellele, et uute töötajate töölevõtmine peab olema hästi läbi mõeldud ja läbipaistev.

„Valik kellegi kasuks tuleb langetada selle järgi, kui hästi vastab inimene töökohal esitatud sisulistele nõudmistele. Seega peavad määravad olema inimese tööga seotud teadmised, oskused ja kogemused. Lubamatu on tugineda valiku tegemisel teistele kriteeriumidele, näiteks inimese vanusele," sõnas võrdõigusvolinik Mari-Liis Sepper.

„Igasuguste nn filtrite kasutamine värbamisel, kus juba dokumendivoorus jäetakse kõrvale teatud vanuses inimesed või ka näiteks väikelaste emad, on diskrimineeriv ja taunimisväärne," rõhutas Sepper.

Volinik soovitab tööandjatele panna töökuulutusse arusaadavalt kirja, millised on nõudmised kandidaadile ning töölesoovijaid tuleb hinnata nende samade nõudmiste alusel. Nii käitub tööandja õiglaselt ning tagab selle, et tema konkursil osaleb võimalikult palju häid kandidaate.

„Kui töölesoovija leiab, et teda on värbamisel tema vanuse tõttu diskrimineeritud, on tal õigus nõuda tööandjalt kirjalikku selgitust selle kohta, miks eelistati kedagi teist. Tööandja peab suutma oma valikuid põhjendada ja tooma selgelt välja, milles seisnes edu saavutanud kandidaadi paremus," lisas Sepper.

Voliniku arvamuse aluseks oli 61-aastase mehe pöördumine voliniku poole. Mehel oli 38 aastat töökogemust oma erialal ning ta kandideeris tööle avaliku sektori tööandja konkursil peaspetsialisti ametisse. Ehkki mees vastas kõigile töökuulutuses esitatud nõudmistele, ei valitud teda pärast CV-de ja motivatsioonikirjade hindamist järgmisse kandideerimisvooru. Ka teatati talle, et järgmisse vooru mittepääsenul pole õigust saada põhjalikumat tagasisidet väljajäämise põhjuste kohta. Seejuures selgus võrdõigusvoliniku järelepärimise käigus, et kõik teise vooru edasipääsenud kandidaadid ei vastanud täielikult töökuulutuses nõutud tingimustele. Samal ajal ei olnud ükski esimesest voorust edasipääsenud kandidaat avaldajast vanem ega ka tema eakaaslane.

Tööandja keeldus põhjendamast seda, milles seisnes konkursil edu saavutanud kandidaatide paremus voliniku poole pöördunud mehe ees. Samuti ei selgitanud asutus kandidaatide seast valiku tegemise põhimõtteid. Volinik leidis, et sedasi toimides diskrimineeris tööandja tööle kandideerinud meest vanuse tõttu. Tegemist on esimese arvamusega, kus volinik hindas avaliku sektori asutuses värbamisel toimunu vanuseliseks diskrimineerimiseks eakuse tõttu. Varem on voliniku arvamused käsitlenud diskrimineerimist töötaja noorusega seoses.

Vaata anonümiseeritud arvamust SIIT http://www.svv.ee/failid/Arvamus_vanuseline%20diskrimineerimine_2014.pdf.
Võrdse kohtlemise seadus keelab tööandjal võtta tööle värbamisel arvesse inimese vanust.

Diskrimineerimisvaidluses kehtib jagatud tõendamiskohustus. Kui (juriidiline) isik keeldub tõendamisest, et tema vastu esitatud diskrimineerimiskahtlusel ei ole alust, võrdsustatakse keeldumine diskrimineerimise omaksvõtuga.

Üksikasjad

Avaldatud: 27 august 2014

• TULUMAKSUSEADUS
• Ärileht

1. septembril jõustuvad tulumaksuseaduses kaks olulist muudatust seoses isikliku sõiduauto töösõitudeks kasutamise hüvitamisega. Esiteks kaob võimalus maksta töötajale ning juhatuse ja nõukogu liikmetele isikliku auto kasutamise eest hüvitist ilma sõitude kohta arvestust pidamata. Teise olulise muudatusena suurendatakse Kaubanduskoja ettepanekul hüvitise maksuvaba piirmäära 256 eurolt 335 euroni kuus, kirjutab koja poliitikakujundamise ja õigusosakonna juhataja kt Marko Udras.

