Üksikasjad

Avaldatud: 10 september 2014

• MAKSUKORRALDUSE SEADUS
• Ärileht

Maksu- ja tolliamet (MTA) on augusti lõpu seisuga teinud seoses töötamise registri rakendumisega äriühingutes ja objektidel päringuid 7720 töötaja kohta, kontrollitud isikutest 12 protsendi puhul oli tööandja jätnud kande tegemata.

Kõige rohkem registreerimata isikuid tuvastas maksuhaldur pooleteise kuuga toidu ja joogi serveerimise (181 töötajat), ehituse (157 töötajat) ja jaekaubanduse (127 töötajat) tegevusaladel, teatas amet.

Maksu- ja tolliameti kontrolliosakonna juhataja asetäitja Kaido Lemendiku sõnul likvideerivad tööandjad puudused valdavalt loetud päevadega. "Vaatluste käigus tuvastatud töötajatest pea 88 protsenti on augusti lõpu seisuga juba registreeritud," märkis Lemendik.

Maksuhaldur tuvastab siiski ka korduvvaatluste käigus tööandjaid, kes oma töötajaid järjepidevalt nõuetekohaselt registrisse ei kanna.

"Silmapaistvaks näiteks on Ülemiste kaubanduskeskuse juurdeehitustööd, mille esmasel vaatlusel tuvastasime objektilt 26 registreerimata töötajat 23 erinevast äriühingust. Korduvvaatlusel oli registreerimata 25 töötajat 18 ettevõttest,“ märkis Lemendik. "Kindlasti hoiame sarnastel objektidel kõrgendatud tähelepanu ning registreerimata jätmise puhul alustame ka väärteomenetlusi.“

Lemendiku sõnul on töötamise registreerimise vaatlused reeglina töötajate jaoks vaevumärgatavad. "Ühe töötaja kontroll võtab aega alla minuti ning registreeringu tuvastamisel saab ta segamatult oma tööd jätkata. Registri kasutamismugavus on kaasa aidanud ka sellele, et ehitusobjektidel kontrollivad objektijuhid ise alltöövõtjate töötajate registreeringut,“ rääkis Lemendik.

Kui esimesel vaatlusel juhitakse tööandja tähelepanu registrikande puudumisele, siis korduvrikkumisel, valeandmete esitamisel või mitme registreerimata töötaja tuvastamisel alustab maksuhaldur ka väärteomenetlust. Väärteomenetlusi on alustatud 34 korral, millest esimesed on ka lõpetatud.

Näiteks Võrus tegutsenud ehitusettevõtte puhul määrati juriidilisele isikule 1400 euro ja füüsilisele isikule 500 euro suurune trahv seoses tasu eest tööd tegevate töötajate registreerimisega vabatahtlikeks.

"Tuletame tööandjatele meelde, et registrikanne peab vastama tööiseloomule. Kui isik saab töö eest tasu, siis sellisel juhul on tegemist juba töötamisega ja töötaja registreerimisel tuleb valida vastav töötamise liik: tööleping, võlaõiguslik leping või muu selline,“ ütles Lemendik.

Töötamise registris sisalduvad andmed on aluseks töötamisega kaasnevate sotsiaalsete tagatiste nagu ravikindlustus, pension ja töötuskindlustushüvitis tuvastamisel eriseadusega ettenähtud juhtudel ning töötamisega seotud kohustuste täitmise kontrollimisel.

Maksu- ja tolliameti eesmärk on töötamise registri abil vähendada ümbrikupalga maksmisel otseselt töötajatele tekitatud kahju.

Üksikasjad

Avaldatud: 08 september 2014

• TÖÖLEPINGU SEADUS
• Maaleht

Lugeja küsib:
Tekkis probleem pensioniõigusliku staaþi tõendamisega. Kust ja kellelt on õigus saada oma varasema töötamise kohta andmeid kui endal neid säilinud ei ole?

Vastab tööinspektsiooni tööinspektor-jurist Urve Stroom:

Töölepingu seaduse kohaselt on tööandjal kohustus töötaja nõudmisel anda andmeid temale arvutatud ja makstud või maksmisele kuuluva töötasu kohta ning muid töötajat või töösuhet iseloomustavaid teatisi. Kui pensioniõiguslikku staaþi pole 1999. aastast varasemate aastate kohta võimalik tööraamatu või muu töölepingu kirjaliku dokumendiga tõendada, sest need pole säilinud, tuleb pöörduda töötamist tõendava dokumendi saamiseks tollase tööandja poole. Enne 01.07.2009 sõlmitud töölepinguid tuleb varem kehtinud töölepingu seaduse alusel säilitada 50 aastat töölepingu lõppemisest.

