Üksikasjad

Avaldatud: 28 april 2014

• TÖÖLEPINGU SEADUS
• Eesti Päevaleht

Anneli Kannus

Kuuetunnine tööpäev pole võimalik? Proovime siis alustuseks väiksemaid muutusi

Imestan, kui loen: müüja tahab pikemat poodide lahtiolekuaega. Tegelikult tahab ju rohkem palka?

Ministrid kirjutavad, et kuuetunnist tööpäeva ei saa teha, kuna meil on tööjõupuudus. Aga äkki on tööjõupuudus seepärast, et kaheksatunnised päevad on liiga rasked ja pikad?

Ametühingudki märgivad, et meil pole nii suur tootlikkus, et tööpäevi lühendada – ehk on tootlikkuse suurendamise võti puhke- ja tööaja paremas tasakaalus?

Ühtlasi räägime elanike vananemisest, haiguste süvenemisest, ennetusele kuluva raha ja tegevuste vähesusest. Räägime sellestki, et Eesti küll liigub (loe: tegeleb kehakultuuriga), aga ainult 10% inimesi teeb seda piisavalt regulaarselt. Äkki pole selleks aega?

Vähem väsimust

Tundub lühinägelik, kui tööpäeva lühendamisele ei taheta mõeldagi. Kui arvutaks haiguspäevad tööpäevadeks ja suhtlusvõrgustikes oldud aja töötundideks? Seda tehes võib selguda, et tegelikult töötamegi juba kuus tundi – kasutame näiliselt kaheksatunnist tööpäeva lihtsalt ebaefektiivselt.

Kui müüjaid ei jätku, võib praegust töötasu makstes ja seitsmetunniseid tööpäevi nõudes vabalt poodide lahtioleku aegu lühendada – eriti nädalavahetustel ja pühadel. Tootmises saavutame seitsmetunniste tööpäevadega töö efektiivsuse suurenemise, kuna inimesed ei ole nii väsinud ja suudavad paremini keskenduda. Pikemas perspektiivis pole töötajad siis ka nii haiged.

Juba 20 aastat tagasi töötas Euroopa tervishoiusüsteem kaheksatunniste tööpäevadega, aga meie 24-tunnistega. Nüüd oleme me liikunud nii palju edasi, et ei pea 24-tunniseid tööpäevi enam vähemalt normaalseteks, aga teeme neid endiselt. Eestis on kaheksatunniste vahetuste põhiline vastuargument seotud transpordikorraldusega, mitte töö efektiivsusega.

Kui pole liinitöö, kuid teenust tuleb pakkuda 24 tundi ööpäevas (tervishoid, politsei ja mõned teised ametid), tekitab seitsmetunnise tööpäeva mõte kõigepealt paanika. Tervishoid ja korravalve on praegu need kaks valdkonda, kus ei jagu töötajaid, palgaraha on pisku ning äraminejaid palju.

Kaotada vähe, võita palju

Kui olukord on niigi keeruline, pole meil ju palju kaotada, kuid äkki võidaksime. Ehk on lahendus peidus just teistpidi mõtlemises ja ümberkorraldamises.

Näiteks kui tervishoius oleks ööpäevas kahe vahetuse asemel kolm vahetust, hakkaksid inimesed end tundma ehk paremini, saaksid rohkem välja puhata ja leida tasakaalu töö, eraelu, pere ning tervislike eluviiside ja hobide vahel. Perspektiivis tähendab see tervemaid ja õnnelikumaid inimesi ning seeläbi ka efektiivsemat töötegemist.

Alati ei pea olema nii resoluutne – et kuuetunnist tööpäeva ei ole võimalik teha. Prooviks kasvõi tasa ja targu, näiteks andes töötajale kaheksatunnise tööpäeva jooksul pool tundi kepikõnni harrastamiseks? Pärast lõunapausi väikeselt pargiringilt tulnud töötaja teeb kindlasti selle pool tundi tasa. See on parem, kui arvuti taga vaikselt leiba luusse lastes Facebookis passida.

Järgmisena võiks iga töötaja üks kord kuus teha kaugtööpäeva – igas asutuses, isegi riigiasutuses.

Anna töötajale võimalus oma mõtteid korrastada ja pärast kaugtööpäeva tuleb ta kontorisse tagasi hoopis paremas meeleolus. Julgemad võiksid proovida seada selliseid eesmärke, mida täites saab töötaja kohe ühe vaba päeva võtta – lihtsalt niisama.