Praegu on tööandjal võimalik isikliku sõiduautoga (ei ole tööandja omandis ega valduses) tehtud töösõite hüvitada töötajale tulu- ja sotsiaalmaksuvabalt kahel viisil. Kui töösõitude kohta peetakse arvestust asjakohase Vabariigi Valitsuse määrusega kehtestatud korras ehk lihtsustatult öeldes peetakse sõidupäevikut, võib maksuvabalt hüvitist maksta kuni 0,3 eurot töösõidu ühe kilomeetri kohta, kuid mitte rohkem kui 256 eurot kuus. Kui nõuetekohast arvestust ei peeta, on lubatud maksta hüvitist maksuvabalt 64 eurot kuus ühe töötaja ja ühe sõiduauto kohta.

64eurone sõiduauto hüvitis kaob

Alates 1. septembrist kaob võimalus maksta töötajale ning juhatuse ja nõukogu liikmetele isikliku auto töösõitudeks kasutamise eest hüvitist ilma sõitude kohta arvestust pidamata. Seega tuleb isikliku auto kasutamise maksuvabaks hüvitamiseks igal juhul pidada arvestust tööalaste sõitude kohta.

Kaubanduskoja hinnangul suurendab 64eurose hüvitise kaotamine halduskoormust eelkõige nendes ettevõtetes, kus töötaja kasutab isiklikku autot töösõitudeks suhteliselt vähe ning kus sõitude üle arvestuse pidamine ei ole seetõttu otstarbekas. Seetõttu tegime ka Riigikogule ettepaneku jätta alles võimalus maksta kuni 64eurost hüvitist ilma sõidupäevikut pidamata, kuid seda ettepanekut ei võetud arvesse.

Rahandusministeerium põhjendab muudatuse tegemist järgmiselt: „Praktikas kasutatakse 64eurost hüvitist sageli maksuvaba palgalisana ja maksuvabastus ilma tegelikku auto kasutust tõendamata ei ole põhjendatud. Ministeeriumi hinnangul on muudatusega kaasnev halduskoormuse kasv õigustatud maksuvabastuse sihipärase kasutamise tagamiseks. Lisaks on eelnõu seletuskirjas välja toodud, et kui arvestuslikku hüvitist makstakse üksikute töösõitude kulude katmiseks, ei ole lisanduv koormus ülemäära suur. Seletuskirjas on märgitud, et arvestuse pidamise reeglid on väga lihtsad – arvestusele ei ole ette nähtud konkreetset vormi ja sisuliselt tähendab see vaid sõidu kuupäeva, eesmärgi ja läbitud kilomeetrite ülesmärkimist (lisaks töötaja nimele ja sõiduki numbrimärgile).

Kaubanduskoja ettepanek: hüvitise maksuvaba piirmäär 335 eurot kuus

Kui isikliku auto kasutamisel töösõitudeks peetakse sõidupäevikut, võib tööandja hetkel maksta maksuvabalt hüvitist kuni 0,3 eurot töösõidu ühe kilomeetri kohta, kuid mitte rohkem kui 256 eurot kuus. Selline piirmäär on püsinud muutumatuna alates 2009. aastast.

Algselt soovis Rahandusministeerium piirmäära suurendada 300 euroni kuus, kuid Kaubanduskoja hinnangul ei oleks selline tõus olnud piisavalt suur elukalliduse tõusu arvestades. Kaubanduskoja ettepanekul tõstetakse alates 1. septembrist isikliku sõiduauto hüvitise maksuvabastuse piirmäär 256 eurolt 335 euroni kuus.

Endiselt jääb aga kehtima põhimõte, et ühele isikule makstava hüvitise maksuvaba piirmäär on 0,30 eurot kilomeetri kohta. Seega on tööandjal lubatud alates 1. septembrist maksta töötajale isikliku auto töösõitudeks kasutamise eest maksuvabalt hüvitist üle 1100 töösõidu kilomeetri eest. Praegu võib töötajale hüvitist maksta ca. 850 töösõidu kilomeetri eest.

Seoses tulumaksuseaduse muudatustega vajavad muutmist ka Vabariigi Valitsuse määrus, millega kehtestatakse täpsemad reeglid tööülesannete täitmisel isikliku sõiduauto kasutamise kohta arvestuse pidamise ja hüvitise maksmise kohta, ning rahandusministri määrust, mille lisas on välja toodud isikliku sõiduauto hüvitise deklaratsioon. Mõlemast määrusest tuleb kaotada viide ilma sõitude kohta arvestust pidamata makstavale hüvitisele. Augusti keskpaigaks ei olnud viidatud määrustest neid muudatusi veel tehtud.

