Artiklid

Lugeja küsib:
Mul on töölepingus töö asukoht Tallinn. Uuest aastast aga kolib ettevõte Viimsi valda. Kui ma ei ole uues kohas töötamisega nõus, kui palju ma pean töölepingu lõpetamisest ette teatama?

Vastab tööinspektsiooni nõustamistegevuse koordinaator Anni Raigna:

Töölepingu seaduse järgi on töö tegemise koht töölepingu kohustuslik tingimus, mida saab muuta ainult poolte kokkuleppel. Kui kokkulepet ei saavutata, tuleb tööd anda ja töötada vastavalt kehtivatele kokkulepetele või tööleping erakorraliselt üles öelda.

Kui töötajaga sõlmitud töölepingus on töötamise kohana näidatud Tallinna linn, kuid tööandja kolib ettevõtte Viimsi valda, siis Viimsis töötamine on juba kokkuleppe küsimus. Tööandja ei saa töötajalt nõuda Viimsisse tööle asumist.

Sisuliselt tekib koondamise olukord, kuid koondamist töötaja ise tööandjalt nõuda ei saa. Koondamise otsuse saab teha ainult tööandja. Kui tööandja ei koonda ning nõuab töötajalt konkreetsest kuupäevast Viimsisse tööle asumist, siis võib töötaja töölepingu sellest nõutud kuupäevast erakorraliselt üles öelda tööandja poolse olulise rikkumise tõttu, kuid seejuures on oluline põhjendada, milles rikkumine seisneb ehk mil moel mõjutab töökoha muutus töötajat. Näiteks võib tööandja asukoha muutus tingida olulisi muudatusi töötaja elukorralduses – töölemineku ja sealt tuleku aeg pikeneb ja muutub rahaliselt kallimaks, uue kohas muutuvad olmetingimused kehvemaks jne. Need kõik on olulised põhjused, et töölepingu tingimuste muutmisest keelduda ja tööleping erakorraliselt üles öelda..

Kui töötaja ütleb töölepingu erakorraliselt üles põhjusel, et tööandja on lepingut oluliselt rikkunud, peab tööandja maksma töötajale hüvitist töötaja kolme kuu keskmise töötasu ulatuses.

Liina Valdre

Uuest aastast muudetakse tulu- ja sotsiaalmaksu deklaratsioonide (TSD) vorme ning uuendatakse esitamise keskkonda, mis peaks tegema nende e-maksuametis täitmise ja esitamise käepärasemaks ning andma riigile maksude kohta rohkem informatsiooni.

Kui praegu peab maksumaksja maksukohustuse arvutamiseks vajalikud andmed ja nende alusel arvutatud summad ise sisestama, siis edaspidi tuleb e-keskkonnas esitada ainult vajalikud algandmed ja maksukohustuse arvutab maksu- ja tolliameti süsteem välja automaatselt, teatas rahandusministeerium.

Tasumisele kuuluva sotsiaalmaksu summa arvutamiseks tuleb maksumaksjal küll detailsemaid andmeid esitada, kuid võrreldes kehtiva deklaratsiooniga tekib riigil võimalus kogutud info alusel kontrollida sotsiaalmaksu arvutust paremini.

Kuna tasumisele kuuluvast sotsiaalmaksust lähtuvalt saab isik riigilt erinevaid hüvesid, on oluline tagada hüvede maksmine õigetel alustel.

Uue deklaratsiooniga asutakse välja töötama ka halduskoormust vähendavat lahendust, et palgastatistikaga seotud statistilisi deklaratsioone saaks esitama hakata läbi e-maksuameti ning eeltäitma TSD andmetega.

Tulumaksuseaduse muudatusest lähtuvalt tuleb hakata ka esitama täpsemaid andmeid kasumi jagamisel kasutatavate maksuvabastust andvate õiguste kohta, et tagada parem kontroll kasumi jagamisel deklareeritavatele maksukohustusele.