Sunnismaisusega me efektiivsemat tulemust ei saavuta. Prooviks õige teisiti?

Üksikasjad

Avaldatud: 28 april 2014

• TÖÖLEPINGU SEADUS
• Eesti Tööandjate Keskliit

Sooline palgalõhe möödunud aastal Eestis veidi kasvas. Naispalgatöötajate tunnitasu oli 24,8 protsenti madalam kui meestöötajatel. Tööandjate keskliidu juhatuse esimees Toomas Tamsar ütles, et palgalõhe ei ole otseselt tööandjate probleem, küll kutsus ta aga üles naisi ennast kõrgemat hindama ja ka seejärel kõrgemat palka küsima.

"Tööandjate jaoks on see sotsiaalse olemusega probleem. Palgalõhest on palju räägitud, aga palgalõhe iseenesest pole minu arvates probleem. Tuleme korra tagasi selle juurde, mis asi on palk. Palk on ju tegelikult kokkulepitud tööjõu hind. Turumajanduses on need asjad nii, et hind kujuneb täpselt seal, kus pakkumine ja nõudlus kohtuvad," rääkis Tamsar ERRi raadiouudistele.

2013. aasta oktoobris oli naispalgatöötajate brutotunnitasu 24,8 madalam kui meespalgatöötajatel ja varasema aastaga võrreldes suurenes sooline palgalõhe 0,2 protsendipunkti, teatas statistikaamet. Aastaga tõusis naispalgatöötajate tunnitasu 7 protsenti ja meespalgatöötajate tunnitasu 7,2 protsenti, mis oli ka palgalõhe minimaalse suurenemise üks põhjus. Kõige suurem sooline palgalõhe oli Eestis 1994. aastal, mil see oli 28,9 protsenti.

Valdkonniti on kõige suurem sooline palgalõhe finants- ja kindlustustegevuses, kus mehed said palka rohkem tervelt 41,8 protsenti.

Ainuke sektor, kus palgalõhet ei eksisteerinud oli veondus ja laondus.

Tamsari sõnul on kindlasti olemas tööandjaid, kes maksvad naistele vähem palka teadlikult, aga üldiselt käitub tööandja, eriti eraettevõtja, väga ratsionaalselt küsimustes, mis puudutavad raha.

"Enamasti ei ole küsimus selles, et ta maksaks kellelegi vähem või rohkem palka sellepärast, et ta on mees või naine, vaid ta maksab rohkem või vähem palka sellepärast, et see inimene on tema arvates kas rohkem väärt või see inimene ise küsib rohkem või vähem palka. Seal on erinevaid võimalusi. See kui mõni tööandja niimoodi mõtleb... ma arvan, et need on mingid ühiskonnas juurdunud arusaamad soorollidest, mis ei kao nii kiiresti lihtsalt," ütles Tamsar.

Meestöötajate osatähtsus palgatöötajate koguarvus langes 48 protsendilt 2012. aastal 47 protsendile möödunud aastal.

"Mina arvan, et naised muutuvad järjest julgemaks. Teiseks juhtub see, et kuna naised on Eestis oluliselt paremini haritud, siis ma arvan, et see probleem hakkab kuskiltpidi ennast ise lahendama selle poole pealt, et kui naised muutuvad tööandjate jaoks väärtuslikumaks, siis neile ka makstakse rohkem. Naised peaksid alustama sellest, et nad väärtustavad iseennast kõrgemalt ja ei paneks ennast alahinnatu rolli, et nad oleksid julgemad ja enesekindlamad," rääkis Tamsar.

Allikas: ERR

Üksikasjad

Avaldatud: 28 april 2014

• TÖÖLEPINGU SEADUS
• Statistikaamet

2013. aasta oktoobris oli naispalgatöötajate brutotunnitasu 24,8% madalam kui meespalgatöötajatel ja varasema aastaga võrreldes suurenes sooline palgalõhe 0,2 protsendipunkti, teatab Statistikaamet. Veonduse ja laonduse tegevusalal sooline palgalõhe praktiliselt puudus.

Naispalgatöötajate brutotunnitasu oli ilma ebaregulaarsete preemiate ja lisatasudeta 4,58 eurot ning meespalgatöötajatel 6,09 eurot. Aastaga tõusis naispalgatöötajate tunnitasu 7,0% ja meespalgatöötajate tunnitasu 7,2%, mis oli ka palgalõhe minimaalse suurenemise üks põhjus. Kõige suurem sooline palgalõhe oli Eestis 1994. aastal, mil see oli 28,9%.

