Artiklid
- Üksikasjad
Andres Paling
Võrdse kohtlemise volinik lahendas Eesti esimese ealise diskrimineerimise juhtumi.
Minu lugu on tavaline. Ettevõte, kus töötasin, läks 2012. aasta lõpus pankrotti – nagu idufirmadega sageli juhtub. Seadsin, paberid näpus, sammud töötukassa poole ja vormistasin end töötuks. Ehkki sain suurt töötushüvitist, umbes 800 eurot kuus, tahtsin uut tööd. Pärast kuu aega kestnud töötustaaži nägin kuulutust, millega töötukassa otsis ettevõtlustoetuste peaspetsialisti. Ehk kedagi, kes nõustaks töötuid ja aitaks neil äriplaane teha, et nad saaksid oma ettevõttega alustada.
Mõtlesin, et oleks piinlik kandideerimata jätta. Olen elus koostanud 30–40 äriplaani. Peale nõukogude ajal saadud majandushariduse olin aastatel 1999–2002 Tartu ülikoolis ärijuhtimise magistriõppes ja sooritasin magistrieksami. Tõsi, magistritöö jäi ajapuuduse tõttu kirjutamata. Olen töötanud EAS-i divisjoni direktorina, EAS-i Soome esinduse juhina ja veel mitmes erafirmas. Mida kandidaadilt nõuti? Majanduse kõrgharidust, kolmeaastast töö- või ettevõtluskogemust, vene ja inglise keele oskust, meeskonnatöö kogemust, ettevõtluse ja turu tundmist ning äriplaanide koostamise ja hindamise kogemust. Mul olid kõik tingimused täidetud, mõned koguni kuhjaga.2013. aasta jaanuaris saatsin töötukassale motivatsioonikirja ja CV. Jäin ootama kutset intervjuule, sest olin kindel, et paberi peal olen oma sobivuse tõendanud, ja intervjuu olnuks n-ö võimalus kontrollida oma sobivust meeskonda.
Kutset ei tulnudki.
Artikkel jätkub ...
Täismahus lugemiseks logi sisse, telli digipakett või osta päevapilet.
- Üksikasjad
Priit Simson
arvamustoimetaja
Vananev Eesti on liiga kinni 40-tunnises töönädalas, osutab sotsioloog Iris Pettai.
Kõikvõimalikud targad käivad õpetamas, et maksumaksjate hulk kuivab kokku ja pensionikassa samuti. Sellega kaasneb soovitus: töötage kauem. Ühtlasi paistab, et selle sooja soovituse järgimine ei olegi niisama lihtne. Juhtusin lugema uuringut, mille järgi hindas üle poolte vanemaealiste väikseks oma võimalust leida pensioniealisena töökoht. Millest see tuleneb?
Vaatasin 2012. aasta uuringut. Ainult 13% vanemaealisi arvas, et oma praeguse eriala ja kvalifikatsiooniga leiaksid nad sobiliku töökoha. Seega inimesed hindavad oma konkurentsivõimet äärmiselt madalalt. Valmistume parajasti konverentsiks ja üks korraldajaid just rääkis, et augustis ütles Paide Arvamusfestivalil üks igati mainekas oma ala tippinimene, kes läheneb 60. eluaastale, et Eestis on olukord, kus üle 50-aastane inimene peab häbenema, kui ta tahab veel tegija ja nähtav olla. Ühiskond on rohkem valmis selleks, et vanemad, üle 60-aastased inimesed toimetaksid kindlates valdkondades, oma organisatsioonides, väärikate kinos või kolmanda nooruse ülikoolis, kooksid kindaid või hoiaksid lapselapsi. Aga valmis polda selleks, et nad tuleksid noortega võrdselt konkureerima või nende eest töökohti ära võtma. Või isegi selleks, et nad oleksid avalikus sektoris väga nähtaval. On ettekujutus, et 50–60-aastastel ja vanematel tuleb kuskil omaette olla.
Artikkel jätkub ...
Täismahus lugemiseks logi sisse, telli digipakett või osta päevapilet.
