Artiklid

«Käin firma poolt saadetuna pikaajalisel koolitusel. See tähendab, et tuleb ka koolituskohas ööbida. Firma maksab kulud ja ööbimine on korraldatud soodustingimustel odavas hotellis. Enne koolituse algust allkirjastasime ka lepingu, kus olid välja toodud mõlema osapoole kohustused jne. Majutuse koha pealt ei olnud tolles lepingus minule tehtud ühtki konkreetset ettekirjutust,» kirjutab lugeja.

«Hiljem tuli firma siseveebi kaudu soovitusliku sisuga meil, kus paluti võimaluse korral valida ööbimiseks kahekohalised toad. Saatsin firmale vastuse ja omapoolse põhjenduse, miks mina valisin ööbimiseks ühese toa. Ma lihtsalt ei soovi olla ühes toas norskava, minu jaoks võõra inimesega (kes küll töötab samas firmas ja ka tunnistab, et tal on selline probleem). Samas olen ka ise norskaja ja seega häiriksin ka mina kedagi teist. Koolitused kestavad tavaliselt kolm-neli päeva. See tähendaks mitut magamata ööd. Kas firmal on õigus nõuda ööbimist võõra inimesega ühes hotellitoas ja juhul kui ma keeldun, siis kas on õigust minu palgast hotelliarved kinni pidada?» soovib kirjutaja teada.

Vastab Tiit Kruusalu METI personaliabist.

Tuleb arvestada asjaoluga, et töölähetuses viibimisel ei pruugi kõik tingimused olla samad, mis kodus ja tuleb teha järeleandmisi oma igapäevase elustiili arvelt. Tööandjal on kohustus hüvitada lähetusega tekkivad kulud, sh. majutuskulud. Samas ei ole kehtestatud nõudeid majutuskohale - see jääb tööandja otsustada. Talupojamõistus ütleb, et kui ööbimine toimub ametlikus majutusasutuses, siis peaks sealsed standardtingimused olema sobilikud.

Tööandjal on kohustus kohelda kõiki töötajaid võrdselt, aga võimaldades Teile erinevalt teistest kallimat üheinimesetuba, tekib teistel alus süüdistada tööandjat ebavõrdses kohtlemises. Lahenduseks võiks olla see, et kui soovite eritingimusi, siis maksaksite tööandja poolt planeeritud kulutusi ületava osa eest ise täiendavalt juurde.

Loe lisaks nõuandeid samal teemal või küsi tasuta nõu vastused.ee lehel.

Tarbija24»Lugeja küsib

Toimetaja:
Tarbija24

Vilve Torn

Kes terviseprobleemide tõttu ise lahkumisavalduse annab, ei saa töötushüvitisega arvestada.

Kui tervis ei luba senist tööelu enam jätkata, on töölt lahkujal õigus saada töötuskindlustushüvitist. Kahjuks ei tea väga paljud, et hüvitist on võimalik saada ainult siis, kui töölepingu lõpetamise algatab tööandja.

Artikkel jätkub...

Tasulise artikli edasi lugemiseks palun vajuta siia!
http://arileht.delfi.ee/news/uudised/haigestunud-tootajad-jaavad-teadmatuse-tottu-huvitisest-ilma.d?id=69746161

Kasulik.ee

Lugeja küsib:
Töötervishoiuarst diagnoosis mul tööst põhjustatud haigestumise - mida see tähendab?

Vastab Tööinspektsiooni töötervishoiu tööinspektor Kerttu Sepp:
Töötervishoiu ja tööohutuse seaduse (TTOS) § 23 lg 3 järgi on tööst põhjustatud haigus (TPH) töökeskkonna ohuteguri põhjustatud haigus, mida ei loeta kutsehaiguseks. Selline diagnoos on töötajale kui ka tööandjale signaaliks, et tervise säästmiseks tuleb töökeskkonna või töökorralduse muutmiseks midagi ette võtta.
Kehtiva TTOS kohaselt ei ole töötervishoiuarstil kohustust teavitada tööandjat TPH diagnoosimisest töötajal, mis tähendab, et kogu vastutus ja valikuvõimalus lasub töötajal, kas tööandjal on võimalik muuta töökeskkonda ja töökorraldust või mitte. Selle tõttu tuleks töötajal teatada kohe tööandjale või tema esindajale temal diagnoositud TPH-st, et tööandja saaks võtta kasutusele meetmeid töökeskkonna/töökorralduse parandamiseks. Lisaks sellele on töötajal õigus saada tööst põhjustatud tervisekahjustuse eest hüvitist võlaõigusseaduses sätestatud korras.