Veonduse ja laonduse tegevusalal sooline palgalõhe praktiliselt puudus. Selle tegevusala naispalgatöötajate tunnitasu oli 0,2% kõrgem kui meespalgatöötajatel. Võrreldes 2012. aastaga veonduses ja laonduses nii mees- kui ka naistöötajate arv küll vähenes, kuid naistöötajate tunnitasu tõusis 13,8% ja meestöötajatel 10,8%, see tingis ka palgalõhe kadumise. Meespalgatöötajate osatähtsus veonduse ja laonduse palgatöötajate seas oli 71%.

2013. aastal oli endiselt kõige suurem sooline palgalõhe finants- ja kindlustustegevuses (41,8%). Võrreldes 2012. aastaga vähenes palgalõhe 1,5 protsendipunkti. Sellel tegevusalal vähenes nii mees- kui ka naistöötajate arv, kuid naistöötajate tunnitasu tõusis 5,8% ja meestöötajatel 3,0%, see tingis ka palgalõhe vähenemise. Mehi oli selle tegevusala palgatöötajate seas 28%.

Võrreldes 2012. aastaga suurenes sooline palgalõhe kõige enam muudes teenindavates tegevustes (siia alla kuuluvad pesumajad, keemiline puhastus, iluteenindus jne) 14,9 protsendipunkti ning vähenes kõige enam kunsti, meelelahutuse ja vaba aja tegevusalal 7,8 protsendipunkti. Mõlemal tegevusalal toimus suur töötajate arvu ning ka tunnitasude muutus.

Tegevusalade mees- ja naistöötajate brutotunnitasude tõusud ja langused ning ka tööle võetud ja töölt lahkunud töötajate tunnitasude tase kõigutab ka soolist palgalõhet. Ühest küljest 2013. aastal sooline palgalõhe veidi suurenes, kuid teisest küljest meestöötajate osatähtsus palgatöötajate koguarvus langes 48%-lt 2012. aastal 47%-le 2013. aastal.

Ülevaade 2013. aasta soolisest palgalõhest omaniku liigi ja maakonna järgi on statistikablogis.

Statistikaameti ja Eurostati soolise palgalõhe arvutamise metoodika erineb. Eurostati avaldatud meeste ja naiste palgalõhes ei ole arvestatud alla 10 töötajaga ettevõtete ja asutuste näitajaid, samuti põllumajanduse, metsamajanduse ja kalapüügi ning avaliku halduse ja riigikaitse tegevusalade palgatöötajate töötasusid. Sellise arvestuse järgi on Eesti sooline palgalõhe üks Euroopa Liidu suurimaid (2012. aastal 30%). Statistikaameti arvutatud sooline palgalõhe, kus on arvesse võetud kõik ettevõtted ja asutused ning kõik tegevusalad, oli Eestis 2012. aastal 24,6%.

Täpsem teave:

Mare Kusma
Juhtivstatistik-metoodik
Andmetöötluse ja registrite osakond
Statistikaamet
Tel 625 9221

Üksikasjad

Avaldatud: 28 april 2014

• Postimees

Esmaspäevahommikud on töönädala kõige kriitilisem aeg – sel ajal loodud meeleolu on aluseks nii tervele päevale kui nädalale.

Pärast nädalavahetust on esmaspäeval raske taas töölainele saada ning sellest, kuidas üleminek toimub, sõltub nii mõndagi, kirjutab Business Insider.

Siin on 15 asja, mida edukad inimesed teevad esmaspäevahommikuti:

Nad ärkavad vara ja teevad trenni. See paneb sinu vere käima ja aitab sul ärkvel püsida, häälestades sind suurepäraselt asjalikuks tööpäevaks ja –nädalaks. Samuti vallandab treening endorfiini, mis parandab sinu tuju.

Nad söövad tervisliku hommikusöögi. Korralik hommikusöök on oluline, sest vastasel juhul hakkad sa tööle keskendumise asemel närviliselt kella vaatama, et teada saada, millal juba lõunale saab.

Nad tulevad vara tööle. Nad ei lükka hommikust äratust muudkui edasi, lootuses, et veel 5 minutit ja siis veel 5 minutit paremini välja puhata aitab. Varem tööle minema hakates võid vältida ka hommikusi ummikuid, samuti võidad nii aega oluliste asjadega tegelemiseks, enne kui teised inimesed sulle helistama ja kirjutama hakkavad.

