Artiklid
- Üksikasjad
Tavakoolide keeleõppe tase on nii hea, et seni täiskasvanuid koolitanud inglise keele õpetajatele tööd enam ei jagu.
«Mind koondati suvel ja nüüd vaatan uut tööd,» tunnistas Rahvusraamatukogus toimunud töömessil välismaiseid tööpakkumisi uurinud naine. Naise sõnul eelistaks ta pigem töötada Eestis, sest kodu ja pere on siin, aga kui tööd ei leia, siis tuleb minna võõrsile.
«Eks ma läheksin pigem sinna, kus tuttavad on ees,» sõnas ta. Tema tuttavad elavad Hispaanias ja inglise filoloogidele seal ka erialast tööd pakutakse. «Eestis on keeruline inglise filoloogina tööd leida, kui just tavakool pole esimene valik, aga ega Tallinnas sügisel sinnagi enam tööd leia,» tunnistas naine. Ta arvas, et kui oleks pool elu tavakoolis töötanud, siis oleks töö leidmine ilmselt kergem.
Täiskasvanute koolitajatel on aga tööd aina vähem, sest koolide keeleõppe tase vähemalt Tallinnas on hea. «Koolilõpetajatel on juba B2 tase ja ega väga palju juurde enam pärast ei õpita,» rääkis ta. Seetõttu aga ei saa keeltekoolid oma gruppe täis ning õpetajatele pole tööd pakkuda.
Oma võimalikust palgasoovist rääkides arvas ta, et vähemalt 1000 eurot võiks tema hariduse juures kätte saada. Samas tunnistas 50ndates naine, et temaealistel on tööd raske leida. «Kui CV juurde palutakse panna pilt, siis on ju selge, et tahetakse noori,» tõdes ta.
Tarbija24»Töö
Toimetaja:
Hanneli Rudi
- Üksikasjad
«Ajakirjanik, kirjutage sellest, et töötavad inimesed ei taha maksumaksjate või perekonna käest lunida ülalpidamist,» palus klienditeenindaja töötav Helena (38) töömessil. Tema 500-eurone brutopalk ei jäta naisele muud võimalust, kui otsida tööd piiri taga.
«Iga töötav inimene peaks elama oma töötasust, mitte lootma maksumaksjate peale läbi toimetuleku toetuse. See ei ole normaalne,» rääkis Helena. Naise sõnul tulin juhuslikult vaatama, mida töömessil pakutakse.
«Tööd on küll, see pole Eestist otsa saanud, ainult raha tuleb kusagilt mujalt teenida,» võttis ta nähtud pakkumised kokku. «Vaatad, kui palju palka pakutakse, ja siis arvutad, et kas saad seda endale lubada või tuleb elementaarvajadustele peale maksta,» sõnas ta. Helena on kiitusega lõpetanud kokk-kondiitri eriala, kuid pole aastaid seda tööd teinud.
Ta oleks nõus minema oma erialal tööle, kui selle eest ka normaalset palka makstaks. «Vaadake, kui palju kokkadele palka pakutakse. See ei ole see raha, millega ära elab,» oli naine veendunud. « Sa lähed kohale ja hakkad tööd tegema ja siis ühel heal päeval öeldakse sulle, et sa ju sõlmisid lepingu sellise tasuga ja miks me peaksime su palka tõstma. Kui ei meeldi, siis uks on seal ja kellele ei meeldi, siis valged laevad lähevad D-terminalist.»
Tööd otsides vaatab naine Norra poole, sest seda keelt ta õpib. «Ma õpin norra keelt iseenda arendamiseks, sest kunagi jäi üks väga hea keeleõpperaamat silma,» rääkis ta oma keeleõppe tagamaid. Töömessil nägi ta Norra pakkumiste ahvatlevaid võimalusi. «Aga mul on laps ja ma ei tahaks, et ta ütleb mulle üheksa aasta pärast tädi,» tunnistab naine. Samas tõdes ta, et minna on raske, aga kui tuleb valida, kas olla mittekeegi või saada võõrsil leib lauale, siis lihtsalt tuleb lahkuda. «Minna vaatamata sellele, et öeldakse, et äraminejad on lohakad ja laisad. Aga enamik, kes on läinud, on ju majanduspõgenikud. Inimesed, kes tahavad töö eest palka saada, on lodevad ja laisad!»
Helena sõnul lahkuvad Eestist need, kes tahavad oma töö eest raha saada. «Aga meil on vaikiv ühiskondlik kokkulepe, et me töö eest raha ei küsi, pigem kakleme viimase leivatüki pärast.» Ta tõi näiteks oma eriala, mille kohta öeldakse ka tainasegamismasinad.
«Pigem me käime kolmekesi kahes vahetuses segamas öö läbi tainast oma kätega, kui see, et tööandja investeeriks tainasegamismasinasse. Ta ei investeeri, sest meiesuguseid, kes tahaksid kahes vahetuse käia tainast segamas, on ukse taga riidas.» Helena on veendunud, et tegelikult pole Eestis tööjõupuudus. «Meil on sellise töö puudus, mille eest raha ka makstakse. Tööd on meil küll, ainult palka tuleb teenida kusagil mujal.»
