Artiklid
- Üksikasjad
«Kas poliitiliste veendumuste tõttu on võimalik inimest vallandada, kui raamatupidaja on vene kodakondsusega ja toetab Putini tegevust Ukrainas ning vaidlused ületavad tööülesandeid,» uuris lugeja.
Vastab tööinspektsiooni töösuhete osakonna juhataja Meeli Miidla-Vanatalu.
Poliitiliste vaadete tõttu kedagi diskrimineerida ei tohi ning Putini tegevuse toetamine ei saa olla põhjuseks töölepingulise suhte lõpetamiseks ja töölepingu erakorraliseks ülesütlemiseks.
Samas annab töölepingu seadus tööandjale võimaluse töötajat, kes kolleegide tööd häirib või segab, korrale kutsuda hoiatuse tegemisega. Hoiatuse vormi seadus ette ei anna, seega võib see olla nii suuline kui ka kirjalik. Töövaidlusesse sattumisel on aga tõendina kasutatav pigem kirjalik hoiatus.
Kui töötaja, vaatamata korduvatele hoiatustele, kaastöötajate häirimist ei lõpeta, tekib tööandjal õigus tööleping erakorraliselt üles öelda töölepinguseaduse paragrahv 88 lõige üks alusel.
Hoiatuse tegemine on põhjendatud ka nendes olukordades, kui töötaja halvustab kolleegi sugu, rassi, usulisi või poliitilisi vaateid või muul moel käitub diskrimineerivalt. Tööandja kohustus on tagada oma töötajate kaitse diskrimineerimise eest ning järgida võrdse kohtlemise põhimõtteid.
Tarbija24»Lugeja küsib
Toimetaja:
Triin Ärm
- Üksikasjad
Rimi jaekett teatas, et annab 1. klassi õpilaste vanematele vaba päeva ning kingib koolikoti.
Rimi personalijuhi Kaire Tero sõnul on ettevõte oma töötajatele 1. septembri puhul vaba päeva andnud ka eelnevatel aastatel. «Rimi ja Säästumarketi töötajate seas on ligi 90 lapsevanemat, kelle laps läheb sel sügisel esimesse klassi ning kes hea meelega tähistaksid seda sündmust koos oma lapse ja perega. Nii oleme igal aastal oma töötajatele andnud selleks puhuks tasustatud lisapuhkusepäeva, et nad saaksid sellel olulisel päeval oma lapse kõrval olla,» ütles Tero.
Lisaks kinkis Rimi töötajate 90 kooliteed alustavale lapsele Herlitzi koolikotid.
Tarbija24»Töö
Toimetaja:
Liis Velsker
- Üksikasjad
Riin Aljas
Naised on liiga pikalt töölt eemal, mistõttu peaksid isad kohustuslikus korras puhkust võtma. Eksperdid ütlevad, et vanemahüvitise süsteemi tuleb muuta, ent lähiajal riik muudatusi ei tee.
Meie vanemahüvitise süsteem on liiga helde? Sellise – Eesti sündimusprobleeme arvestades ketserliku küsimuseni – jõudsid viimase kahe nädala jooksul nii Eesti oma Arvamusfestival kui ka USA ajakirjanduse lipulaev New York Times. Rahustuseks tasub aga kohe selgitada, et helduse all ei mõeldud lapsevanemate rikastumist, vaid vanemahüvitise eest kodus oldud aja pikkust.
Mida pikemat „puhkust” riik soodustab, seda negatiivsem on mõju naise karjäärile, sellise järelduseni jõuti äsja New York Timesis avaldatud Cornelli ülikooli teadlaste uuringus, kus võrreldi vanemahüvitiste süsteeme ja naiste arvu tööturul.
Artikkel jätkub ...
Täismahus lugemiseks logi sisse, telli digipakett või osta päevapilet.
- Üksikasjad
Kasulik.ee
Lugeja küsib:
Kas lapse esimesse klassi mineku puhul on töötajal õigus saada vaba päev?
Vastab Tööinspektsioon:
Kehtiv töölepingu seadus ei kohusta tööandjat andma vaba aega töötajale, kelle laps läheb esimesse klassi. Samas paljud tööandjad võimaldavad seda reeglitega töökorraldusele või poolte kokkuleppel, seega juhul, kui Teil on ettevõttes olemas reeglid töökorraldusele või sisekorraeeskirjad, tasuks sealt järgi vaadata, ehk on ka Teil selline õigus.
Juhul, kui tööandja ei ole nõus andma töötajale vaba päeva esimese koolipäeva puhul ja töötajale ei tule sellist õigust ka näiteks töösisekorraeeskirjadest, töötaja tööandjalt seda nõuda ei saa. Samas lapse kooliminek ei tule vanemale ootamatult ning töötajal eelnevalt piisavalt aega tööandjaga sel teemal arutamiseks ja oma soovist teatamiseks ning sobivate lahenduste leidmiseks. Nii töötaja kui tööandja peavad teineteise suhtes käituma heas usus, mõistlikult ja teise poole huvidega arvestades. Seega, kui töötaja teatab tööandjale piisavalt varakult soovist saada lapse esimesse klassi mineku puhul vaba aega, peaks mõistlik tööandja töötajale seda ka võimaldama.
- Üksikasjad
Liina Valdre
Eelmisel aastal soovisid inimesed välismaal töötades teenida 1900 eurot netokuutasu.
Sotsiaalministeeriumi väljarändepotentsiaali uuringust selgus mõnevõrra murettekitava faktina, et 2013. aastal olid Eesti elanike välismaal töötamise plaanid 2010. aastaga võrreldes muutunud pikemaajalisemaks. Palju rohkem kui kriisiaegsel perioodil on neid, kes sooviksid välismaale tööle minna kauemaks kui aastaks või jääda sinna alatiseks.
Artikkel jätkub ...
Täismahus lugemiseks logi sisse, telli digipakett või osta päevapilet.
Lehekülg 1009 / 1613
- Sa oled siin:
-
Pealeht
- Palk.ee