Nad koristavad oma lauda ja arvuti töölauda. Parem on seda muidugi teha juba reede õhtul, kuid ka esmaspäeva hommik on hea aeg – nii alustad uut nädalat siiski organiseeritult ja ilma, et mittevajalikud paberid või arvutifailid sinu tööd segama hakkaks, kui midagi on vaja näiteks kiiresti üles leida.

Nad teevad aega ootamatutele projektidele ja ülesannetele. Edukad inimesed oskavad oodata ootamatut – sinu ülemusel, meeskonnaliikmetel või koostööpartneritel võis nädalavahetusel midagi meenuda, millega sul nüüd esmaspäeval plaaniväliselt tegeleda tuleb. Seega on hea, kui oled selleks igaks juhuks endale aega jätnud.

Nad tervitavad oma meeskonda ja bossi. Seda on oluline teha absoluutselt igal hommikul, kuid esmaspäevahommikune tervitus on eriti väärtuslik, sest kõik vajavad sel hetkel natuke lisaenergiat. Hea, kui saad esmaspäeva hommikul oma kolleegidega mõne lisaminuti vestelda – see aitab tugevdada teievahelist sidet ja suurendada väärtuslikkuse tunnet.

Nad uuendavad oma tegemist vajavate tööde ja eesmärkide nimekirja. Sea prioriteedid ja pane kirja kõik, mis tegemist vajab. Nädalaks tasub seada viis kuni kaheksa eesmärki. Edukad inimesed seavad alati mitu eesmärki igaks päevaks ja nädalaks ning teavad, et isegi kui kõiki neist ei õnnestu täide viia, saab tunda uhkust enamiku eesmärkide täitmisest ning võtta ülejäänud ette järgmisel nädalal.

Nad visualiseerivad oma nädala saavutused. Erinevate projektide positiivsete tulemuste visualiseerimine aitab sul paika panna nende saavutamiseks vajalikud sammud.

Nad sorteerivad oma e-kirju. Kui sa tähtsaid e-kirju ei sorteeri, võid sa e-kirjade tulva sisse ära uppuda. Märgista eraldi need kirjad, mis on kõige prioriteetsemad.

Nad tegelevad keeruliste ülesannetega ennekõike. Kõige tüütumaid ja raskemaid projekte ja töid on kerge edasi lükata, kuid just hommikul on sul rohkem energiat suurte väljakutsete jaoks – mida varem nendega ühele poole saad, seda kergem on ülejäänud tööd edasi teha.

Nad naeratavad. Kui raske su tööpäev ka poleks, aitab naeratamine alati parandada nii sinu enda kui ka teiste inimeste tuju.

Nad lisavad oma e-kirjadele inimlikkust. Esmaspäeva hommikul võib tekkida kiusatus kõikidele e-kirjadele võimalikult kiirelt ja efektiivselt vastata, kuid enne «saada»-nupu vajutamist võiksid oma teksti siiski üle lugeda ja teha kindlaks, et see on sõnastatud selgelt ja sõbralikult. Pane end korraks kirja vastuvõtja rolli ja püüa teha nii, et kirja lugemine oleks võimalikult meeldiv.

Nad suudavad öelda «ei» . Esmaspäevahommikuti võib sul tekkida palju segavaid faktoreid, kuid kui pead kindlad asjad just täna ära tegema, pead oskama öelda kolleeegidele viisakalt «ei», pakkudes välja sulle sobivama aja.

Nad keskenduvad olulisele. Edukad inimesed ei jää mõtlema sellele, mis juhtus nädalavahetusel ega muudele probleemidele, vaid keskenduvad selelle, mis tuleb tööl ära teha. Pane muud mõtted eraldi «kasti» ja tegele nendega siis, kui oluline on tehtud.

Nad peavad meeles, et on olemas ka teisipäev. Vahel võib sul tekkida tunne, et kui sa kõiki esmaspäeva probleeme esmaspäeval ära ei lahenda, kukub maailm kokku, kuid päeva lõpuks võid sa aru saada, et mõne asjaga oleks saanud ka oodata. Mõni asi vajab hoopis rohkem aega, et ära laheneda – näiteks võid sa hiljem saada lisainformatsiooni, mis sellele oluliselt kaasa aitab. Või laheneb mõni probleem hoopis iseenesest.

Tarbija24»Töö
Toimetaja:
Marina Lohk