Artiklid
- Üksikasjad
Töötukassa nõukogu tegi ühehäälselt valitsusele ettepaneku kehtestada järgmiseks neljaks aastaks töötuskindlustusmakse määraks 2,4 protsenti, sealhulgas töötajatel 1,6 protsenti ja tööandjatel 0,8 protsenti.
Töötukassa nõukogu esimees Peep Peterson: "Heameel on, et maksemäära langetamise otsus tuli ühehäälselt ja üle mitme aasta on sotsiaalpartnerid üksmeelsed. Uue maksemääraga suudame katta töövõimereformi vajadused ning jätkata mõistlikus mahus reservide kogumist. Nõukogu vaatas enne otsuse tegemist läbi ka võimalikud kriisistsenaariumid ja võime olla kindlad, et töötuskindlustuse vahenditega saaksime hakkama ka keerulisematel aegadel," teatas töötukassa.
Töötuskindlustusmakse langetamine on kirjas ka Reformierakonna ja sotsiaaldemokraatide koalitsioonileppes, mis arvestaski töötuskindlustusmakse langetamisega 2,4 protsendile.
2,4 protsendilise maksemääraga oleks 2015. aastal töötuskindlustuse kogutulud 152,4 miljonit eurot, töötuskindlustuse kulud aga moodustaksid 126 miljonit eurot. Tööturuteenuste jaoks on järgmisel aastal kasutada 33 miljonit eurot. Prognoosi järgi hakkab 2015. aastal töötuskindlustushüvitist saama 16 844 inimest, koondamishüvitist saab 5474 inimest ja maksejõuetushüvitist 1991 inimest.
2015. aasta lõpuks on oodatav töötukassa netovara väärtus 608 miljonit eurot. Eelmise aasta lõpu seisuga oli töötukassa netovara väärtus 529 miljonit eurot ja käesoleva aasta lõpuks on töötukassa varade oodatav väärtus 581,7 miljonit eurot.
- Üksikasjad
Rait Kuuse
sotsiaalministeeriumi asekantsler
Kavandatav töövõimereform pole Briti reformi koopia
Indrek Tarand kirjutas 31. juulil ilmunud artiklis („Briti töövõimereformi eksperiment olgu meilegi hoiatuseks”), et Eesti kodanikel on õigus vabalt valida tegevusala, elukutset ja töökohta ning puuetega inimesed on riigi ja kohalike omavalitsuste erilise hoole all.
Artikkel jätkub ...
Täismahus lugemiseks logi sisse, telli digipakett või osta päevapilet.
- Üksikasjad
Igas ettevõttes on vähemalt üks selline inimene: suur töörügaja, kes keeldub puhkusest. Kuigi esmapilgul võib tunduda, et see on ettevõttele hea, siis uuringutulemused näitavad midagi muud, kirjutab The Wall Street Journal.
Karjääriportaali Glassdoor uuringust, et 15 protsenti nendest töötajatest, kellel on õigus puhkusele, ei ole seda viimase aasta jooksul kasutanud.
Mõned töötajad keelduvad puhkusest, sest saavad pidevalt töötades emotsionaalse rahulduse. Paljud puhkuse vältijad loodavad niimoodi oma karjääri edendada.
2006. aasta tööuuringu andmetel on puhkust väldivad rohkem mehed ning peamiseks põhjuseks on uskumine, et niimoodi on nad töökaotuse vastu kindlustatud. Ja nende arvamuse paikapidavuse kohta on ka mõned tõendid. Mullu Oxford Economicsi läbiviidud uuringust selgus, et 13 protsenti juhtidest edutas kogu puhkuse välja võtnud töötajaid vähem tõenäoliselt.
Saksa uuringust selgub, et vaid osa puhkusest välja võtnud töötajad teenisid järgneva aasta jooksul keskmiselt 2,8 protsenti rohkem kui nende kolleegid, kes kogu puhkuse ära puhkasid.
Peamised puhkusest keeldumise põhjused on suur töökoormus ning hirm naastes veelgi suurema tegemata tööde hunnikuga silmitsi seista.
Puhkusest keeldujad tekitavad probleeme kogu kontorile. Sageli keelduvad nad oma ülesandeid kellelegi delegeerimast ning tekitavad sellega kolleegides süütunet. Puhkusest keeldumise negatiivsed mõjud on kurnatus, madal töömoraal, südameprobleemid ja vähenenud tootlikkus.
- Üksikasjad
Sülvi Sarapuu
Eesti nägemispuuetega inimeste keskliidu juhatuse liige
Töövõimereform käib, aga vaegnägijate jaoks lahendusi ei ole
Töövõimereformi valguses tuleb esile mitmeid olulisi puudusi Eesti riigi sotsiaal- ja haridussüsteemis.
1950-ndateni tegutses nägemispuudega inimestele käsitöökutseid pakkuv kutsekool ja edasi õpetati välja oskustöölisi tolleaegse pimedate ühingu õppe- ja tootmiskombinaatides, aga kui koitsid 1990-ndad, lõppes kõik. Sinnani oli vähemalt mingi võimalus töötada ja tunda end vajalikuna. Parimad töötajad teenisid kindlasti keskmise palga. Iga nägemispuudega inimene, kellel vähegi oli võimalus, töötas aasta, enne kui sai kätte täispensioni või puude tõttu määratud toetuse. Seejärel hakkas ta iga kuu saama täies ulatuses riiklikku toetust ja tükitöö alusel teenitud palka. Ei siis, Eesti NSV-s, ega ka praegu Põhjamaades pole stimuleeritud puudega inimesi tööle puude tõttu määratud toetuse vähendamise või selle koguni äravõtmisega.
Artikkel jätkub ...
Täismahus lugemiseks logi sisse, telli digipakett või osta päevapilet.
- Üksikasjad
Riin Aljas
Sotsiaalministeerium plaanib uut seadust, mis annaks töövaidluskomisjonile lisajõudu ja võimu.
Sotsiaalministeerium kavatseb välja töötada seaduse, mis lapiks individuaalse töövaidluse lahendamise seaduse kitsaskohti ja tooks suurema osa tööprobleemide lahendamise töövaidluskomisjoni. Praegu saab paljudega neist pöörduda ainult kohtusse. „Kui sul on mitu palka kätte saamata, siis on ikka vahe vahel, kas saad lahendi töövaidluskomisjonist paari kuuga või läheb selleks kohtus kuus kuud,” põhjendas sotsiaalministeeriumi töösuhete poliitika juht Mariliis Proos, kelle sõnul enamik vaidlusi puudutabki töötasusid.
Artikkel jätkub ...
Täismahus lugemiseks logi sisse, telli digipakett või osta päevapilet.
Lehekülg 1012 / 1613
- Sa oled siin:
-
Pealeht
- Palk.ee