„Maksudeklaratsiooni uue vormi väljatöötamisel arvestasime maksu- ja tolliameti sooviga kasutada kaasaegseid infotehnoloogilisi võimalusi, et deklaratsioonide täitmine e-maksuametis käiks senisest mugavamalt. Tehtavad muudatused võimaldavad tulevikus vähendada halduskoormust veelgi neil tööandjatel, kes esitavad statistilisi aruandeid,“ rääkis rahandusministeeriumi maksupoliitika asekantsler Dmitri Jegorov.

Maksumaksjale tuleb juurde võimalusi ka TSD-l deklareeritud andmeid ise töödelda. Näiteks on võimalik importida andmed tabelitöötlusprogrammi, et neid endale sobivalt analüüsida ja sorteerida.

Samuti saab eeltäita järgmise kuu deklaratsioon mõne varasema kuu andmetega, et lihtsustada ettevõtete tööd, kellel igas kuus korduvad samad töötajad ja samad töötasud. Võimalik on oma raamatupidamisprogrammid liidestada ka üle X-tee.

Maksu- ja tolliameti maksude osakonna juhataja Evelyn Liivamägi lisas, et novembri lõpust on maksu- ja tolliametil plaanis uuendatud TSD-d tutvustavad koolitused. „Teeme ka uut lahendust tutvustava video, et raamatupidajad saaksid TSD uuenenud välimuse ja võimalustega tutvuda juba enne deklaratsiooni esitamise aega. Täpsemad täitmise juhised ja muu info leiab lähiajal maksu- ja tolliameti kodulehelt.“

Maksu- ja tolliamet korraldab 1. oktoobril kõigile majandustarkvara arendajatele infopäeva, kus tutvustab uue deklaratsiooni tehnilisi nõudeid, et arendajad jõuaksid aegsasti muudatused sisse viia ja sujuv üleminek tagada.

Nendel ettevõtjatel, kes majandustarkvara ei kasuta, pole vaja teha muud kui uue süsteemiga tutvuda.

Statistikaameti andmeil on noorte esimesele püsivale töökohale asumine nihkunud järjest hilisemaks, mis tähendab, et noored jäävad pikaks ajaks vanemate toita.

Swedbanki eraisikute rahaasjade teabekeskuse juhataja Lee Maripuu ütles, et oleks hea, kui vanemad teeksid lapsele varakult selgeks säästmise ja kogumise põhimõtted. Siis on lootust, et ta ka iseseisvub rahalises mõttes varakult.

Kui põhiharidusega inimeste mediaanvanus esimesele püsivale tööle asudes on 17, siis kõrgharidusega töötajate puhul juba 22 eluaastat.

«Kuna uus tasuta kõrgharidussüsteem eeldab noortelt senisest suuremat pühendumist õpingutele, on õppimise kõrvalt töötamine järjest raskem. Seega on vanematel suurem surve oma täiskasvanud õppuritest lapsi aidata,» selgitas Maripuu.

Küsimusele, kui kaua peaksid vanemad lapsi materiaalselt toetama, vastas pereterapeut ja perekeskuse Sina ja Mina koolitaja Marge Vainre nii: «Nii kaua, kui tundub vajalik ja on võimalik. Kui noor inimene õpib ja tal pole püsivat sissetulekut, siis on loomulik, et vanemad võimaluse korral toetavad. Enamasti on noored ise huvitatud iseseisvumisest ja soovivad ka materiaalset sõltumatust, otsides teenimisvõimalusi.»

Probleemid võivad tema sõnul tekkida siis, kui täiskasvanud laps ei püüdlegi selle poole ja materiaalne toetamine võimaldab tal mugavat äraelamist jätkata. Sel juhul tuleks teema päevakorda võtta ning vastastikused ootused ja tulevikuplaanid selgelt välja öelda.

