Üksikasjad

Avaldatud: 01 august 2014

• TULUMAKSUSEADUS
• Postimees

Tütre juurde välismaale asunud pensionäril peatati puudetoetuse maksmine ja pisikesest pensionist võetakse tulumaks täies ulatuses maha.

Toas omadel jalgadel, väljas rulaatori abiga liikuv Helmi jäi pärast kahe poja surma üksikuks pensionäriks. Ainukene lootus – tütar Tiia – elab Soomes (nimed muudetud – toim).

Et aina raskemaks muutuva eluga toime tulla, otsustas Eestis 363-eurost pensioni saanud naine kolida Soome. Eesti seaduse tähenduses mitteresidendiks muutunud Helmi sai esimesel Soomes elatud kuul paraja üllatuse osaliseks – uus igakuine pensionisumma, mida Eesti riik talle ka edaspidi maksab, on nüüd 21 protsenti väiksem – 287 eurot.

Tiia on Soomes elanud kümme aastat. Ema Eestist ärakolimise plaan tekkis pärast seda, kui Tiia vend suri. «Vendadest teine suri minu Soomes elatud aja jooksul, esimene vend paar aastat enne minu sinnakolimist. Ühesõnaga, olen ema ainus laps ja kuna ema ei saa üksi hakkama, pakkusin talle võimalust kolida Soome,» selgitas Tiia kolimise tagamaid.

Üsna pea, kui Helmi Helsingisse elukoha sai, teavitas ta ametlikult oma kolimisest ka kohalikku omavalitsust. «Kohe, kui teade oli edastatud, vähendati ema järgmise kuu pensioni 21 protsenti. Vaene ema on täiesti masendunud ja ei saa aru, miks tema vaevaga välja teenitud niigi väike pension nüüd õhemaks kraabiti. Antud situatsioonis oli ema valiku ees – puudega pensionärina polnud just lihtne Eestis üksi hakkama saada,» rääkis Tiia teda ja tema ema tabanud olukorrast lähemalt.

«Sügisest hakkab mul kool ja siis tuleb töökoormust vähendada, kuid sellega muutub ka palk väiksemaks,» jutustas Tiia, kes praegu teenib 12,50 eurot tunnis, mis teeb suvekuudel parimaks brutoteenistuseks 2000 eurot kuus. Kätte jääb sellest rahast 1630 eurot. Töötu mehe metallitööliste ametiühingusse kuulumise eest saadav igakuine 580 eurot ning ema 287-eurone pension kokku teeb Tiia pisut murelikuks.

Sotsiaalkindlustusameti kommunikatsiooninõunik Elve Tonts ütles, et Eesti tulumaksuseaduse järgi on riiklik pension maksustatav tulu. «Tulumaksuseadus rajaneb residentsuse printsiibil ja liigitab maksumaksjad kahte rühma: Eesti residendid ja mitteresidendid. Kui Eesti pensionär elab Eestis (resident), on tema pensionist 210 eurot kuus tulumaksuvaba ja 21-protsendilise tulumaksuga maksustatakse üksnes seda summat ületav osa,» selgitas Tonts.

Samas mitteresidentide pension on Tontsi sõnul maksustatav alates esimesest eurost. «Seda aga juhul, kui riikidevaheline topeltmaksustamise vältimise leping ei sätesta teisiti. Eesti ja Soome vahel on sõlmitud tulu- ja kapitalimaksuga topeltmaksustamise vältimise ning maksudest hoidumise tõkestamise leping,» märkis ta.

«See leping sätestab piirid, mille ulatuses kumbki riik teise riigi residendi tulu maksustada võib, ning kehtestab ka reeglid topeltmaksustamise vältimiseks. Maksuleping annab Eesti sotsiaalkindlustust käsitleva õigusakti alusel makstava pensioni maksustamise õiguse ainult Eestile. Kuna Eesti tulumaksuseaduse järgi on pension maksustatav tulu, siis peetaksegi Eesti pensionist kinni 21 protsenti isikutel, kes elavad Soomes,» ütles Tonts.

