Üksikasjad

Avaldatud: 26 august 2014

• TÖÖLEPINGU SEADUS
• Ärileht

Kui täpselt peab olema sõnastatud konkurentsikeeld töölepingus? Kas piisab lausest: „Töötajal on keelatud konkurendi juures töötada” või on vaja nimetada, keda konkreetselt tööandja konkurendiks peab?

Üldjuhul ei piisa lausest, mis ei luba konkurendi juures töötada. Töölepingus tuleb täpsustada, milliseid ettevõtjaid tööandja oma konkurentideks peab. Konkurente pole tarvis nimepidi loetleda.

Piisab sellest, kui näidatakse majandus- või kutsetegevusalad, kus töötajal on keelatud töötada mis tahes lepingu alusel või füüsilisest isikust ettevõtjana. Töölepinguseaduse § 23 nõuab kokkulepet ka selle kohta, millistes piirides (vald, linn, maakond, Eesti riik jne) ja kui kaua piirang kehtib. Kui konkurentsipiirangu kokkuleppes ei ole nimetatud tingimusi või ei ole need töötajale arusaadavad, on kokkulepe tühine.

Tavaliselt keelatakse konkurentsi osutamine töölepingu kehtivuse ajaks. Töötajaga, kes tunneb klientuuri, valdab äri- ja tootmissaladusi jm tähtsat teavet, mille kasutamine ka pärast töölepingu lõppemist võib tööandjat oluliselt kahjustada, on võimalik sõlmida kirjalik kokkulepe, mille järgi ei tohi töötaja kuni ühe aasta jooksul pärast töölepingu lõppemist konkurendi juurde tööle minna või konkurentsi osutada. Sellise leppe puhul peab tööandja oma endisele töötajale iga kuu mõistlikku hüvitist maksma.

Helve Toomla, jurist

Üksikasjad

Avaldatud: 23 august 2014

• TÖÖLEPINGU SEADUS
• Sakala

Viljandimaa veidi rohkem kui poole tuhande vanemahüvitise saaja seas on isasid 20, neist omakorda üheksa on viljandlased.

Üheks neist tarmukatest lapsehoolduspuhkusele jäänud meestest on Viljandi kultuuriakadeemia kultuurhariduse osakonna juhataja Allan Kährik. Tema sõnul on väga mõnus lapsega kodus olla.

«Kui ette aimata une- ja söögiajad ja neid ennetada, on väga normaalne toimetada,» rääkis ta ning lisas, et varsti tulevad lapsel hambad. «Siis on selge, et paar nädalat on paha aeg ja palavik.»

Aina enam isasid

Sotsiaalministeeriumi kommunikatsioonijuhi Kristel Abeli ütlemist mööda on vanemahüvitise saajate koguhulk Eestis vähenenud, kuid hüvitist saavate isade arv kasvanud.

«Statistikat vaadates võib järeldada küll, et isade vanemahüvitisele jäämine on muutunud populaarsemaks,» nentis ta ja tõi näite, et kui 2012. aasta jaanuaris oli hüvitise saajate seas 996 meest, siis tänavu juulis oli neid 1164. Vahepeal on arv visalt kogukamaks rühkinud.

Allan Kährik rääkis, et nad olid naisega hoolikalt kaalunud, kumb puhkusele jääb. «Selle valiku taga on mitu põhjust,» selgitas ta. Esimese hooga tõi ta välja soovi jälgida lapse kasvamist ning selle, et tal pole varasemast niisugust kogemust. «Lisaks sellele kavatsen puhkuse ajal õppida ning nii on mul palju rohkem aega lugeda ja koos lapsega pilli mängida,» jätkas Kährik.

See aga ei tähenda, et doktorikraadi omandav isa jääks töötamisest täielikult eemale. Õppe korraldusliku poolega ta tegelda ei kavatse, kuid mõnd kursust aastas siiski loeb. «Selleks, et mõned asjad ära teha ja kätt soojas hoida,» põhjendas ta.

Abeli sõnul võib vanemahüvitise saamise ajal töötada, ent kui ühes kuus saadud tulu ületab määra, milleks tänavu on 320 eurot, vähendatakse selle kuu hüvitist. Kui teenitu nimetatud määra ületab, peab lapsevanem sellest sotsiaalkindlustusametile teatama. Kährik ütles, et kuna tal on vähe loenguid, pole tal vaja ametit informeerida.

Ameti teavitamine

Kristel Abel märkis, et kuigi 1. juulist käivitus töötamise register, kust sotsiaalkindlustusamet saab töötamise kohta infot, laekuvad sotsiaalmaksuandmed maksu- ja tolliametist ajalise nihkega. «Nii võib tekkida olukord, kus vanemahüvitise enammakse avastatakse hiljem ning inimene peab tagasi maksma suure summa.»

Inimesel, kes oma kindlat kuupalka teab, soovitas Abel sellest ikkagi kohe ametile teada anda, et niisuguseid olukordi vältida.

Tema sõnul ei maksta vanemahüvitist inimese sissetuleku suurendamiseks, vaid selleks, et eelmise aasta keskmine sissetulek säiliks. Lisaks jõustus käesoleva aasta algul uus vanemahüvitise ümberarvutamise valem, mis peaks motiveerima vanemat hoidma sidet tööturuga.

«Seadusemuudatuse eesmärk on muuta valemit nii, et hüvitise saaja kogusissetulek ei väheneks võrreldes ajaga, mil ta lisatulu pole teeninud.»

Lapse isal on õigus vanemahüvitisele, kui laps on saanud 70 päeva vanuseks. Peres saab korraga lapsehoolduspuhkusel olla üks vanem.