«Vahel ongi nii, et kergem on rääkida sellest, et täiskasvanud laps ei korista või aita piisavalt, kui sellest, et tema ülalpidamine on koormav ja ebaõiglane. Sellise olukorra ärahoidmiseks tuleks juba varem mõelda ja märgata, mis soosib või takistab lapsel eakohaselt vastutust võtta ja iseseisvuda. Selge on see, et teiste kulul elamine kui eluviis ei kujune üleöö,» lausus perenõustaja.

Samas võib olla ka vastupidi, et vanemad püüavad jätkata hoolitsemist ja hüvede pakkumist, et takistada noorte lahkumist kodunt. «Võimalik, et see räägib kartusest jääda üksi või muutuda kasutuks. Ka see on mõtlemiskoht, kuidas neid vajadusi kompenseerida ja noorte eraldumispüüdlusi mitte takistada,» osutab Vainre.

Kui kaua peaksid vanemad täiskasvanud lapsi toetama, on tema sõnul seotud ka väljakujunenud peretraditsioonidega – kas elatakse mitu põlvkonda koos, nii et noore pere lapsed saavad hoitud ja majandatakse ühiselt, või on kombeks kiiresti asuda elama omaette ja olla sõltumatu.

Küsimus on selles, kuidas pere on toiminud, kas üksteise eest hoolitsemine ja pereasjadesse panustamine toimib põhimõttel «teene teene vastu» või on leitud viis, mis arvestab igaühe heaolu ja võimalusi ning oluliseks väärtuseks on rõõm ühistes asjades osalemisest ja üksteisest hoolimisest.

Tallinna Ülikooli sotsiaalpoliitika professori Lauri Leppiku sõnul tuleks juhtumeid eraldi vaadelda. «Iseenesest ei ole midagi taunitavat selles, kui erinevad põlvkonnad elavad ühes leibkonnas, eeldusel, et see on kõigi asjaosaliste vaba valik, kõik osapooled on olukorraga rahul, peresuhted on normaalsed ja üksteist toetavad. Keerulisem on siis, kui koos elamine ei ole päris vaba valik, vaid erinevate asjaolude poolt pealesunnitud või ei ole kõik osapooled sellise elukorraldusega rahul,» selgitas ta.

Tallinna Ülikooli nooremteadur Tiina Tambaum lausus, et pere väljendub erinevates kohtades erinevalt, mõtteline joon liigub põhja ja lõuna vahel: vaid 13 protsenti taanlasi elab samas leibkonnas oma lastega, samal ajal kui Hispaanias on neid 52 protsenti. Põhjamaades annab materiaalset abi vanem põlvkond lastele, Lõuna-Euroopas aga noorem põlvkond oma vanematele.

Tallinna Ülikooli etnograafia instituudi vanemteaduri Luule Sakkeuse sõnul on tendents seoses laste arvu vähenemise ja eluea pikenemisega, et alaealiste lastega leibkondade osakaal on vähenenud ja täiskasvanud lastega leibkondade arv suurenenud. Täiskasvanud lapsena leibkonnas elamine on suurenenud kahe rahvaloenduse vahel veidi üle kümnendiku, ulatudes pea kümne protsendini. See suurenemine toimub ühelt poolt tänu vanemate kasvavale elueale, teisalt aga noorte pikenevale kooliteele.

Tarbija24»Kodu

Autor:
Sirje Niitra

Alates esmaspäevast, 22. septembrist algab Tööinspektsiooni eestvedamisel sotsiaalkampaania “Tunne oma õigusi – lähetatud töötaja”, mille eesmärk on jagada töötajatele ja tööandjatele olulisi teadmisi ELi riikidesse tööle suundumiseks.

Tööinspektsiooni peadirektor Maret Maripuu sõnul lähetatakse Euroopa Liidu ühisturu soodsate võimaluste tõttu üha sagedamini töötajad mõnda teise liikmesriiki tööle. ELi direktiivi järgi peavad välisriiki lähetatud töötajale olema tagatud teatud töötingimused, mida kohaldatakse ka nendele, kes teevad tööd oma koduriigis. “Tööle asumine välisriikidesse on tänaseks igati tavapärane. Samas ei ole nii tööandjad kui ka töötajad piisavalt kursis ELi ühiste nõuetega, mida tuleb täita ning tihtilugu tekitab see olukorra, kus ettenähtud töötingimused ei ole tegelikult tagatud,” ütles Maripuu.

