Artiklid
- Üksikasjad
Suvehooajaks palkavad paljud ettevõtted kooliõpilasi – kas terveks suveks või puhkusi asendama. Valgamaal suveks tööle palgatud noored üldiselt tööandjale peavalu ei valmista.
Maxima avalike suhete juht Erkki Erilaid sõnas, et ainult suveks on Valga poes neil siiani tööl olnud kaks 16aastast. Erilaiu sõnul on Valga kaupluse juhataja neid väga kiitnud. «Väga kohusetundlikud noored, kellel ei ole olnud mingeid probleeme ei tööga ega distsipliiniga,» lisas ta.
Samuti kinnitas Erilaid, et töögraafik on noortele soodne. «Töötavad lühendatud tööpäevaga ja laupäevad ning pühapäevad on neil alati vabad, nii et nad saavad ka piisavalt suve nautida,» selgitas ta.
Enamasti satuvadki õpilased suvel tööle asutustesse, mis tegelevad teenindamisega.
Sangaste Rukki Maja vanemteenindaja Sirle Lüüs sõnas, et neil on ametis neli suvetöölist, osa neist juba mitmendat suve järjest. «Noored juba ise tahavad jälle meile tööle tulla,» lisas Lüüs. Ta kinnitas, et nad kõik on väga kohusetundlikud ning kordagi pole olnud probleemi, et keegi tööle ei ilmu.
Oti pubi omaniku Siim Kalda sõnul palkab pubi igal suvel tööle mitu noort. «Seoses suvehooajal oluliselt suurema külastatavusega suureneb suvekuudel ka meie kollektiiv,» lisas Kalda. Peamiselt palgatakse neid ettekandjateks. «See on suurepärane võimalus teha esimest tutvust tööeluga ja õppida klientidega suhtlema.»
Kalda sõnul peab noorele jätma suvel ka piisavalt vaba aega. «Isegi kui alguses on neil soov teha hästi palju tööd, siis möödub see esimeste ilusate ilmade saabumisega. Kui selle eripäraga arvestada, on neist palju abi,» selgitas Kalda. «Meie juures töökogemusi omandavad noored on olnud aktiivsed ja tublid ning väärivad igati kiitust.»
Cärol Tutk, reporter
- Üksikasjad
Lugeja küsib:
Käisin tööalasel koolitusel, tööandja maksis koolituse kulud kinni, aga selle päeva eest töötasu ma ei saanud. Kas tööandja ei pea mulle midagi maksma koolituse aja eest?
Vastab Tööinspektsiooni Lääne inspektsiooni tööinspektor-jurist Liis Valdmets:
Tööandja poolt korraldatud või sisse ostetud koolitusel osalemine on töötajale nagu iga teise tööülesande täitmine. Tööalasel koolitusel ei käida oma vabast ajast, vaid tööajast. Seepärast peabki tööandja maksma töötajale koolitusel osalemise aja eest keskmist töötasu ja hüvitama koolitusega seotud kulud, näiteks transpordikulu.
Töölepingu seaduse § 28 lõike 2 punkti 5 kohaselt on tööandjal kohustus tagada töötajale tööalaste teadmiste ja oskuste arendamiseks tööandja ettevõtte huvidest lähtuv koolitus. Seadus märgib, et sealjuures peab tööandja kandma koolituse kulud ja säilitama koolituse ajaks töötajale keskmise töötasu.
Antud olukorras on töötajal võimalus pöörduda tööandja poole selgituse saamiseks ja koolituse päeva eest töötasu nõudmiseks. Kui pooled kokkulepet ei saavuta, siis on tegemist juba töövaidlusega ja töötajal õigus selle lahendamiseks pöörduda kohtusse või töövaidluskomisjoni.
Töövaidluskomisjoni avalduse näidis ja selgitused selle koostamiseks on olemas Tööinspektsiooni kodulehel.
- Üksikasjad
Kontoritöötajad, kelle töökeskonnas on rohkem looduslikku päevavalgust, magavad teistest kauem, nende uni on kvaliteetsem, nad on füüsiliselt aktiivsemad ja nende elukvaliteet on parem.
Ajakirjas Journal of Clinical Sleep Medicine avaldatud uuring näitas, et akendega ruumides töötavad inimesed puutusid töö ajal päevavalgusega kokku 173 protsenti rohkem ning magasid öösiti keskeltläbi 46 minutit enam kui need inimesed, kelle töökoht loodusliku valgusega kokkupuudet ei võimaldanud, vahendab ERRi teadusportaal.
Päevavalgust nautivad töötajad kaldusid olema ka füüsiliselt aktiivsemad kui akendeta ruumides tegutsevad inimesed.
Päevane kokkupuude valgusega (seda eriti hommikutundidel) on tervisele oluline, parandades tuju, suurendades erksust ja kiirendades ka organismi ainevahetust.
Tarbija24»Tervis
Toimetaja:
Marina Lohk
- Üksikasjad
«Kas tööandja võib saata mu harupoodi tööle ilma minult küsimata? Olin nädala ühes toidupoes tööl ning nüüd tahetakse mind juba järgmisesse suunata. Põhjenduseks tuuakse sealne töötajate vähesus. Kas tööandjal on õigus seda teha?» uuris lugeja.
