Üksikasjad

Avaldatud: 06 Oktoober 2014

• TÖÖLEPINGU SEADUS
• Maaleht

CV-Online’i palgaootuste analüüsist selgus, et naiste palgaootus sama ametipositsiooni puhul on keskmiselt 15% väiksem kui meestel.

Tihtilugu on meedias palgalõhe teemat põhjendanud eeskätt naiste töötamisega madalamalt tasustatud positsioonidel. CV-Online’i andmebaasi palgaootuste analüüs aga näitab, et tegelikkuses on peamiseks põhjuseks see, et sama töö puhul on naiste palgaootus märgatavalt madalam ja sellest tulenevalt on madalam ka makstav palk. Alles seejärel tulevad muud põhjused, nagu see, et rohkem mehi töötab juhtivatel positsioonidel. CV-Online’i palgauuringukeskkonna Palgad.ee infot analüüsides tuli välja, et samal positsioonil töötavate naiste palk meeste omast keskmiselt 12 protsenti madalam. Seega on vahe isegi pisut väiksem kui palgaootuste puhul, ent vahe suurusjärk on ikkagi sama.

Kui siia kõrvale võtta statistikaameti andmed, on meeste ja naiste palgalõhe eelneval paaril aastal olnud veidi alla 25 protsendi, seega umbes poole sellest võib panna naiste madalama palgaootuse arvele. Iseküsimus aga on, millest tuleneb naiste madalam palgaootus ja kas see on ka kuidagi ratsionaalselt põhjendatav – miks naised saavad sama töö eest keskmiselt 12 protsenti väiksemat tasu? Kui see 12 protsenti arvudesse panna, siis on vahe täiesti arvestatav – sama töö eest saab mees 1000 eurot, naine 880 eurot. Raske on uskuda, et keskmine samal positsioonil töötav mees on naisest (oluliselt) produktiivsem.

Allikas: CV Online blog
http://www.cv.ee/blog/sama-too-mees-kusib-1000-eurot-naine-850/?utm_source=cv-online-kampamail&utm_medium=link-naised-teenivad-meestest-vahem&utm_campaign=cv-sisestamine-uuendamine-sept-okt-2014

Üksikasjad

Avaldatud: 29 september 2014

• TÖÖLEPINGU SEADUS
• Delfi

Kasulik.ee

Lugeja küsib:
Töötaja on esitanud avalduse korraliseks ülesütlemiseks, etteteatamistähtajaga 30 kalendripäeva. Pärast avalduse esitamist on töötaja korduvalt jätnud täitmata oma tööülesanded, hilinenud tööle, lahkunud varem. Tööandja on töötajat mitmel korral hoiatatud sellise käitumise eest. Töötaja väidab, et tööandja ei saa midagi teha, omapoolselt töösuhet lõpetada, kuna töötajal on juba avaldus esitatud. Mida teha?

Vastab Tööinspektsiooni tööinspektor-jurist Ülle Kool:

Hoolimata töötaja esitatud avaldusest ja sellest, et töölepingu ülesütlemistähtaeg alles kulgeb, on tööandjal õigus töötaja isikust või käitumisest tuleneval mõjuval põhjusel tööleping erakorraliselt üles öelda. Tööandja ei pea taluma töötaja käitumist ainuüksi seetõttu, et töötaja on esitanud töölepingu ülesütlemisavalduse. Tööandja ei ole kohustatud ootama töötaja esitatud avalduses märgitud töölepingu lõppemise päeva, et töösuhe lõpetada.

Millise aja jooksul peaks tööandja antud juhul teatama ette töölepingu üles ütlemisest, sõltub töölepingu ülesütlemise mõjuva põhjuse kaalukusest ja selle eeldatavast mõjust töösuhtele. Tööandja ei ole kohustatud töölepingu ülesütlemisest ette teatama kindlaks määratud aja. Seadusest tulenevalt teatatakse töötajale ette mõistliku aja jooksul pärast seda, kui tööandja sai teada või pidi teada saama asjaoludest, mille tõttu ei ole töösuhte jätkamine võimalik. Oluline on, et põhjus peab olema mõjuv ning rikkumine oluline.

Tööandja peab silmas pidama, et tema ülesütlemisavalduse alusel peab töösuhe lõppema enne, kui saabub töötaja avalduses märgitud töölepingu lõppemise kuupäev.

Üksikasjad

Avaldatud: 06 Oktoober 2014

• TÖÖLEPINGU SEADUS
• Delfi

Kasulik.ee 06.

Lugeja küsib:
Kas tööriiete vahetamisele kuluva aja peab tööandja arvestama tööajaks?

Vastab Tööinspektsiooni tööinspektor-jurist Ülle Mustkivi:

Töölepingu seadus ega töötervishoiu ja tööohutuse seadus ei sätesta kas tööriiete vahetamisele kuluv aeg tuleb arvestada tööaja hulka. Üldjuhul riiete vahetamise ja pesemise aega tööaja sisse ei arvestata, kuid töökorralduse reeglites võidakse ette näha teistsugust korda.

Töölepingu seaduse kohaselt on tööaeg aeg, mille kestel töötaja allub tööandja juhtimisele ning täidab töölepingus kokkulepitud tööülesandeid. Ettevõttes kehtivast töökorraldusest peab tööandja teavitama töötajat töölepingu sõlmimisel (TLS § 5 lg 1 p 11).

Seadus peab töökorralduse all silmas eelkõige tööpäeva alguse- ja lõpuaega, tööpäevasiseseid puhkepause, kaitseriietuse ja vahendite kasutamise kohustust, tööandja korralduste andmise korda, töötaja aruandmise korda jms.

Töö korraldamise, sealhulgas tööaja korraldamise eest vastutab tööandja. TLS § 47 sätestab tööaja korralduse regulatsiooni. Tööaja korralduse eesmärk on töö tegemise aja kindlaksmääramine. Tööandja peab töötajate kaasamise põhimõttest lähtuvalt informeerima ja konsulteerima töötajate esindajate või töötajatega tööaja korralduse olulistes küsimustes. Seega tuleks tööriiete vahetamise kord tööandjal töökorralduse reeglitega ära reguleerida.

Üksikasjad

Avaldatud: 25 september 2014

• TÖÖTUSKINDLUSTUSE SEADUS
• Ärileht

Liina Valdre
ärileht.ee

Kui varem on valitsus kehtestanud töötuskindlustusmakse määra aasta kaupa, siis nüüd otsustati, et järgmised neli aastat on selleks praeguse 3 protsendi asemel 2,4 protsenti.

Kui sel aastal maksab töötaja oma palgast töötuskindlustuseks 2 protsenti ja tööandja 1 protsendi, siis järgmisel neljal aastal on töötaja panus 1,6 protsenti ning tööandja maksab 0,8 protsenti, kirjutab ERRi uudisteportaal.

Maksemäära vähendamine nimetatud suuruses on lepiti kokku praeguse valitsuskoalitsiooni tegevuskavas.

Uute kehtestatud määradega laekub prognoosi alusel 2015. aastal töötuskindlustusmakseid 150,7 miljonit eurot, 2016. aastal 160,9 ning 2017. ja 2018. aastal vastavalt 171,3 ning 182,7 miljonit eurot.

Töötuskindlustuse kulud moodustaksid 2015. aastal 126 miljonit eurot, 2016. aastal 130,1 ning 2017. ja 2018. aastal vastavalt 134,6 ning 142,1 miljonit eurot.