- Üksikasjad
Inimkaubanduse alla kuulub ka tööalane ekspluateerimine ning nõustamisliinile helistavad tööalase ärakasutamise või isegi ekspluateerimise pärast mehed rohkem kui naised, rääkis MTÜ Living for Tomorrow spetsialist Sirle Blumberg.
Inimkaubandus jaguneb mitmeks liigiks ning kui seksuaalse ekspluateerimise ohvriks satuvad rohkem naised, siis tööalase ekspluateerimise puhul esineb naiste ja meeste ärakasutamist suhteliselt võrdselt, rääkis Blumberg Vikerraadios, vahendab ERRi uudisteportaal.
«Meestel on raske nende teemadega välja tulla, sest see käib eneseuhkuse ja -au pihta, aga kasvõi meie nõustamisliini näidetel on kõnesid meestega, keda on kas tööalaselt ära kasutatud või lausa ekspluateeritud, rohkem,» ütles ta inimkaubanduse soolist statistikat kommenteerides.
Kui temalt küsiti, kui laialdane probleem tööjõu petmine Soomes on, ütles ta, et kuigi on ka väga korralike ettevõtjaid, puutuvad nad välismaale tööleläinute probleemidega kokku igapäevaselt.
«Kahjuks on küll ja küll tööandjaid, kes üpris teadlikult inimesi petavad,» tõdes spetsialist.
Täna toimub tööalasest ärakasutamisest rääkiv seminar, mille eesmärgiks on teavitamine inimkaubanduse ja tööalase ärakasutamise probleemist, teiste riikide kogemustest õppimine ning suurem koostöö ettevõtjate, riigiasutuste ja ärakasutamise ohvreid abistavate organisatsioonide vahel.
Justiitsminister Andres Anvelt märkis seminari avasõnades, et tööalase ärakasutamise probleemile tuleb järjest enam tähelepanu pöörata. «Arvestatav hulk eestlasi suundub tööle välismaale, et leida seal paremaid elu- ja palgatingimusi. Tihti aga satuvad inimesed paremate tingimuste asemel hoopis kehvematesse, kus nad on sunnitud töötama iga päev ebamõistlikult pikalt ja väikese tasu eest,» ütles justiitsminister.
«Loomulikult peame riigina suutma kaitsta oma välismaal töötavaid kaasmaalasi. Täpselt sama tähelepanelikult tuleb meil jälgida siinsel tööturul toimuvat ning vajadusel sekkuda. Ka praeguse Ukraina kriisi valguses jõuab Eestisse tavapärasest enam inimesi, kes võivad aga oma haavatavusest ja valikute vähesusest tingituna langeda tööalase ärakasutamise ohvriks. Eesti renomee tulijate kohtlemisel ei tohi halveneda, mistõttu on vajalik erasektori harimine,» lisas Anvelt.
Anvelt jätkas sellega, et inimese ebaseadusliku tööjõuna ärakasutamise motivaator on kiire kasum, mis halvendab ausate ettevõtjate majanduslikku olukorda. «Seetõttu on avaliku ja erasektori koostöö probleemi teadvustamisel ülioluline just musta turu osakaalu vähendamisel. Ausa ettevõtja kasumit aitab suurendada vastastikune lugupidamine tööandja ja töövōtja vahel, mitte töövõtja nurka surumine,» rääkis justiitsminister.
Tartu ülikooli õigussotsioloogia lektor Anna Markina tutvustas seminaril 2013. aastal läbi viidud uuringut «Välistööliste ekspluateerimine Soomes, Rootsis, Eestis ja Leedus».
Uuring toob välja erinevaid ärakasutamise juhtumeid ja viise, mida mõned tööandjad kasutavad, et ekspluateerida võõrtöötajaid, teenida kasu ning petta ametivõime.
Üheks selliseks meetodiks on töötajate ähvardamine ja abi otsimise takistamine, ebainimlike elamistingimuste pakkumine, palga vähendamine jne. Uuring tõi välja selle, et vene keelt rääkivad võõrtöötajad langesid tõsisema sunniviisilise töö ohvriks kui eesti keelt kõnelevad inimesed.
