Üksikasjad

Avaldatud: 23 september 2014

• AVALIKU TEENISTUSE SEADUS
• Ärileht

Kristiina Viiron

Enamikul sektori palgasaajatel on sahtlis hoopis tööleping ning ametnike hüved neisse ei puutu.

Kõik, kes riigilt palka saavad, ei ole riigiametnikud. Avalikus sektoris üldiselt, kitsamalt avalikus teenistuses (ehk riigi või kohaliku omavalitsuse ametiasutuses) on palgal nii ametnikke kui ka töötajaid.

Artikkel jätkub ...

Täismahus lugemiseks logi sisse, telli digipakett või osta päevapilet.

Üksikasjad

Avaldatud: 22 september 2014

• TÖÖLEPINGU SEADUS
• Ärileht

Euroopa Liidu ühisturu soodsate võimlauste tõttu lähetavad ettevõtted üha sagedamini töötajaid teistesse liikmesriikidesse, kuid ei tööandjad ega töötajad ole piisavalt kursis euroliidu ühiste nõuetega, mida tuleb täita ning tihtilugu tekitab see olukorra, kus ettenähtud töötingimused ei ole tegelikult tagatud, tõdes tööinspektsiooni peadirektor Maret Maripuu.

ELi direktiivi järgi tuleb vastuvõtvas riigis tagada lähetatud töötajale kohalik miinimumpalk juhul, kui see on soodsam võrreldes koduriigiga. “Näiteks kui Eestist lähetatakse Soome ehitustööline, tuleb talle maksta Soome ehitussektori kollektiivlepingus ettenähtud töötasu alammäära. Kui aga näiteks Saksamaa kodanik tuleb Eestisse tööle, tuleb talle tagada vähemalt Saksamaal kehtiv minimaalne töötasu,” täpsustas Maripuu.

Selleks, et välisriiki tööle asumisel oleks inimesele tagatud ELi direktiiviga ettenähtud töötingimused, tuleb veenduda, et töölepingus oleks fikseeritud reaalne töö tegemise koht. “Teisisõnu, kui eestlane töötab reaalselt Šveitsis, siis see peab ka lepingus fikseeritud olema ning lepingus ei tohi töö tegemise kohaks olla näiteks Eesti või Läti. Viimasel kahel juhul ei ole töötajale tagatud Šveitsi töötingimused, sealhulgas kohalik miinimumtasu,” selgitas Maripuu.

Maksu- ja tolliameti maksude osakonna juhataja Evelyn Liivamägi sõnul tuleb enne välismaal töö tegemiseks sõlmitava töölepingu allkirjastamist rääkida üle töötasu maksustamise tingimused. “Kindlasti tuleb hilisemate segaduste vältimiseks välja selgitada, kas töötajal tekib maksukohustus ka välisriigis, kas tööandja peab maksud kinni või tuleb töötajal need ise tasuda. Igal juhul tuleks töötajal säilitada kõik tasu saamise või maksude maksmisega seotud dokumendid, kuna välisriigis tulu teenides peab Eesti resident selle siiski Eestis deklareerima. Seda tuleb teha ka siis, kui välisriigi tööandja on maksud kinni pidanud ja tasunud,” selgitas Liivamägi.

Kui tööandja tasub töötaja eest maksud, on sotsiaalkindlustusameti välispensionide ja toetuste büroo juhataja Evelin Hallika sõnul oluline teada, kas nende maksude hulka kuulub ka sotsiaal- või ravikindlustusmaks. “Kui tööandja tasub ka sotsiaal- ja ravikindlustusmakse, on haigestumise korral võimalik saada arstiabi sihtriigi kohalikele elanikele kehtestatud korras. Muul juhul tuleb töötajal tööandjaga kokku leppida, kuidas haigestumise korral arstiabi saada ja kes selle eest maksab,” lisas Hallika.

Üksikasjad

Avaldatud: 23 september 2014

• Postimees

Täna kinnitas Vabariigi Valitsus järgmise aasta riigieelarve. Sotsiaalministeeriumi haldusalas olevad kulutused moodustavad 40,5% kogu riigieelarve kulutustest ehk 3,4 miljardit eurot. Sotsiaalministeeriumi valitsemisala suurimad kulud on riiklik pensionikindlustus (1,57 miljardit eurot) ja ravikindlustus (945 miljonit eurot), mis moodustavad 74% kogukuludest. Lisaks on sotsiaaltoetusteks kavandatud 590 miljonit eurot.