Lisaks pensioni vähendamisele imestab Tiia, miks võeti emalt ära Eestis väljastatud puude staatus ja sellega kaasnenud igakuine rahaline hüvitis. «Nõustusin emale elamisloa taotlemisel tingimusega, et ei hakka Soome riigilt emale elatisraha küsima. Pean teda ise ülal pidama. Kuid rohud on siin ju kallimad ja elamine ka, seetõttu on iga euro abiks, antud juhul kaotab ema oma kuusissetulekust pea 100 eurot,» on Tiia nördinud.

Tontsi sõnul ei kuulu puudega inimesele makstav toetus Euroopa Liidu määruse alusel teise riiki eksporditavate hüvitiste kategooriasse, see tähendab, et «oma olemuselt on puudega isikule makstav toetus abivahendiks konkreetses elukohariigis hakkama saamiseks», selgitas Tonts.

«Puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seaduse alusel määratakse ja makstakse puudetoetust Eesti alalisele elanikule või tähtajalise elamisloa või tähtajalise elamisõiguse alusel Eestis elavale isikule lisakulusid põhjustava keskmise, raske või sügava puude korral,» lisas Tonts.

Kuna ema tulud tema kulusid ei kata, ei jäänud Tiia sõnul neil esialgu üle muud, kui elamiskulusid koomale tõmmata.

Esialgu ema eraldi korterisse elama paigutanud Tiia otsustas nüüd, et rahasäästvam on kolida kokku väiksemale pinnale. Töötu elukaaslane Aapo ja pensionärist ema on nüüd mõlemad Tiia ülalpidamisel, kes töötab kohalikus hooldekodus, igal võimalusel ületunde tehes. «Saladuskatte all võin öelda, et kord kuus käime Eestist süüa ostmas suuremas koguses ja hoiustame seda siis sügavkülmakirstus. Nii me hakkama saamegi,» rääkis Tiia, kelle majapidamistuludest pool läheb elukoha ülalpidamiseks.

Eestisse naasmist ei ole Tiia hetkekski kaalunud. «Ma olen end viis aastat koolitanud hooldusasutustes töötama ja et ma nüüd läheksin Eestisse kahe ja poole euro suuruse tunnipalgaga tööle – tänan väga, ei!» on Tiia otsustuskindel.

Tarbija24»Rahakott

Autor:
Rivo Veski

Üksikasjad

Avaldatud: 29 juuli 2014

• TÖÖLEPINGU SEADUS
• Postimees

Asendustöötaja leidmisel mängib suurt rolli tähtaeg. Mida lühemaks jääb uue töötaja leidmiseks antud aeg, seda keerulisem on personaliosakonnal antud töökohale ka kõigile sobivat kandidaati leida ning seda rohkem peab ettevõte olema valmis omalt poolt pakkuma.

Kogu artiklit saab lugeda originaali viitelt:

http://majandus24.postimees.ee/2870959/hooajatoole-tuleb-kiiresti-reageerida

Üksikasjad

Avaldatud: 30 juuli 2014

• TÖÖLEPINGU SEADUS
• Delfi

Heiki Suurkask, toimetaja

Andrew Bauer on ettevõtja, kelle töötajad tegid Secaucuses New Jerseys kümnetunniseid tööpäevi, valmistades mitmesuguseid nahktooteid, nagu rahakotte, reisikotte jne, kuid mida pikemaks nende tööpäev venis, seda madalamaks nende tootlikkus muutus.

Niisiis, mullu kui ta võttis ettevõtte oma isalt üle, otsustas Bauer töö ümber korraldada, lühendades tööpäeva kolme tunni võrra, ja jättes alles ka kõik seni kehtinud puhkepausid. Ta ei pidanud eesmärgiks ka palga vähendamist, makstes isegi 15 protsenti juurde ja reform tasus end ka kohe ära. Seitsmetunnise tööpäevaga suutsid tema töötajad valmistada isegi kümnendiku rohkem tooteid. Töötajad olid rahul, ka tööandja oli rahul, kõik olid rahul.