Endise tööandja puudumisel saab pöörduda Rahvusarhiivi (www.ra.ee) poole. Seal säilitatakse tegevuse lõpetanud ettevõtete dokumente.

Kehtivas töölepinguseaduses on sätestatud veel mõned dokumentide säilitamisega seotud tähtajad: nimelt säilitab tööandja töölepingu kirjalikku dokumenti selle kehtivuse ajal ning 10 aastat töölepingu lõppemisest arvates. Tööandja käes olev tööraamat tuleb alates 2009. aasta juulist anda töötajale töölepingu lõppemisel või esitada tööraamatu andmete registreerimiseks asu- või elukohajärgsesse Sotsiaalkindlustusameti osakonda, kui töötaja pole ühe aasta möödumisel töösuhte lõppemisest seda välja võtnud.

Üksikasjad

Avaldatud: 10 september 2014

• TULUMAKSUSEADUS
• Eesti Kaubandus-Tööstuskoda

1. septembril jõustusid tulumaksuseaduses kaks olulist muudatust, mis puudutavad isikliku sõiduauto töösõitudeks kasutamise hüvitamist. Esiteks kadus võimalus maksta töötajale ning juhatuse liikmetele isikliku auto kasutamise eest hüvitist ilma sõitude kohta arvestust pidamata. Teise olulise muudatusena suurendati hüvitise maksuvaba piirmäära 256 eurolt 335 euroni kuus.

Viimastel nädalatel on Kaubanduskoja poole pöördunud hulgaliselt ettevõtjaid seoses isikliku auto kasutamisega töösõitudeks. Järgnevalt toome välja viis kõige enam esitatud küsimust koos vastusega.

Kas 1. septembrist muutus maksuvaba hüvitise piirmäär töösõidu ühe kilomeetri kohta?
Ei muutunud. Maksuvabalt võib maksta hüvitist endiselt 0,3 eurot ühe töösõidu kilomeetri kohta, kui inimene kasutab isiklikku autot töösõitudeks ning sõitude kohta peetakse arvestust.

Kas tööandja võib töötajale maksta ka väiksemat hüvitist kui 0,30 eurot kilomeetri kohta?
Jah, võib küll. Tööandjal ei ole lubatud maksuvabalt maksta rohkem kui 0,30 eurot ühe töösõidu kilomeetri eest, kuid piirmäärast vähem (nt 0,20 eurot) võib maksta.

Kas töötajale või juhatuse liikmele võib maksta maksuvaba hüvitist, kui ta kasutab isiklikku autot elu- ja töökoha vahel sõitmiseks?
Tööandjal on lubatud töötajale või juhatuse liikmele maksuvabalt hüvitada isikliku sõiduautoga tööle sõitmise kulud ainult juhul, kui ühistransporti kasutades ei ole võimalik seda teekonda läbida mõistliku aja- või rahakuluga. Selline põhimõte tuleneb tulumaksuseaduse § 48 lõikest 51.

Maksu- ja tolliamet on oma kodulehel välja toonud kolm olukorda, kus tööandjal on õigus kohaldada töötajate transpordikulu maksuvabastust. Esiteks siis, kui töökoht asub piirkonnas, kuhu ühistransport ei sõida. Maksuvabastust on lubatud kasutada ka juhul, kui töötajal puudub võimalus ühistransporti kasutades elu- ja töökoha vahel sõita, sest tööpäev algab või lõpeb ajal, millal ühistransporti ei ole võimalik selleks kasutada. Kolmanda näitena on toodud olukord, kus ühiskondlik transport küll eksisteerib, kuid selle kasutamisega kaasneks ebamõistlik ajakulu (nt töötaja jõuab töökohta oluliselt enne tööpäeva algust või saab oluliselt hiljem koju või ümberistumisest tekib ebamõistlik ajakulu võrreldes vahemaa läbimiseks kuluva ajaga). Mõistliku ajakulu tõlgendamisel ei saa maksu- ja tolliameti hinnangul määravaks pidada asjaolu, et ühistranspordi kasutamisel jõutakse sihtkohta võrreldes autoga oluliselt hiljem.