„Võib öelda, et valitsuse täna kinnitatud eelarvel on inimese nägu. Muudatused, mis uuest aastast tulevad on suunatud, et nii noorte kui vanade elu Eesti riigis paraneks,“ ütles sotsiaalkaitseminister Helmen Kütt. „Uuest aastast tõuseb lastetoetus, mis on kümme aastat olnud muutumatuna, kuid puudutab ligi 243 tuhat last ning nende vanemaid. Tõusevad ka pensionid ning kasvab tulumaksuvaba miinimum pensionäridel,“ lisas minister.

Järgmise aasta eelarve toob kaasa positiivseid muudatusi ka tervisevaldkonnas. „Eile avasime Jõhvis uue kiirabibaasi, kus hakkab tööle 120 inimest ja 16 kiirabiautot. Riigi eelarvest eraldame veel täiendavaid vahendeid, et viia lõpuni kiirabireform. Juurde luuakse õebrigaadid näiteks Tartusse ja Häädemeestele, et abi jõuaks kõigini veelgi kiiremini ja kvaliteetselt.“ ütles tervise- ja tööminister Urmas Kruuse. „Uuest aastast maksab Sotsiaalministeerium ka apteekrite lähtetoetust, et kindlustada apteekide püsimine maal. Toetus on mõeldud üldapteeki või selle struktuuriüksusesse tööle või tegutsema asuvale proviisorile ja farmatseudile,“ lisas Kruuse

Muutused uuest aastast:

* Lastetoetuste, sh vajaduspõhiste peretoetuse tõus
Perede toimetuleku parandamiseks tõusevad lastetoetused seniselt 19,18 eurolt 45 euroni esimese ja teise lapse kohta ning 100 euroni alates kolmandast lapsest. Samuti tõusevad vajaduspõhise peretoetuse summad 45 euroni perele, kus kasvab 1 laps, ja 90 euroni perele, kus kasvab vähemalt kaks last.

* Pensionid tõusevad aprillist 5,9%, kasvab tulumaksuvaba miinimum pensionäridele
Pensionid tõusevad järgmisel aastal 5,9 protsenti, tulumaksu langetamise tulemusena tagatakse jätkuvalt pensionite maksuvabastus. Tulumaksuvaba miinimum tõuseb 374 euroni (praegu 354 eurot). Keskmine vanaduspension 44-aastase staažiga saab olema 374 eurot (praegu 353 eurot).

* Toimetulekutoetuste arvestamisel on lapsed võrdsed pere esimese liikmega
Kui pere taotleb toimetulekutoetust, võrdsustatakse selle arvestamisel lapsed pere esimese liikmega ehk toetus lapsele saab olema 100% senise 80% asemel. Eelmisel aastal sai toimetulekutoetust 6100 lastega peret.

* Toetus tugiperedele kasvab
Tugiperedele mõeldud toetus kasvab 25% ning tõuseb praeguselt 191,80 eurolt 240 eurole. Toetus on mõeldud peredele, kus kasvav laps on eestkostel või hoolduslepingu alusel. Muudatus puudutab ca 2000 last.

* Matusetoetuse saajate ring laieneb
Taastatakse riikliku matusetoetuse maksmine majanduslikult vähekindlustatud peredele. Toetust makstakse matusekorraldajale, kelle pere sai toimetulekutoetust vähemalt ühel kuul viimase 12 kuu jooksul. Matusetoetuse suurus tõuseb 250 euroni. See kehtib ka kohalikele omavalitsustele, kes matavad omasteta inimesi

* Sotsiaaltöötajate palgatõus
Kõigil avaliku sektori asutustel suureneb palgafond 3 protsenti, prioriteetsetes valdkondades nagu sotsiaal-, kultuur-, siseturvalisus ja õpetajad on palgakasv 4,5 protsenti.

* Viiakse lõpule kiirabireform, luuakse täiendavad brigaadid
Kiirabi reformi lõpuleviimiseks eraldatakse täiendavalt 2,2 miljonit. Eestis luuakse juurde seitse uut õebrigaadi. Kohad: Häädemeeste, Valga, Tapa, Tartu, Saue ja kaks Tallinna.