Kasulik.ee

Võrdõigusvolinik Mari-Liis Sepper peab murettekitavaks arengut, et tööle kandideerimisel on hakatud varasemast enam esitama küsimusi inimeste perekonnaseisu ja laste kohta. Sepperi sõnul on tegemist tõsise seaduserikkumisega, millesse ei tohiks ükskõikselt suhtuda.

Täna esitletud soolise võrdõiguslikkuse monitooringust selgus, et ligi 60% tööle kandideerinute käest on töövestlusel küsitud perekonnaseisu ja laste olemasolu või vanust. Kõige sagedamini uuritakse laste olemasolu 30-39-aastastelt naiselt. Samuti küsiti naiste käest laste kohta seda enam, mida kõrgem oli naise haridustase.

„See on tõsine seaduserikkumine, millesse ei tohiks suhtuda ükskõikselt," rõhutas võrdõigusvolinik. „Tööandja ei või tunda huvi tulevaste töötajate eraelu vastu ning värbamisotsuste puhul ei tohi saada laste olemasolu takistuseks," ütles Sepper.

„Teeb murelikuks, et nooremate naiste käest ei uurita mitte üksnes laste olemasolu, vaid ka seda, kas nad kavatsevad lähiajal lapsi saada. Sellised arengud näitavad, et eelarvamuslik hoiak naiste suhtes on tööturul süvenemas ning see toob kaasa naiste diskrimineerimise," sõnas Sepper.

„Tööandjate käes on võimalus aidata kaasa inimeste töö ja pereelu ühitamisele, samuti sellele, et lastega töötajad oleksid väärtustatud ning tunneksid end Eesti ühiskonnas turvaliselt. Eesti valitsuse perepoliitika lahutamatu osa peaks aga olema lastevanemate õiguste tagamine tööturul. Perepoliitika peab seisma selle eest, et seni pigem retoorikas väljendatud pere väärtustamine kujuneks ka reaalses elus väikelastevanemate võrdsete võimaluste tagamiseks," toonitas võrdõigusvolinik.

Võrdõigusvolinik soovitas tööle kandideerijatel eraelu puudutavate küsimuste puhul juhtida tööandja tähelepanu sellele, et see info ei ole tulevase töö seisukohast vajalik ning sellise info küsimine on seadusvastane.

Hea lugeja, kuidas on läinud sinu töövestlused ja mida on seal küsitud sellist, mis on riivanud sinu õiglustunnet? Kirjuta .

Hitech autoteeninduse juhatuse esimees Toomas Kriisa nentis, et üks remonditöökodade suurimaid probleeme on automehaanikute põud.

Autoremondi ja keretöödega tegelevate ettevõtete vahel valitseb Eesti turul ülitihe konkurents, kus ei ole võõrad ka kasutatud autode turult tuttavad väärnähtused – maksude vältimine, ümbrikupalgad, ebaprofessionaalne töö. Tõsiseks probleemiks on samuti kvalifitseeritud autoremondilukkseppade pidev puudus, tõdes Toomas Kriisa.

Suureks probleemiks on usaldusväärsete ja oskajate autoremondilukkseppade väike järelkasv. «Viimasel ajal on tõesti raske leida just kvaliteetseid lukkseppasid, kes oleks usaldusväärsed, tahaks seda tööd teha, oskaksid ka midagi ja omaksid kogemusi,» lausus Kriisa. «Ega nende aastate jooksul pole nõudmised lukkseppadele sisuliselt muutunud. Autod on küll sisult muutunud keerulisemaks just elektroonika poolelt, kuid samas on diagnostika drastiliselt parem kui 15-20 aastat tagasi.»