Üksikasjad

Avaldatud: 27 august 2014

• TULUMAKSUSEADUS
• Maksu- ja Tolliamet

Maksu- ja tolliameti koondandmete põhjal deklareerisid sellel aastal 636 454 inimest 2013. aasta eest tulu kokku üle 6 miljardi euro, keskmine aastane brutotulu inimese kohta kasvas võrreldes 2012. aastaga 7,6 protsenti 11 223 euroni. Oluliselt kasvas välismaal saadud tulu deklareerinud inimeste arv.

Maksu- ja tolliameti teenindusosakonna juhtivspetsialisti Hannes Udde sõnul pööras maksuhaldur tänavu suuremat tähelepanu välismaalt saadud tulude deklareerimise vajalikkusest teavitamisele. Selle tulemusel suurenes Eestis maksustamisele kuuluva tulu deklareerijate arv 37 protsenti ja Eestis mitte maksustamisele kuuluva tulu deklareerijate arv 63 protsenti.

Eestis maksustamisele kuuluvat välismaal saadud palka, dividende, intresse jt tulusid deklareeriti 7006 deklaratsioonil. Enamuse moodustas saadud palk - 5112 isikut sai keskmiselt kuus 1200 eurot. Välismaal saadud palka, mida Eestis ei maksustata, deklareeriti 5272 isiku poolt ja keskmiselt saadi kuus tulu 1295 eurot.

„Seoses euribori langusega vähenes 2013. aasta deklaratsioonidel keskmine eluasemelaenu intresside mahaarvatav summa võrreldes eelmise aastaga 304 euro võrra 607 euroni. Eluasemelaenu intresse deklareerijate arv kasvas küll 1248 inimese võrra, kuid summa vähenes 31,7 miljonit eurot. Tagastamisel pöörati ka sel aastal suuremat tähelepanu esmakordselt eluasemelaenu näitavatele deklaratsioonidele. Kuna eluasemelaenu deklareerimisel tehakse jätkuvalt enim vigu, siis on maksuhalduri eesmärk pakkuda deklareerijatele kindlustunnet, et nende deklaratsiooniga on kõik korras,“ rääkis Udde.

2013. aasta tuludeklaratsioonide põhjalikuma kokkuvõttega saab tutvuda aadressil http://www.emta.ee/pressimaterjalid.

Olulisemad numbrid füüsiliste isikute 2013. aasta tuludeklaratsioonide ülevaatest:
• Elektrooniliselt esitati 527 033 tuludeklaratsiooni ehk 95 protsenti sel aastal esitatud deklaratsioonidest
• 2013. aasta eest tuludeklaratsiooni esitanutest 96 protsenti said tagastuse 5 tööpäeva jooksul
• Tagastatav tulumaksusumma jäi kõige sagedamini vahemikku 63,92-191,73 eurot (30,8 protsenti deklaratsioonidest)
• 500 702 inimest deklareerisid palka kogusummas 4,6 miljardit eurot (inimese kohta 769 eurot kuus ehk 54 eurot enam kui aasta varem)
• Mahaarvatavaid kulusid deklareeriti sel aastal kokku 2,06 miljardit eurot, mida on 2,7 protsenti vähem kui 2012. aastal
• Oma tulusid III pensionisambasse paigutavate maksumaksjate arv on langustrendis (deklaratsioone on 2,1 protsenti vähem kui 2012.aastal, keskmine summa samas tõusis 50 eurot 520 euroni)
• Juurdemaksmisele määrati tulumaksu 4,1 protsenti tuludeklaratsioonide alusel kõigist esitatud deklaratsioonidest
• Keskmine juurdemääratud summa oli 1031 eurot, mis on samas suurusjärgus kui aasta tagasi.
• Kõigist esitatud deklaratsioonidest 19,4 protsendi puhul ei kuulunud tulumaks tagastamisele ega määratud seda ka juurde
• Füüsilisest isikust ettevõtjate keskmine aastane maksustatav tulu kasvas võrreldes 2012. aastaga 213 euro võrra 2874 euroni
• Deklaratsioonide esmase kontrollimise tulemusel jäeti tagastamata 5026 deklaratsiooni alusel 948 960 eurot (2012. aastal 3872 deklaratsiooni alusel 612 663 eurot tulumaksu)

Uku Tampere
pressiesindaja
27. august 2014