Tarbija24»Töö
Toimetaja:
Hanneli Rudi
- Üksikasjad
Eesti oli tööjõu kallinemise poolest tänavu teises kvartalis Euroopa Liidu liider. Samal ajal napib Eestis kvalifitseeritud töötajaid ning majanduskasv püsib nõrk. Analüütikute kinnitusel vähendab see Eesti atraktiivsust välisinvestorite silmis.
Milleks investeerida piirkonda, mis ei kasva. mis ei näita potentsiaali, kust tööjõud lahkub ning noori tuleb üha vähem peale ja kus pole tegelikult pakkuda tööjõudu spetsiifilistele projektidele. Neid põhjuseid investeerida on analüütikute sõnul jäänud tegelikult vähemaks kui varasematel perioodidel, vahendas "Aktuaalne kaamera".
Nordea panga peaökonomist Tõnu Palm selgitas, et Eesti majandus hakkab läbima struktuurset muutust, kus ühed harud tõmbuvad tagasi ja uued peaksid neid asendama. Võib aga juhtuda, et uusi harusid ei teki piisavalt kiiresti ja see hakkab piirama sissetulekute kasvu.
Swedbanki peaökonomist Tõnu Mertsina märkis, et üha suurenev tööjõupuudus on Eestile suureks miinuseks. "Teisalt, kui me võrdleme Balti regiooni, siis meie riigi reiting on suhteliselt tugev võrreldes Läti ja Leeduga. Ja kolmandaks tuleks vaadata nominaalkasvu. Me prognoosime nominaalkasvu kiirenemist," lisas ta.
Videoklippi saab näha siit>> http://static.err.ee/media?stream=media.err.ee:80/uudised/&file=2014-09-17_AK_pankurid.mp4&mediaspace=mediaframe&autoplay=true&mediamode=wowzavideo&site=uudised.err.ee&image=http://static.err.ee/gridfs/6BFB547699859E2EF2B6A4010C725E9F79FEEBE8D8FA0C263DEB82695BA62A14.jpg?width=720
Allikas: ERR
- Üksikasjad
Tartu ülikooli rakendusuuringute keskuses (RAKE) valminud soolise palgalõhe uuring heidab pilgu meeste ja naiste palgaerinevustele. Soolise palgalõhe suurus on 13-35 protsenti ja seda mõjutavad keeruliselt mõõdetavad näitajad nagu motivatsioon ja töö väärtus ühiskonnas.
«Soolisest palgalõhest on olnud viimastel aastatel palju juttu ja naljatamisi tõdetakse, et palgalõhe on Eesti rahvuskala. Eks see on tõsi, et Euroopa Liidu võrdluses paistame me oma kõrge palgalõhega silma,» tõdes Tartu ülikooli RAKE juhataja, analüütik Kerly Espenberg.
Uuringu tulemused kinnitavad, et vaatamata sellele, et naised on kõrgemalt haritud ning töötavad võrreldes meestega rohkem kõrgemalt tasustatud ametikohtadel, on meeste palk siiski suurem. «Seda põhjustavad näitajad, mida on keeruline mõõta, näiteks motivatsioon, meeste ja naiste töö erinev väärtustamine ühiskonnas ja osaliselt ka diskrimineerimine,» nentis Espenberg.
Uuringus selgus ka, et paarissuhtes olevatel inimestel on sooline palgalõhe suurem kui partneriteta inimestel. «See on kooskõlas pere leivateenija mudeliga, kus mees vastutab eelkõige pere sissetuleku eest ja naise õlul on perekondlikud kohustused. Loomulikult pole elu nii must-valge, aga ka ajakasutuse uuringud näitavad, et naised tegelevad lastega rohkem kui mehed. Meie uuring kinnitab seda,» arutles Espenberg.
Palgalõhe on oluline ka seetõttu, et see mõjutab sotsiaalkaitsesüsteemi vahendusel nii mitmesuguseid sotsiaaltoetusi kui ka tulevikus saadavaid pensione. Praegune ebavõrdsus mõjutab seega meeste ja naiste sissetulekuid ka pikemas plaanis.
Uuring viidi läbi Eesti Statistikaameti tellimusel Norra 2009–2014 toetuste programmi «Sooline võrdõiguslikkus ning töö- ja pereelu tasakaal» alamprojekti «Palgaerinevuste statistika parem kättesaadavus» raames.
Majandus24»Raha
Toimetaja:
Kadri Hansalu
- Üksikasjad
vastused.ee
Lugeja küsib:
"Töötasu (e. põhipalk) on minul millegipärast väiksem kui teistel töötajatel samal ametikohal ja samas ettevõttes. Sooviksin teada, kas selline erinev töötasu maksmine on tööandja poolt seaduslik?"
Vastab Grete Lüüs, jurist, Advokaadibüroo LMP, www.lmp.ee:
"Töötasu suurus on poolte kokkuleppe küsimus, mis arutatakse läbi enne tööle asumist. Kui üks pool ei ole nõus või ei pea õiglaseks talle pakutavat tasu, ei ole ta kohustatud töölepingut allkirjastama.
Seadusest ei tule tööandjale kohustust maksta samal ametikohal töötavatele isikutele sama töötasu."
Lehekülg 1004 / 1613
- Sa oled siin:
-
Pealeht
- Palk.ee