Uuringu tulemused näitasid, et kõige levinum töörände sihtriik on Soome, seejärel Skandinaaviamaad, Saksamaa ja Suurbritannia.
Välismaale tööle minemise põhjusteks on enamasti töötusest, ajutisest või madala palgaga tööst tingitud majanduslikud raskused. Välisriigis töö leidmiseks kasutatakse sageli tutvusi ja töövahendusportaale. Vahendusfirmade teenuseid kasutatakse vähem.
Tähtis on inimeste teadlikkuse tõstmine võimalikest ohtudest ja ärakasutamise ohvriks sattumise vältimine. Näiteks on üks kindel ohumärk see, kui tööandja ei soovi sõlmida lepingut.
Tarbija24»Kaup
Toimetaja:
Rivo Veski
- Üksikasjad
Heli Raamets
Tartu ülikooli rakendusuuringute keskuses (RAKE) valminud soolise palgalõhe uuring heidab pilgu meeste ja naiste palgaerinevustele. Selgub, et paarisuhtes ehk abielus või vabaabielus olevate inimeste töötasu on kõrgem kui neil, kes on partnerita (vallaline, lahutatud või lesk).
Samas on paarissuhtes olevatel inimestel sooline palgalõhe ehk mehe ja naise töötasu erinevus suurem kui partneriteta inimestel.
„See on kooskõlas pere leivateenija mudeliga, kus mees vastutab eelkõige pere sissetuleku eest ja naise õlul on perekondlikud kohustused. Loomulikult pole elu nii must-valge, aga ka ajakasutuse uuringud näitavad, et naised tegelevad lastega rohkem kui mehed. Meie uuring kinnitab seda,“ arutles Tartu ülikooli RAKE juhataja, analüütik Kerly Espenberg.
Maksuameti andmetel oli 2012. aastal avalikus sektoris töötava mehe palk, võrreldes erasektoris töötava mehega, keskmiselt 30,9% võrra kõrgem. Naiste puhul oli olukord vastupidine ehk avalikus sektoris töötavad naised teenisid vähem kui erasektoris.
Erasektoris töötamise puhul mõjutab töötasu ka see, kas ettevõte kuulub kohalikele või välisomanikele. Välisomandisse kuuluvas ettevõttes teeniti keskmiselt 21% võrra kõrgemat töötasu. Näiteks 2012. aasta MTA palgaandmetel oli välisomandis töötavate meeste palk võrreldes kodumaistele omanikele kuuluvate ettevõtete meestega 31,9% võrra suurem, naistel oli sama näitaja 14,4%.
Samas on välisomandisse kuuluvate ettevõtete töötajate palgalõhe mõnevõrra suurem kui kodumaisesse omandisse kuuluvate ettevõtete töötajatel. Suurema töötajate arvuga ettevõtetes teenitakse kõrgemaid sissetulekuid, samal ajal on sooline palgalõhe nendes väiksem võrreldes väikeettevõtetega.
- Üksikasjad
Teele Tammeorg
Arstide ja õdede probleemid on endiselt samad mis kahe aasta taguse streigi ajalgi.
Nädal tagasi nentisid tervishoiutöötajate ametiühingud ja tööandjad ehk haiglate liit, et ei suuda kollektiivlepingu tingimustes kokkuleppele jõuda. Nad pöördusid töötüli lahendamiseks riikliku lepitaja poole. Viimane töötüli oli tervishoius alles kaks aastat tagasi, kui arstide-õdede streik kestis veidi vähem kui kuu aega. Ehkki ametiühingud (arstide liit, tervishoiutöötajate kutseliit ja õdede liit) ega haiglate liit soovi praegu streigivõimaluse üle spekuleerida, on üldjoontes probleem sama mis tookordki: arstide-õdede töökoormus on väga suur ja sellega võrreldes on palgad väikesed. Esile on kerkinud täienduskoolituse teema, mis, tõsi küll, arstide hinnangul on murekoht juba pikemat aega.
Artikkel jätkub ...
Täismahus lugemiseks logi sisse, telli digipakett või osta päevapilet.
Lehekülg 1001 / 1613
- Sa oled siin:
-
Pealeht
- Palk.ee