Küll on aga Hiteh leidnud vanaautode taastamisest huvitatud töötajaid. «Neli aastat tagasi hakkasime pakkuma vanaautode taastamise teenust ja see on osutunud päris populaarseks,» rääkis Kriisa.

AMTELi tegevjuht Arno Sillat ütles Tarbija24-le, et autoremondilukkseppade, aga ka autode kere- ja värvitööde tegijate valdkonnas osas on puudus kvalifitseeritud ehk oskustega spetsialistidest. «Kuigi ametikoolid valmistavad vastavaid erialasid õppinuid piisavalt ette, ei ole paljudega neist erialaselt midagi peale hakata,» nentis ta.

Ametikooli astunud noori võib Sillati hinnangul jagada kolme gruppi. Esiteks need, kes tööd juba eelnevalt tunnevad ja on huvitatud õpitavast erialast. Teisena need, kes on paljudest võimalustest valinud autoalad, kuid eelnevat kogemust ei oma. Kolmandad on need, kel puudub tegelikult huvi eriala korralikult omandada ja head tööd teha.

«Lõpetanute hulgas on kõrges hinnas esimene grupp ja osa teisest grupist. Kolmas grupp kaob tööturul sinna, kus rubla pikem ja kergemalt kätte tuleb. Riik on nende peale kulutanud asjatult raha ja tööandjatel on nende kohad täitmata,» selgitas Sillat.

Puudub huvi, puudub kogemus

Teiseks probleemiks on tema sõnul lõpetanute juures praktiliste oskuste vähesus, seda ka tõsise huvi korral eriala vastu ja varasema töökogemuse olemasolul. «Tööandjatel ei jää siin palju muud üle, kui viia koolitus lõpuni tööprotsessis,» soovitas Sillat.

Lahenduseks on Sillati arvates kindlasti planeeritavad muutused kutsehariduses, mille järgi praktika osakaal õppeprotsessis suureneb tunduvalt. Paraku on tuntav osa sellest jäämas ettevõtjate kanda. «Lahenduseks on mingil määral ka gümnaasiumis õppijate arvu vähendamine ja ülejäänute suunamises ametikoolidesse, soovitavalt n-ö tootvatele erialadele. Meil on tööturul liialt kõrg- või keskharidusega spetsialiste, kelle teeneid õpitud erialadel ei ole nii hulgaliselt vaja,» arvas Sillat.

Toomas Kriisa rääkis, et keretöökodade jaoks on täna põhiliseks kliendiks kindlustus. «Põhiprobleemiks on fakt, et kindlustus teeb vähempakkumisi. Tegime seoses sellega võrdluse, kus võtsime keretöödega tegelevate ettevõtete aastaaruanded ja võrdlesime näiteks, kui suur on meie alal keskmine palk. Selgus, et enamikel on töötajate keskmine palk kaks ja enamgi korda väiksem kui meil. See tähendab ainult üht – palgad pole ametlikud. Seetõttu on taoliste firmadega raske konkureerida. Ümbrikupalga tõttu pakutakse väga odavat hinda,» selgitas mees ja lisas, et kindlasti ei esine seda aga firmaesindustel ja teistel AMTELi liikmetel.

See oli ka üheks põhjuseks, miks 2009. aastal asutati AMTELi juurde ka Keretöökodade Liit. «Koondasime mitte esinduste töökojad suhtlemaks omavahel rohkem ja konkureerimaks musta palga maksjatega paremini,» ütles Kriisa. «Elukallidus ja palgasoovid kasvavad ju kogu aeg ning sellega ka hinnad. Kahjuks tuleb täna veel ette, et kindlustusseltsid kasutavad ära musta palga maksjate poolt teenusele pakutavat odavamat hinda,» teatas ta.

Tarbija24»Töö

Toimetaja:
Liis Velsker