Kui esineb üks kolmest eelpool kirjeldatud näitest, siis loetakse isikliku auto kasutamist elu- ja töökoha vahel töösõiduks. Sellisel juhul tuleb pidada sõidupäevikut ning lähtuda valitsuse 14. juuli 2006. aasta määrusest nr 164 „Teenistus-, töö- või ametiülesannete täitmisel isikliku sõiduauto kasutamise kohta arvestuse pidamise ja hüvitise maksmise kord“. Maksuvabastuse kohaldamisel on tööandjal kohustus tõendada, et töötajal või juhatuse liikmel ei ole võimalik mõistliku aja- või rahakuluga liikuda elu- ja töökoha vahel. Tõendiks võivad olla näiteks erinevate transpordivahendite sõidugraafikud.

Kui inimene kasutab isiklikku autot mitme tööandja heaks, kas siis võivad kõik tööandjad kokku hüvitada töötajale maksuvabalt 335 eurot kuus või võib iga tööandja maksta kuni 335 eurot kuus?
Kui inimene töötab mitme tööandja juures, siis võib iga tööandja maksta töötajale maksuvabalt kuni 335 eurot kuus eeldusel, et maksuvaba hüvitise maksmise tingimused on täidetud. Näiteks kui töötaja kasutab oma isiklikku autot kolme tööandja juures, siis võib iga tööandja maksta talle kuni 335 eurot kuus ehk kokku võib töötaja saada maksuvaba hüvitist ühes kuus 1005 (3x335) eurot.

Kas maksuvaba hüvitist isikliku auto kasutamise eest töösõitudeks võib maksta üksnes auto omanikule?
Ei. Tulumaksuseaduse kohaselt võib maksuvaba hüvitist maksta töötajale või juhatuse liikmele, kes kasutab töösõitudeks enda kasutuses olevat autot, mis ei ole tööandja omanduses ega valduses. Seega ei sõltu hüvitise maksmine asjaolust, kas inimene on auto omanik. Oluline on ainult see, et inimene kasutab töösõitudeks enda kasutuses olevat autot. Tööandjale tuleb esitada auto kasutamist tõendava dokumendi koopia.

1. septembrist jõustunud tulumaksuseaduse muudatustega saab lähemalt tutvuda Kaubanduskoja kodulehel www.koda.ee. Kui Teil tekib küsimusi seoses isikliku auto kasutamisega töösõitudeks, siis võtke ühendust Kaubanduskoja juristidega aadressil .

Marko Udras
Poliitikakujundamise ja õigusosakonna juhataja kt

Üksikasjad

Avaldatud: 07 september 2014

• MAKSUKORRALDUSE SEADUS
• Ärileht

1. juulist jõustusid maksukorralduse seaduse muudatusted, millega tõmmati käima uus maksupettuste vastu võitlemise salarelv — töötajate register. Mis pärast selle kasutusele võtmist juhtus, kirjutas Eesti Maksumaksjate liidu juhatuse liige Martin Huberg liidu ajakirjas MaksuMaksja.

Nüüdseks on töötajad ja tööandjad saanud imerelva mõju oma nahal tunda juba kaks kuud ning käes on paras hetk väike laibaloendus korraldada, moonatagavara täiendada ja rusikatega väike trummipõrin rinnal esitada.

Oi kui palju töötajaid!

Kõige armsam on loomulikult meie oma rahandusminister, kes suutis juba 1. juuli hommikul FB seinalehes kuulutada rõõmusõnumit: „Hommikul algas töötajate invasioon Eestisse kiirusega üle 1000 in/tunnis. Piiril suurt liikumist pole täheldatud, järelikult on tegemist seni registreerimata tööjõu legaliseerimisega käivitunud töötamise registris.“

Geniaalne! Lihtsa nipiga on terve hord töötajaid legaliseeritud ja lülitatud maksumaksjate perre. Kui see nii lihtne oleks, siis teeks mõned registrid veel juurde ja küll see riigieelarve õige pea positiivset lisaeelarvet näha saaks.

Samas näitab see, kui vähe viitsitakse tõsiselt sisule mõelda ja kui kergekäeliselt mingit infokildu endale soodsa nurga alt eksponeeritakse.