ELi direktiivi järgi tuleb vastuvõtvas riigis tagada lähetatud töötajale kohalik miinimumpalk juhul, kui see on soodsam võrreldes koduriigiga. “Näiteks kui Eestist lähetatakse Soome ehitustööline, tuleb talle maksta Soome ehitussektori kollektiivlepingus ettenähtud töötasu alammäära. Kui aga näiteks Saksamaa kodanik tuleb Eestisse tööle, tuleb talle tagada vähemalt Saksamaal kehtiv minimaalne töötasu,” täpsustas Tööinspektsiooni peadirektor.

Selleks, et välisriiki tööle asumisel oleks inimesele tagatud ELi direktiiviga ettenähtud töötingimused, tuleb Maret Maripuu sõnul veenduda, et töölepingus oleks fikseeritud reaalne töö tegemise koht. “Teisisõnu, kui eestlane töötab reaalselt Šveitsis, siis see peab ka lepingus fikseeritud olema ning lepingus ei tohi töö tegemise kohaks olla näiteks Eesti või Läti. Viimasel kahel juhul ei ole töötajale tagatud Šveitsi töötingimused, sealhulgas kohalik miinimumtasu.”

Maksu- ja tolliameti maksude osakonna juhataja Evelyn Liivamägi sõnul tuleb enne välismaal töö tegemiseks sõlmitava töölepingu allkirjastamist rääkida üle töötasu maksustamise tingimused. “Kindlasti tuleb hilisemate segaduste vältimiseks välja selgitada, kas töötajal tekib maksukohustus ka välisriigis, kas tööandja peab maksud kinni või tuleb töötajal need ise tasuda. Igal juhul tuleks töötajal säilitada kõik tasu saamise või maksude maksmisega seotud dokumendid, kuna välisriigis tulu teenides peab Eesti resident selle siiski Eestis deklareerima. Seda tuleb teha ka siis, kui välisriigi tööandja on maksud kinni pidanud ja tasunud,” selgitas Liivamägi.

Kui tööandja tasub töötaja eest maksud, on Sotsiaalkindlustusameti välispensionide ja toetuste büroo juhataja Evelin Hallika sõnul oluline teada, kas nende maksude hulka kuulub ka sotsiaal- või ravikindlustusmaks. “Kui tööandja tasub ka sotsiaal- ja ravikindlustusmakse, on haigestumise korral võimalik saada arstiabi sihtriigi kohalikele elanikele kehtestatud korras. Muul juhul tuleb töötajal tööandjaga kokku leppida, kuidas haigestumise korral arstiabi saada ja kes selle eest maksab,” lisas Hallika.

Enne välisriiki tööle asumist soovitab Maret Maripuu uurida Tööinspektsiooni kodulehte (www.ti.ee) ning Tööelu portaali (www.tooelu.ee). “Kindlasti tasub ka meie juristiga telefonitsi või e-posti teel ühendust võtta ja julgelt nõu küsida,” lisas Maripuu.

Lähetuse vormistamisega seotud küsimuste korral tuleks pöörduda Sotsiaalkindlustusametisse.

Tööinspektsioon korraldab sotsiaalkampaaniat “Tunne oma õigusi – lähetatud töötaja” Euroopa Sotsiaalfondi vahenditest.

Toimetas: Kaja Koovit

Tööintervjuud on läinud edukalt ning töökoht on teie. Nüüd algab veelgi raskem osa: palgaläbirääkimised.

„Palgaläbirääkimised on nagu iga teine läbirääkimine, ainult selle vahega, et sõnad, mida kasutate saavad erilise jõu, kuna räägite väga personaalsel teemal,“ tõdes personaliekspert Steve Kane Business Insiderile. „Läbirääkimised ei puuduta mingi suvalise objekti väärtust, vaid jutt käib teie isiklikust väärtusest konkreetse firma jaoks“.