* Töötutoetuse määr tõuseb
Kui käesoleval aastal on töötutoetuse määr see 3,62 eurot päevas, siis 2015. aastal on see 4,01 eurot päev. Töötutoetus, mis 2014. aastal on keskmiselt 112 eurot kuus, tõuseb 124,25 euroni 2015.aastal.

* Langeb töötuskindlustusmakse määr
Eesti Töötukassa nõukogu ettepanekul on järgmisel neljal aastal töötuskindlustusmakse määr 2,4%, sh töötajatel 1,6 % ja tööandjatel 0,8%.

* Apteekritele hakatakse maksma lähtetoetust
Apteekri lähtetoetus on üldapteeki või selle struktuuriüksusesse tööle või tegutsema asuvale proviisorile ja farmatseudile ühekordselt makstav toetus. Toetuse kogusumma on 150 000 eurot, mis jaguneb kümne apteekri vahel.

Autor

Armo Vask
kommunikatsiooniosakond
teavituse peaspetsialist
626 9304 või 5666 8581

Üksikasjad

Avaldatud: 22 september 2014

• TÖÖLEPINGU SEADUS
• Delfi

Härra Kasuliku poole pöördus lugeja, kelle sõnul tekitab puhkuse võtmine tööandjaga alati vaidlusi.

"Puhkuse saamisega on firmas iga-aastane jama. Kui lepingus on kirjas, et töötajal on õigus võtta 28 kalendripäeva puhkust, siis kuidas saaks ülemusele selgeks teha, et ma võin ise vabalt valida, millal, aga tema keelab suvel võtta ja dikteerib ka ette, millal keegi tohib puhkust võtta. Kas iga töötaja peab saama suvel puhata 2 nädalat korraga?"

Kommenteerib Tööinspektsiooni nõustamistegevuse koordinaator Anni Raigna:

"Tööandja saab töötajate puhkuse kasutamise aega määrata igal aastal esimese kvartali jooksul, kui koostab puhkuse ajakava. Kui tööandja 31. märtsiks puhkuste ajakava koostanud ega teatavaks teinud ei ole, siis võib küll iga töötaja jääda puhkusel enda poolt soovitud ajal, teatades sellest 14 kalendripäeva ette. Kui tööandja järgib seaduse nõudeid ja koostab puhkuste ajakava, siis võib juhtuda, et kõik töötajad ei saa puhkust kasutada suvel ja neile sobival ajal. Seda just nendel juhtudel, kus töötaja soovid ettevõtte vajadustega ei ühti.

Põhipuhkuse andmise kord on reguleeritud töölepingu seaduse (TLS) §-s 68. Üldreegel on, et põhipuhkust tuleb võimaldada ja kasutada kalendriaasta jooksul ja täies ulatuses. Samas koostab tööandja puhkuste ajakava lähtudes eelkõige oma ettevõtte vajadustest ning arvestades võimalusel töötajate soovidega. Puhkuste ajakava koostamisel ei ole tööandja kohustatud rahuldama kõigi töötajate soove ning võimaldama puhkust just sel ajal, kui töötaja tahtis, vaid ta arvestab eelkõige seadusega ettenähtud soodustatud isikute soovidega ning kui seejärel veel võimalik, siis ülejäänud töötajate soovidega, aga vaid juhul, kui see on kooskõlas ettevõtte huvidega.

TLS § 69 lg 1 kohaselt määrab põhipuhkuse aja tööandja, arvestades töötajate soove, mis on mõistlikult ühitatavad tööandja ettevõtte huvidega. Näiteks ei pea tööandja arvestama töötaja soovi võtta puhkust ettevõtte kõige kiirematel kuudel aasta lõikes - olgu selleks siis kasvõi suvi. Oluline on võimaldada töötajale väljatöötatud puhkuse kasutamist enne puhkusenõude aegumist. Siiski peab tööandja arvestama puhkuse soove, mis tulevad TLS § 69 lg-s 7 nimetatud isikutelt ja sätestatud olukordades. Õigus nõuda põhipuhkust sobival ajal on naisel vahetult enne ja pärast rasedus- ja sünnituspuhkust või vahetult pärast lapsehoolduspuhkust; mehel vahetult pärast lapsehoolduspuhkust või naise rasedus- ja sünnituspuhkuse ajal; vanemal, kes kasvatab kuni seitsmeaastast last; vanemal, kes kasvatab seitsme- kuni kümneaastast last, - lapse koolivaheajal ja koolikohustuslikul alaealisel - koolivaheajal."