Isegi Maksu- ja Tolliameti avalike suhete juht Rainer Laurits jahutas mõnevõrra kirgi ja märkis, et üle 5000 lisandunud „surnud hingedest“ olid võlaõiguslike lepingute alusel teenuseid osutavad isikud ning teiseks oli terve hulk neid, kes olid varem tööl, aga keda mingil põhjusel polnud haigekassas registreeritud.

Samas rõhus maksuhaldur selle registri juurutamisel just ümbrikupalkade likvideerimisele kui eesmärgile. 1. juulil alustati ka kampaaniaga „Ümbrikupalk kahjustab töötaja tulevikku“. Seejuures on tööinimesele ette söödetud isegi kaotuse kalkulaator! Igaüks saab vaadata, kui palju ta tulevikus näppu imeb, selmet riigi hoiupõrsa nisa küljes rippuda.

2. juulil raporteeriti juba, et „Töötamise registri käivitumise esimesel päeval lisandus senisele 609 439 registreeritud töötamisele veel 17 598 inimese 18 729 töötamist. Võlaõiguslike lepingute alusel töötamisi, mida haigekassas varem registreerima ei pidanud, tuli juurde 7995 ning töölepinguga töötamisi tervelt 7199.“

Liigset indu tõmbas maha vaid Päevaleht oma juhtkirjas: „Esiteks polnud mitte kõik lisandunud senised petturid, vaid end peavad üles hakkama andma ka need, kellelt eri tüüpi lepingute alusel haigekassale raha ei laekunud. Sisuliselt juhtub sama, mis näiteks nõudega deklareerida vastastikku üle tuhande euro suuruseid arveid: 10% petturite pärast kannatavad ülejäänud üheksa kümnendikku, kelle õlule lisab riik veel ühe koormisena nõude tõestada oma ausust.“

Mis siis juhtus? Kas me tõesti saame eeldada, et sellisel hulgal on ümbrikupalga saajaid ning uus register võttis maksupetturitelt päevapealt igasuguse isu raha „vasakule“ panna? Tundub pisut naiivne.

Kuna sellest ajast on ka meil registri teemadel küllalt palju tagasisidet, siis vaatame, millist tüüpi suhted seal registris meie liikmete osas kajastamist leidsid.

Töötaja

Esiteks muidugi töötajad. Muide, juba aastaid levib selline folkloor, et töötajat ei pea haigekassas registreerima, kui tal on teine tööandja, kes on seda juba teinud. Päriselt ka. Loogika on lihtsalt selles, et hüvitise maksmisel lähtutakse ju sotsiaalmaksu andmetest ning isegi kui tööandja ei registreerinud töötajat haigekassas, tegi haigekassa seda automaatselt, sest ravikindlustuse seaduse § 19 lõige 21 kohustas teda selleks. Nüüd on selline õigus ja kohustus muidugi maksuametil ja see võib lõppeda eksija suhtes rahalise karistuse rakendamisega (vt maksukorralduse seaduse § 253).

Sellest tulenevalt oli terve hord selliseid töötajaid, kes olid erinevatel põhjustel vaid ühe tööandja juures haigekassas arvel, ning probleemi polnud. Seejuures ei tähenda see sugugi, et tööandja oleks sotsiaalmaksu valesti maksnud või inimene mõnd hüvitist vähem saanud. Kõik toimis ladusalt nii kaua, kui „registreeritud“ töökoht ära kadus ja koos sellega ka ravikindlustus.

Juhatuse ja nõukogu liige

Kummaline, kuid mingil põhjusel on päris arvestatav hulk meile helistanuid öelnud, et nad registreerisid juhatuse liikme töötajate registris töölepingulise töötajana. Ka siin on folklooril suur roll, sest päris suur osa inimesi arvab, et kui juhatuse liikmele makstakse tasu, siis on see töötasu, sest ta ju teeb tööd. Ja boonusküsimus on — mida tähendab „juhtimis- ja kontrollorgani liige“? (À la meie firmas „organeid“ ei ole, meil teeb juhatuse liige ise tööd ja tegime talle nüüd töölepingu).

Lisaks veel need, kes registreerisid end nüüd juhatuse liikmena, kuid haigekassasse neil asja ei olnud, sest tasu makstakse kas siis ebaregulaarselt või vähem kui sotsiaalmaksu kuumääralt. Kuna haigekassas registreerimise tingimused ei olnud täidetud, sai töötajate register jälle uusi hingi juurde. Siia kuuluvad näiteks ka välismaalastest nõukogu liikmed, kelle registreerimiseks tuli neile muu hulgas ka Eesti isikukood tekitada.