Business Insider toob välja 15 sõna või fraasi, millest kõigi eelduste kohaselt on palgaläbirääkimistel rohkem kahju kui kasu.

„Ma olen sellega nõus“ (esimese pakkumise kohta).
Pidage meeles, et käivad läbirääkimised, seega olge ettevaatlik, et te ei lõpeta neid juba enne algust.

„Ma soovin palganumbriks X“
Ärge kunagi öelge esimesena välja konkreetset numbrit. Laske tööandjal number välja pakkuda. Niimoodi näete nende pakutut ning jätate endale võimaluse seda tõsta.

„Kas see on kõik mida te mulle pakute?“
Ärge seda kunagi öelge ega kasutage ka ühtegi muud tööandjat solvata võivat fraasi. Seda isegi juhul, kui pakutav palganumber on tõesti naeruväärne.

„Ei“
Läbirääkimistel peab olema valmis paindlikkuseks ning tegema vastupakkumise, kui tööandja pakutu ei ole teie ootustega kooskõlas. Lausudes „ei“ sulgete te enda jaoks sobivama pakkumise tegemise võimaluse.

„Mul on hetkel ka teisi ning tulusamaid pakkumisi“
Isegi kui see on tõsi, ei maksa seda kaarti tööandja survestamiseks kasutada. Arutage vaid selle tööandjaga seotud pakkumisi. Seda taktikat tuleb eriti vältida juhul kui teil teisi pakkumisi ei ole. Vestluspartner võib paluda detaile täpsustada ning sellisel juhul on teil raske usutavalt esineda.

„See on minu viimane/lõplik pakkumine“
Sellised laused kõlavad kui ähvardus ning lõpetavad tavaliselt läbirääkimised. Kui te selle lause välja ütlete ning tööandja ei ole valmis seda summat pakkuma, on läbirääkimised lõppenud ning te peate lahkuma.

„Ma tean, et see võib kõlada agressiivselt, aga… "
Kui teie väide põhineb faktil, siis ei tohiks te kunagi oma soovi niimoodi negatiivsemaks muuta.

„Mul on tarvis“
Te ei peaks kunagi ütlema, et vajate X summa võrra suuremat tasu võlgade või kulude pärast. Ärge tooge vestlusse personaalseid teemasid. Palgaläbirääkimised on puhtalt teie töö ja selle väärtuse teema.

„Ma vihkan, et pean seda paluma, kuid…“
Tõsi, raha juurde küsimine ei pruugi olla kerge, kuid öeldes, et teile ei meeldi seda teha, on see puhas vale ning lisaks kohutav viis läbirääkimiste alustamiseks.

„Ma arvan...“
Ärge kasutage väljendeid „ma arvan“, „võib-olla“ või teisi ebakindlaid sõnu. Rääkige alati enesekindlalt.

„Äärmisel juhul olen ma valmis leppima summaga X“
Kui avaldate madalaima võimaliku summa, millega nõustute, saabki see tõenäoliselt teile pakutavaks summaks.

„Vabandust“
Olge endas kindel. Kui teate enda väärtust ja mida teil on ettevõttele pakkuda, ei ole mingit põhjust suurema tasu küsimise pärast vabandada.

„Odav/närune“
Need sõnad kõlavad tööandja jaoks lugupidamatult. Tööandja võib otsustada, et te ei sobi sellele tööle, kuna olete lugupidamatu.

„Aga ma olen palju rohkem väärt“
Loomulikult soovite oma väärtust läbirääkimistel toonitada, kuid valige selleks vähem vastik viis. Te ei taha kõlada arogantsena.

„Te võite arvata, et ma ei ole seda väärt, aga…“
Ärge seda öelge. Pidage meeles, et soovite olla otsekohene, viisakas ja lakooniline.