1. juulil alustas Göteborgi linn Rootsis aga aastast eksperimenti, pannes terve rea ametnikke töötama kuus tundi päevas, sama palga eest kui teised teevad kaheksa tundi. Lootuseks on see, et inimesed teevad ikka sama palju tööd, kuigi kulutavad vähem aega ja jäävad ka vähem haigeks. Kas aga kodanikud ikka on rahul, et ametiasutused vähem aega avatud on?

Kirunas oli kuuetunnine tööpäev ametnikele juba 16 aastat kehtinud, aga erilist tootlikkuse paranemist küll näha ei olnud ja 2005. aastal tehti sellele naljale lõpp. Probleemiks oli just see, kuidas kombineerida ühe osa töötajate kuuetunnist päeva teiste töötajate kaheksatunnise tööpäevaga, vahendab BBC. Tekkisid hoopis konfliktid tööl.

Veel 19. sajandi esimesel poolel olid maailmas levinud 16-tunnised tööpäevad, Prantsuse 1848. aasta revolutsiooni võiduks oli 12-tunnine tööpäev. Idee kaheksatunnisest tööpäevast oli vormistanud Robert Owen 1817. aastal: kaheksa tundi tööd, kaheksa tundi ajaviidet, kaheksa tundi puhkust, lõplikult kehtestus see aga alles 20. sajandil. Kas just põllumehed või arstid sellise proletaarlaste tarbeks loodud reegliga toime tulevad, on teine teema... Mõnes ametis ei jätku aga tõesti isegi kaheksaks tunniks piisavat tegevust.

Nii ta ongi, et eksperimente tööaja lühendamiseks on läbi aegade tehtud, kaheksatunnise tööpäeva väljavõitlemine oli ametiühingute jaoks 20. sajandi suurimaid võite, mitmel pool üritatakse nüüd juba saavutada veelgi lühemat tööaega. Ametiühingud ei saa ju leppida loorberitel lebamisega. Aga veelgi lühemaks tehtud tööpäevad ei anna alati soovitud efekti.

Mullu koostas Majandusliku koostöö ja arengu organisatsioon (OECD) raporti, milles kinnitati, et mida pikemaks tööpäev venis, seda rohkem tootlikkus kahanes.

Vastupidise järeldusega tulid aga välja Lõuna-Korea teadlased mullu ajakirjas Journal of Happiness Studies: töönädala lühendamine 44 tunnilt 40 tunnile mitte ei parandanud töötajate meeleolu, vaid kohustus vähema ajaga sama töö ära teha kasvatas hoopis stressi.

Töökoorem, mida niigi juba efektiivne töötajaskond päevas ära teeb, oli lihtsalt juba nii suur, et lühema ajaga ei tulda toime. Ja ka terve rida muid eksperimente on pigem kinnitanud, et kui tööandja tõesti tahab töötajatele vastu tulla ja veelgi lühemat tööpäeva lubada, peab ta siiski leppima ka toodangu vähenemisega.

Üksikasjad

Avaldatud: 29 juuli 2014

• TULUMAKSUSEADUS
• Maaleht

Seenel ja marjul käimine on mitmete inimeste jaoks üks sissetulekuallikaid, kuid meeles peab pidama, et seal teenitud tulu pealt tuleb maksud maksta.

"Maksuvabalt ja ilma deklareerimata võib inimene müüa tema enda isiklikus kasutuses olnud asju. Metsast korjatud marjade-seente ja oma aia saaduste müümine tulu teenimise eesmärgil sinna alla aga paraku ei kuulu," selgitas Maksu- ja tolliameti pressiesindaja Uku Tampere Äripäevale.

Küll on Tampere sõnul igal inimesel õigus üldisele maksuvabale tulule suuruses 1728 eurot aastas ehk 144 eurot kuus.