Teenuse osutajad

Nii nagu ka maksuamet oma käsiraamatus selgitab, on terve rida uusi hingi tulnud võlaõigusliku teenuse osutamise lepingute (käsundusleping, töövõtuleping jne) alusel tegutsevatest inimestest, keda ravikindlustuse seadus ravikindlustuskaitsega ei õnnistanud (sest neile makstud tasu jäi alla sotsiaalmaksu kuumäära) ning kes end seetõttu ka üles ei andnud. Või kes jäeti haigekassas sellepärast registreerimata, et inimesel oli püsiv töökoht ja selle kaudu ka kindlustus olemas. Ka nende inimeste eest olid varem kõik maksud korralikult makstud. Võtame näiteks mõne vabakutselise fotograafi või ajakirjaniku, kes saab vahelduva eduga honorare näiteks 15 väljaandelt — nüüd on tal töötajate registris ka kirjas 15 töökohta. Töökangelane missugune!

Vabatahtlikud

Nojah, mis ma oskan öelda. Korduvalt on uuritud, miks ei või juhatuse liiget vabatahtlikuna registreerida, kui talle näiteks mingil põhjusel töötasu ei maksta, ja paljud on seejuures ka registreerinud. Mitut on minul igatahes õnnestunud veenda kannet parandama ning edasi liigume küsimuse juurde, kes siis on „töötaja“, see „organi“ liige, ja kes lihtsalt „vabatahtlik“ (ei tea, kas töötajad teevad tööd vastu tahtmist?).

Olukorrad on huvitavad ning mida segasem lugu, seda rohkem uusi kandeid saab register juurde.

Kuna EML tegevuses osaleb päris tihti tasuta abilisi, siis huvitas meid see teema eriti ja pöördusime „partei ja valitsuse“ poole täiendavate selgituste saamise sooviga. Vastus oli pehmelt öeldes huvitav. Igatahes on meil tõsine kavatsus kogu Rahandusministeeriumi ja MTA juhtkond igaks juhuks „vabatahtlikuna“ ära registreerida.

Registri vead

Lisaks eelnevatele kategooriatele on küllalt palju olnud neid, kellel on haigekassa peetavas registris olnud vigased või puudulikud andmed. On neid, kes on enda teada registreerinud, kuid kanne puudus, kuid ka neid, kellel on kas siis kande kvalifikatsioon olnud vale või on mõni muu probleem.

Tõsi, maksuamet teavitas juba enne registri rakendumist, et andmeid tuleb kontrollida ning paljudega võidi ka isiklikult ühendust võtta, et asja selgitada, kuid kindlasti jäi ka 1. juuli seisuga terve hulk neid, kelle kohta tuleb täpsustused uude registrisse kanda. Kusjuures paljudel juhtudel näeb „parandamine“ välja nii, et tuleb vale liiki töötamine lõpetada ja selle asemel uus suhe registreerida.

Maksupettuste vastu võitlemine

Mis aga puudutab oodatavat „suurt saaki“, siis ma jahutaksin küll inimeste tundeid veidi maha. Ei tekita see registrikanne ühtegi rahalist kohustust ning ma ei usu, et oleks väga palju neid, kes siiralt usuvad, et see oli nüüd kõva löök maksupetturitele.

Esiteks võib töödejuhatajal olla telefonis SMS valmis koos kõikide vajalike andmetega, mis koheselt MTA-le edastatakse, kui kontroll objektile saabub. Teiseks makstakse ilmselt suures osas „ümbrikupalka“ lisaks ametlikule töötasule, mitte ainsa tasuna.

Kolmandaks — no andke andeks, kuid kas tõelist kuritegevust ikka niimoodi välja juuritakse? Varsti on ehitusplatsidel kõik FIE-d või OÜ-de juhatajad, kes palka ei saa, või vabatahtlikud, kes on kenasti kirjas vms. Muidugi on see vaid üks tükk tervikust, kuid peamine väärtus ei ole sel mitte maksupettustega võitlemine, vaid muud hüved (toimib paremini, lihtsustab andmete edastamist jne). Iseasi, kas sellises ulatuses kohustusi pidanuks panema.

Tõenäoliselt on elu siiski märksa keerulisem kui see ministeeriumile paistab. Nagu ka kõikide muude maksumuudatuste puhul.