Vastab tööinspektsiooni töösuhete osakonna juhataja Meeli Miidla-Vanatalu.
Kõik oleneb sellest, milles pooled on töölepingu sõlmimisel kokku leppinud. Töölepingu seaduse § 20 eeldab, et töö tegemise koht lepitakse kokku kohaliku omavalituse üksuse täpsusega.
Kui töötaja töölepingus on töötamise kohana märgitud näiteks Tallinna linn ja tööandjal on kauplused (töökohad) Tallinna erinevates linnaosades, siis võib ta töötajat ka ühest harupoest teise ümber paigutada. Kui aga töökohana on märgitud konkreetne kauplus, siis saab töötaja teise harupoodi suunata vaid poolte kokkuleppel ehk töötaja nõusolekul.
Kahtlemata peab töötaja tööülesannete täitmise koha muutus toimuma mõistlikult ja mõlema poole huve arvestades.
Tarbija24»Lugeja küsib
Toimetaja:
Triin Ärm
- Üksikasjad
Aive Mõttus
„Juba kolmandat päeva on mul süda paha ja pea valutab. Kuumus on õudne, hingata pole justkui midagi,“ kurtis linnakontoris töötav naine, kellel muidu mingeid tervisemuresid ega ka kroonilisi haigusi pole. Kuidas niisuguses olukorras ennast aidata ja oma tervist hoida, uuris Maaleht.ee erameditsiinikeskuse Confido perearst Anneli Talvikult.
„Esimene asi on see, et tuleks sisse seada kliimaga sobiv päevakava. Ärgata vara, teha tööd, keskpäeval pidada siestat ja õhtujaheduse saabudes võib taas tööd teha. Selge see, et kõigil inimestel niisugust reþiimi järgida pole võimalik, aga selle poole võiks püüelda, võimalusel tööandjaga kokku leppides,“ soovitab doktor Talvik.
Teine asi, millele kogenud perearst tähelepanu juhib, on see, et inimene ei tohi oma organismi lisaks kuumale ilmale ise veel täiendavalt kuumutada. „Tee, kohv, mate – nende jookidega peaks piiri pidama,“ ütleb Talvik.
Samas on vedeliku tarbimine väga oluline, kuid sedagi tuleks teha targalt: tarbida päevane vajalik vedelikukogus (kuuma ilmaga 2-3 liitrit) ära varahommikul ja õhtul, mitte keskpäeval, mil kõige palavam. Palavuses joodud vesi ajab keha higistama ja see tekitab organismi kurnatust.
„Lõunamaalased kasutavad hommikul ja õhtul joomise taktikat väga edukalt juba aastasadu. Kui inimene on harjunud jooma terve päeva vältel, siis sellega, et juuakse peamiselt hommikul ja õhtul, harjub organism ümber umbes nädala jooksul. Seega tuleb harjutama hakata koguseid tasapisi ümber tõstes. Kui seda teha järsku, ühe päeva vältel, tekib keskpäeval vett saama harjunud organismis äkitselt kuivus (dehüdreerumine) ja see on väga halb,“ selgitab tohter.
Õhtuse veejoomise tagajärjeks on küll öine tualeti vahet jooksmine, aga sellega peab lihtsalt leppima.
Oluline on ka joodava vee temperatuur. Jääkülma vett juua ei maksa, sest see sunnib organismi sooja tootma. Kõige parem on tarbida mõõdukalt jahedat vett.
Ja veel üks oluline nüanss – mitmekesine soolade tarbimine. Muidu rõhutatakse kogu aeg, et söögisoola peaks tarbima nii vähe kui võimalik, kuid higistades kaotab inimene palju nii naatriumi, kaaliumi kui teisi eluks vajalikke mineraalaineid ja nende varud tuleb kindlasti taastada. Hea on seda teha soolase maitsega mineraalvett tarbides, poodides on nende valik piisav ja elementidesisaldus sobivalt mitmekesine.
„Keerulisem on soolatasakaalu taastamine aga neil, kellel mingi tervisehäda tõttu tekivad tursed. Nemad peaks kindlasti arstiga nõu pidama,“ rõhutab Anneli Talvik.
Inimesed, kes kehalise treeninguga tegelevad, peaksid ka selle juures veidi tagasi tõmbama ning treenima kas varahommikul või hilisõhtul. Kuumades oludes trenni tehes veresooned lõõgastuvad liigselt ning see võib tekitada väga halva enesetunde.
Kui aga asi juba nii kaugele läinud, et süda on paha ja pea valutab, tuleks organismi kiiresti jahutada, näiteks jaheda duðði all seistes või jahedas vannivees lamades. „Kui sellist võimalust käepärast pole, tuleb kuklale ja otsmikule asetada külmas vees märjaks kastetud rätikud,“ räägib Talvik esmaabist.
Ja otse loomulikult ei maksa end päikese praadida, vaid pigem püsida varjus ja otsida liikuva õhuga kohti.
Lehekülg 1014 / 1613
- Sa oled siin:
-
Pealeht
- Palk.ee