Siim Piirak, reporter

Üksikasjad

Avaldatud: 25 august 2014

• TÖÖTERVISHOIU JA TÖÖOHUTUSE SEADUS
• Maaleht

Lugeja küsib:
Alustasin töösuhet praeguse tööandja juures juunis. Töö kuvariga moodustab 90% minu tööajast. Augusti alguses läbisin töötervishoiu kontrolli ja silmaarst kinnitas minu nägemisteravuse langust ja seda, et vajan igapäevaselt prille.

Minu tööandja tõlgendab määrusesätet nii, et kui kolme aasta pärast korralises kontrollis tuvastatakse nägemisteravuse langus võrreldes diagnoosiga esimesel visiidil selle tööandja juures töötamise ajal, siis tekib ka minul võimalus saada tööandja poolt kompensatsiooni prillide ostmiseks. Kuna tervislik seisund pole tööandja süül halvenenud, pole mulle prillide kompensatsiooni ette nähtud. Kas lühema kui 3-aastase staaþiga prille vajavaid töötajaid koheldakse õiglaselt?

Vastab Tööinspektsiooni töökeskkonna nõustaja Jaan Kiviall:
Vastavalt „Kuvariga töötamise töötervishoiu ja tööohutuse nõuete“ § 3 lg 6 on tööandja kohustatud hankima arsti tõendi alusel töötajale kuvariga tööks ettenähtud prillid või muud nägemisteravust korrigeerivad abivahendid või kokkuleppel töötajaga hüvitama nende maksumuse juhul, kui tervisekontrolli käigus selgub, et töötaja nägemisteravus on vähenenud. Siinjuures ei ole sätestatud, et mainitud tööandja kohustus kehtiks ainult juhul, kui nägemisteravuse vähenemine on toimunud just antud tööandja juures töötamise ajal ja et see on selgunud korduva tervisekontrolli käigus. Tööandja kohustus ei ole seatud sõltuvusse ka töötaja minimaalsest tööstaaþist tööandja juures.

Tööinspektsioon on seisukohal, et kui tervisekontrolli tulemusena on töötervishoiuarst fikseerinud kirjalikult töötaja nägemisteravuse vähenemise (ka esimesel tervisekontrollil antud tööandja juures töötades), tekib tööandjal nägemisteravust korrigeerivate abivahendite (prillide) hankimise või hüvitamise kohustus.

Üksikasjad

Avaldatud: 19 august 2014

• TULUMAKSUSEADUS
• Raamatupidamisuudised.ee

1. septembril jõustuvad tulumaksuseaduses kaks olulist muudatust seoses isikliku sõiduauto töösõitudeks kasutamise hüvitamisega.

Alates 1. septembrist kaob võimalus maksta töötajale ning juhatuse ja nõukogu liikmetele isikliku sõiduauto töösõitudeks kasutamise eest hüvitist ilma sõitude kohta arvestust pidamata.

Praegu on tööandjal võimalik isikliku sõiduautoga tehtud töösõite töötajale tulu- ja sotsiaalmaksuvabalt hüvitada kahel viisil. Juhul, kui töösõitude kohta peetakse arvestust Vabariigi Valitsuse määrusega kehtestatud korras, võib maksuvabalt hüvitist maksta kuni 0,3 eurot töösõidu ühe kilomeetri kohta, kuid mitte rohkem kui 256 eurot kuus. Kui nõuetekohast arvestust ei peeta, on lubatud maksta arvestuslikku hüvitist maksuvabalt 64 eurot kuus ühe töötaja ja ühe sõiduauto kohta. Viimatinimetatud võimalust alates 1. septembrist enam pole ja auto töösõitudeks kasutamise maksuvabaks hüvitamiseks tuleb igal juhul pidada sõitude kohta arvestust.

Rahandusministeerium põhjendab muudatuse tegemist järgmiselt: „Praktikas kasutatakse arvestuse pidamiseta makstavat hüvitist sageli maksuvaba palgalisana ja maksuvabastus ilma tegelikku auto kasutust tõendamata ei ole põhjendatud. Arvestuse pidamise vajadus suurendab kahtlemata ettevõtjate halduskoormust, kuid ministeeriumi hinnangul on see maksuvabastuse sihipärase kasutamise tagamiseks õigustatud. Eelnõu seletuskirjas on välja toodud, et kui arvestuslikku hüvitist makstakse üksikute harvade töösõitude kulude katmiseks, ei ole lisanduv koormus ülemäära suur. Samuti tuleb silmas pidada, et arvestuse pidamise reeglid on väga lihtsad – arvestusele ei ole ette nähtud konkreetset vormi ja sisuliselt tähendab see vaid sõidu kuupäeva, eesmärgi ja läbitud kilomeetrite ülesmärkimist (lisaks töötaja nimele ja sõiduki numbrimärgile).

Teise olulise muudatusena suurendatakse alates 1. septembrist sõitude kohta arvestuse pidamise korral makstava hüvitise maksuvabastuse piirmäära 256 eurolt 335 eurole kuus. Piirmäär on püsinud muutumatuna alates 2009. aastast (mil see oli 4000 krooni kuus) ja arvestades kütusehindade vahepealset tõusu ei võimalda enam endises mahu töösõitude hüvitamist. Kui algselt sooviti piirmäära tõsta 300 euroni kuus, siis Kaubanduskoja ettepanekul tõstetakse piirmäära 335 euroni kuus.

Tulumaksuseaduse muudatustega saab lähemalt tutvuda http://www.koda.ee/public/643XII_Tulumaksus_ms_2014.pdf ning seletuskirja näeb http://www.koda.ee/public/643_seletuskiri.pdf.